← Eesti

2-08-76805/4

Obsah (10)§ 82§ 101§ 108§ 113§ 396§ 397§ 401§ 100§ 76§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009.a, kell 16.00, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei 2-08

§ 82

lg 1).

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 7.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt majandus-või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 401

lg 1 alusel on krediidileping laenuleping, mille kohaselt annab üks isik teisele isiku käsutusse raha ja viimane kohustub maksma krediidilt intressi ning tagastama lepingu lõppemisel saadud krediidi.

  1. Vaidlus puudus selles, et kostja sai hagejalt laenulepingu 19.11.2007 (lk 8) alusel laenu 2 503,75 krooni, mis tuli tagasi maksta lepingu p 2 alusel hagejale koos intressidega lepingu p 1.3 järgi võlgnetavalt laenult 4,5 % kuus kooskõlas lepingu p 2 ja lisa 1 järgse graafiku alusel. Selle kinnituseks on hageja esitanud ka vastava laenulepingu koos lisaga
  2. Lepingu ja selle lisast nähtuvast graafikust tuli laen ja sellelt arvestatud intress ära tasuda 10.05.
  3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte vahel on sõlmitud tähtaegne laenulepingkrediidileping. Kostja väitis, et tema arvates on ta kõik hagejale ära tasunud, samas möönis, et tunnistab võlgnetavat laenusummat 827 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et 827 krooni oleks hagejale ära tasutud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on rikkunud

§ 100

, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja § 401 lg 1 järgi pooltevahelisest lepingust tulenevat laenu maksmise kohustusi, kui on jätnud laenu osaliselt, st 827 krooni ulatuses laenu tagastamata.

§ 76

lg 1 ja 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1 ja § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja § 401 lg 1 alusel on seega hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist: laenu 827 krooni tagastamist. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud vaatamata kohtu ettepanekule 08.06.2009 nr 2-08-76805, miks ta ei nõustu hagetava intressiga 20,90 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat intressi maksmises kohustust ja kuna ta ei ole tõendanud, et ta 2

(4)oleks intressid ära tasunud, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt intresside tasumist 20,90 krooni kooskõlas

§ 76lg 1, 101 lg 1, 108 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1.

9.

§ 113

lg 1 ja 101 lg 1 p 6 alusel on võlasusaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral võlgnikult lepingus kokkulepitud viivist. Lepingu p 5 alusel on viivisemäär vastavalt seaduses sätestatud intressimäärale.

§ 113

lg 1 viimase lause kohaselt siis, kui lepingus kokkulepitud intressimäär on suurem kui seaduses sätestatud intressimäär, on viivisemäär lepingus kokkulepitud intressi määr. Lepingus on kokkulepitud intressimäär 4,5% kuus, st päevas 0,15% (4,5%/30). Seadusjärgne intressimäär oli

§ 94järgi enne 01.01.2008 (so 2007.a.

II poolaasta kui leping sõlmiti 17.11.2007) 4% aastas (avaldatud Eesti Panga poolt 02.01.2008 Ametlikes Teadaannetes), enne 01.07.2008 vastavalt 4% aastas (avaldatud Eesti Panga poolt 01.07.2008 Ametlikes Teadaannetes) ja enne 01.07.2008 4% aastas (avaldatud Eesti Panga poolt 01.07.2008 Ametlikes Teadaannetes)), enne 01.01.2009 vastavalt 2,5% (avaldatud ja õiendatud vastavalt Eesti Panga poolt 31.12.2009, 06.01.2009 Ametlikes Teadaannetes), käesoleval ajal vastavalt 1% aastas (avaldatud 01.07.2009 Ametlikes Teadaannetes). Kuna seadusjärge intressimäär on väiksem aastas (nii lepingu sõlmimise ajal kui praegu) kui lepingus kokkulepitud intressimäär 4,5% kuus, kohaldub vaidluses

§ 113

lg 1 viimasest lausest tulenevalt lepingu p-s 5 sätestatud viivise määrana lepingu p –s 1.3 sätestatud intressimäär, st 4,5% kuus ehk päevas 0,15%.

  1. Hageja on arvestanud viivist võlgnetavalt laenult 827 krooni alates 11.04.
  2. Seisuga 30.10.2009 palus viivise kokku välja mõista 512,09 krooni /hageja nõude täpsustus 02.11.2009/. Kostja ei ole viivise suurusele ega arvestusele põhjendusi esitanud, seega leiab kohus, et viivis on muutunud sissenõutavaks arvestades 11.04.2008 ja kuni 30.10.2009/incl,/ on viivitatud päevade arv 567 päevani ning viivis sellelt on vastavalt 703 krooni (0,15%x827x567). Kuna hageja palus välja mõista viivise 512,09 krooni, siis ei saa kohus nõude piire ületada. Seega tuleb viivis 512,09 krooni kostjalt hageja kasuks kooskõlas

§ 113lg 1 viimase lause, § 101 lg 1 p 6 ja lepingu alusel välja mõista.

Hageja palus edaspidiselt viivise välja mõista alates 30.10.2009 kuus 4,5% kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 367 järgi võib kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt välja mõista viivise protsendina. Kohus leiab, et viivis tuleb protsendina välja mõista mitte 30.10.09 arvates, sest ülalpool arvestatud viivis hõlmab ka endas viivist 30.10.2009 (incl). Seega tuleb mõista kostjalt välja viivis 4,5% kuus võlgnetavalt põhivõlalt arvates 31.10.2009 kuni põhuvõla täieliku tasumiseni.

  1. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenu 827 krooni, intresse seisuga 20,90 krooni ja perioodi eest 11.04.2008 - 30.10.2009 viivist 512,09 krooni ning alates 31.10.2009 viivist 4,5% kuus võlgnetavalt põhivõlalt kuni viimase lõpliku tasumiseni.
  2. TsMS § 442 lg 5 aluse lahendab kohus osalise hagist loobumise avalduse. Hageja loobus kostja vastu leppetrahvi nõudest 2000 krooni, millises osas tuleb menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Menetluskulude jaotus, suurus, tsiviilasja hind
  3. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus määrata kindlaks lihtmenetluse otsuses ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1-3 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi kuulus rahuldamisele, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
  4. Hageja palus välja mõista lõivu, mis on tasutud hagiavalduse esitamisel 250 krooni. Hagihind on 827 krooni kooskõlas TsMS § 133 lg 1 alusel vastavalt põhinõude suurusele (ei arvestata intressi ja viiviseid kui see ei ületa põhinõuet). Lõiv hagihinnalt kuni 5 000 krooni 3

(4)oli 250 krooni vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud lõivumäärale (RLvS Lisa 1). Seega ei mõjutanud lõivu suurust asjaolu, et hageja oli esialgselt esitanud k trahvinõude, mille tõttu oli hagihind alla 5 000 krooni ja seega ei mõjuta kostjalt väljamõistetav lõivu suurust asjaolu, et hageja on osaliselt nõudest loobunud. Kuna hagi kuulub ülejäänud osas rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista hageja lõivu katteks 250 krooni. Hageja palus välja mõista õigusabikulude katteks 2 500 krooni. TsMS § 175 lg 1,4 alusel mõistab kohus õigusabikuludena kostjalt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 §-le 1 lg 1 on lepingulise esindaja kulude piirmäär kuni 10 000kroonise hagihinna puhul 5000 krooni. Esitatud arve nr 787140 10.11.2009 kohaselt on õigusabikulud kokku 2 500 krooni, sh käibemaks arve esitamise ajal 18% vastavalt 381,36 krooni ja arve ilma käibemaksuta 2 118,64 krooni. TsMS § 174 lg 6 alusel peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatav käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Selliseid TsMS §174 lg 6 tulenevaid asjaolusid ei ole esile hageja toonud ja seega on menetluskulu, mille peab kostja hagejale hüvitama, vastavalt 2 118,64 krooni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 2 118,64 krooni. Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.