Obsah (5)

§ 50§ 54§ 58§ 55§ 56

Kohtumäärus Kohtuasja number 2-09-43512 Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2009. a Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Kohtuasi Tallinna linna avaldus J Š`lt vanema õiguste

§ 50lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Lähtuvalt

§ 50lg 4 ei või vanem teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega.

Sama seaduse § 54 lg 1 alusel võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära võtta vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida kohustusi lapse kasvatamisel ja hooldamisel.

§ 54

lg 1 p 4 järgi samuti siis, kui vanem avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Riigikohus on selgitanud, et seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve (kohtuasi nr 3-2-1-4-07). Vastavalt

§ 58lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. Ts

MS § 552.1 lg 1 eeldab vähemalt 10-aastase lapse isiklikku ärakuulamist. Käesoleval juhul ei olnud lapse ärakuulamine tema vanust arvestades eeldatav.

§ 55

lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused.

§ 56

lg 1 järgi võib kohus isiku nõudel, kellelt on vanema õigused ära võetud, vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.

§ 55lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud.

J Š kuritarvitab alkoholi (toim lk 15 kuni 17) ning ei suuda tagada lapsele vajalikke elutingimusi (toim lk 29-30). Laps on paigutatud XXX. J Š külastas last viimati 2008. a novembris. Lapse vanaema J Š andmetel on J Š järjekordselt kodunt lahkunud, kusjuures tema asukoht ei ole teada. Ärakuulamisele J Š ei ilmunud.Lapse esindaja vadv Tiina Mare Hiobi andmetel oli lapse tervis lastekodusse sattumisel väga halb. Lapsel on diagnoositud tõsine haigus, mille ravi lapse ema omavoliliselt katkestas. Laps vajab erilist hoolt ja turvalist elukeskkonda, mida J Š talle ei paku. Avaldus kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Avaldaja on RLS § 22 lg 2 alusel avalduse esitamisel riigilõivust vabastatud. RLS § 56 lg 2 kohaselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul on avaldus tehtud lapse huvides, kusjuures menetluskulude (sh riigilõivu) tema kanda panek ei ole asjakohane. Järelikult ei pea kohus menetluskulude väljamõistmist menetlusosalistelt võimalikuks. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ja lapse esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtunik Epp Haabsaar