lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning
lg 1 teise lause kohaselt peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi.
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohase täitmiseni vastavalt § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat viivist. Kuna OÜ A ei ole hagile vastuväiteid esitanud, siis leiab kohus, et hageja on tõendanud kohtule esitatud hageja ja OÜ A vahel sõlmitud laenulepinguga , et hageja andis selle alusel OÜ-le A 2
, 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 401 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1 õigus nõuda kohustuse täitmist, so võla ja intressi tasumist ning ja § 76, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel lepingulise viivise nõudmist. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue OÜ A vastu rahuldamisele ja viimaselt tuleb välja mõista 101955,86 krooni põhivõlga, 8723,69 krooni intressi ja viivist 19364,58 krooni.
lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
lg 1 järgi,siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vaidlus puudus selles, et 24.05.06 sõlmis hageja S. L käenduslepingu (tõend: käendusleping ), mille alusel käendas S. L ülalnimetatud laenulepingust tulenevaid OÜ A kohustusi hageja ees. Seega on märgitud asjaolud tõendatud. Vaidlus puudus ka selles, et OÜ A võlgneb AS-le Swedbank 101955,86 krooni põhivõlga, 8723,69 krooni intressi ja viivist 19364,58 krooni, mis on tasumata. Vaidlus puudus ka selles, et käendaja ei ole tasunud hagejale võlast midagi. Seega on märgitud asjaolud tõendatud ja S. L kui käendajal on tekkinud käenduslepingust tulenev kohustus kooskõlas käenduslepingu p 1 vastutada OÜ-ga A solidaarselt hageja ees OÜ A kohustuste täitmata jätmise eest. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostja S. L ja OÜ A vastu solidaarselt võla, viiviste ja intresside väljamõistmiseks ka põhjendatud ja tõendatud. Kostja väitis, et tema vastutus on piiratud käenduslepingu p 1 alusel selles märgitud summaga 147000 krooni. Hageja leidis, et kostja vastutus võib olla suurem. Kohus ei nõustu sellega. Vastavalt käenduslepingu p 1 on hageja ja S. L leppinud kokku, et viimane vastutab vaidlusalusest laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest panga ees solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutab võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 147000 krooni tasumise eest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooled on leppinud kokku käendaja vastutuse piiiramises teatud summaga, mis ei tähenda mitte seda, et käendaja ei peaks vastutama võla, intresside, viiviste eest, vaid tähendabki tema vastutust põhivõlgniku kohustuse täitmata jätmise eest piiratud ulatuses, mis võib endas sisaldada nii põhinõudeid kui kõrvalnõudeid kui ka viivist, kuid milliste võlgnevuste summast enamat kui 147000 krooni hageja käendajalt nõuda ei saa. Leping on
, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 401 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 113 lg 1 ja § 142 lg 1, 3, § 145 lg 1, 2 ja § 65 solidaarselt OÜ-ga A 101955,86 krooni põhivõlga, 8723,69 krooni intressi ja viivist 19364,58 krooni. Hageja palus välja mõista kostjatel solidaarselt hagi esitamisest viivis 0,15% päevas põhivõlalt 101955,86 krooni. TsMS § 367 järgi võib kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt välja mõista viivise protsendina. Hagi esitati kohtule 13.11.2008, seega tuleb kostjatelt solidaarselt viivis välja mõista 0,15% päevas põhivõlalt 101955,86 krooni kuni põhinõude rahuldamiseni. Arvestades käendaja vastutuse piirsummat, tuleb seega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kokku 130044,40 krooni, millest 101955,86 krooni on põhivõlg, 8723,69 krooni on intressivõlg ja 19364,58 krooni viivisevõlg ja arvates 13.11.2008 põhivõlalt 101955,86 krooni solidaarselt viivis 0,15% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid selliselt, et S L väljamõistetud 130044,40 krooni ja alates 13.11.2008 arvestatav viivis 0,15% päevas põhivõlalt 101955,86 krooni, kokku ei ületa 147000 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 1 tuleb hageja hagimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 alusel on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilasja hind on 101955,86 krooni. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.