Obsah (7)

§ 376§ 128§ 125§ 132§ 162§ 173§ 174

2-06-38311 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoobril 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja n

§ 376

avaldab, et soovib muuta hagi eset (hagi aluseks olevad faktilised asjaolud - hagi alus - jääb muutmata), loobub hagiavalduses punktides 1 ja 2 nimetatuna hagi esemest ja palub vastu võita hagi ese muudetuna sõnastuses: 1. tuvastada, et poolte vahel on lõppenud kestev üürileping eluruumide asukohaga … Narva Jõesuus kasutamiseks, mistõttu kohustada kostjat koos alaealise pereliikmega poja V. A. vabastama üüripind ja määrata tõsta kostja välja koos pereliikmega poja V. A. ilma teist elamispinda vastu andmata; 2 2-06-38311 Kuna hageja on esitanud avalduse hagieseme muutmiseks ja esitanud hagi üürilepingu kehtivuse ja kestuse üle peetavas vaidluses, tuleb määrata hagihind

§ 128

kohaselt tulenevalt vaidlusalusest ajast lähtudes, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale langevate kasutustasude kogusumma.

§ 128

kohaselt lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Üürilepingus, milline lõppes 30.09.2000.a. (tõend kohtule esitatud koos hagiga lisas 1) oli määratud kasutustasu 150.- krooni kuus, millest tulevalt on märgitud eluruumi kasutustasu 150.- x 12 = 1800.- krooni aastas. Ka hagejal puudunuks õigus hagihinnana suuremat summat märgitust näidata. Hageja ei ole kostjale esitanud üüri maksmise nõuet kuus, mistõttu ei ole võimalik määrata kindlaks saadava hüve väärtust, mille hageja on õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Hageja on esitanud hagi eseme muutmisega tuvastushagi, milles hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata ning millest tulenevalt juhindudes

§ 125

, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15000.-krooni. Märgitud summalt ettenähtud suuruses on hageja hagi esitamisel riigilõivu tasunud 750.- krooni ja 16.

1. 2007.a. 250.- krooni (tõend lisas 2). Makstud riigilõivu summa on suurem, kui olnuks määratud lõppenud üürilepingus aasta kasutustasult 1800.- kroonilt aastas, millelt on riigilõivu maksmise kohustus RLS alusel 250.- krooni. Kostja vastus Oma vastuses kostja asjakohaseid seletusi ei andnud ning märkis, et palub käesolevat menetlust peatada. Kostja lisas Kohtla-Järve Tehnilise Inventuuri Büroo maja uurimise akti selle kohta, milline oli maja kinkimise tehingu momendil. Kostja koos abikaasaga tegi majas remondi ja elas selles majas juba 12 aastat. Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja esindaja tuvastada, et üürileping maja … kasutamiseks on lõppenud ja palus kohustada kostjat koos alaealise pojaga vabastama hagejale kuuluv üüripind. Samuti palus hageja esindaja tõsta kostja välja koos alaealise pojaga ilma teist elamispinda vastu andmata. Üürileping oli sõlmitud A. A. ja V. A. vahel, see oli tehtud 2-ks aastaks, muid lepinguid ei olnud sõlmitud. Hageja on esitanud 31.08.2006.a kostjale ülesütlemisavalduse VÕS § 311 alusel, kostja avaldust ei vaidlustanud, mille alusel loeb hageja üürilepingu lõppenuks ja leiab, et kostja kasutab pinda ilma seadusliku aluseta.
2. aasta novembris esitas kostja hagejale vastuse (tsiviilasja lk 8), kus kostja teatab, et ta ei saa vabastada elamispinda kuni teises tsiviilasjas kohtuotsuse langetamiseni. Nimetatud tsiviilasi ei puutu antud menetlusse ja selline vastuväide on põhjendamatu. Nimetatud vastusest nähtub, et kostjal puuduvad vastuväited. Samuti sellest nähtub, et kostja ei vaidlustanud nõuet vabastada elamispind. Kuna kostja ei ole vabatahtlikult vabastanud antud kinnistut, taotleb hageja, et kohus kohustaks kostjat vabastada kinnistu asukohal Narva-Jõesuu … ja välja tõsta kostja koos alaealise pojaga ilma teist elamispinda vastu andmata. Kohtuistungil kostja avaldas, et kaitseb oma ja oma alaealise poja õigusi. Olid rikutud kostja alaealise poja õigused. Maja oli kingitud kostja endisele abikaasale väga halvas olukorras ja oli remonditud kostja endise abikaasaga kooselu kestel, sellisel alusel kostja palub tunnistada see maja ühisvaraks ja tunnistada pool maja minu omandiks. Kostja ei ole nõus sellega, et maja on kostja abikaasa lahusvara. Kostja arvates ei pidanud ta üürilepingut täitma – maksma üüri, kuna ise ehitas maja üles ning pool maja on tema oma. Maja sai müüdud hagejale ebaseaduslikult. 3 2-06-38311 Kohtu seisukoht Kohus, uurinud hageja ja kostja seisukohti ning kohtule esitatud tõendeid, tuleb järeldusele, et A. J. hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 05.05.2000 aastal üürile andja A. A. (kellele maja oli kingitud isa V. A. poolt) andis Narva-Jõesuus … asuva eluruumi üürile V. A., mis on tõendatud üürilepingu koopiaga (t lk 4). Üürilepingu tähtajaks oli märgitud 05.05.2000 kuni 30.09.
3. A. A. müüs 2004 aastal maja P. H., kes omakorda 23.02.2006 müüs maja edasi A. J., kes erastas kõnealuse objekti ning oli kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. Kuivõrd hageja esitatud hagi ese on üürilepingu lõppenuks tunnistamine, ei hinda kohus alljärgnevalt hageja ja kostja seisukohti selle kohta, kas kõnealune kinnistu ja sellel asuv eluase võis olla V. A. ja V. A. ühisvaraks või mitte. Samuti kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et 25.09.2003 Lääne Maakohtu jõustunud määrusega oli kinnitatud V. A. ja V. A. vahel sõlmitud kokkulepe, mille järgi „V. A. loobub täielikult hagist, mis on esitatud 19.09.2001 ühisvara jagamise nõudes. Hageja loobub nõudest maatükile Narva-Jõesuus, …. (…)“ Sellest tulenevalt käsitleb kohus V. A. nimetatud eluruumis elamise alusena üürilepingut, mis lõppes 30.09.
4. Kostja väitel ei pidanud ta vajalikuks lepingut pikendama, ega uuele omanikule üüri maksma, kuna pidas eluruumi oma ühisvaraks, mis oli ebaseaduslikult võõrandatud. Käesolev kostja väide on paljasõnaline, kuna üürilepingu sõlmimisega A. A. kostja sisuliselt tunnistas oma endise abikaasa V. A. tütar A. A. omaniku õigusi. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et temaga oleks sõlmitud tähtajatu üürileping, seega kohus järeldab, et V. A. sõlmitud viimane üürileping lõppes 30.09.
5. Kuigi kostjaga sõlmitud üürileping lõppes 30.09.2000, 31.08.2006 edastas hageja A. J. tähitud kirjaga kostjale Kinnistu registriosa nr. 3863608 asukohaga …, Narva-Jõesuu kasutamise kogu ulatuses ja sellel asuvas elamus eluruumide ülesütlemisavalduse, teatades kostjale, et ta peab vabastama kinnistu ja sellel asuvad eluruumid hiljemalt 05.12.2006 – s.t. et kostja oli ette teatatud 3 kuud ülesütlemisest. Kostja ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud. Tulenevalt sellest, et kostja ei ole kunagi maksnud hagejale (eluruumide omanikule) üüri; viimane üürileping, mis oli kostjaga sõlmitud lõppes 30.09.2000; hageja ütles üles eeldatavast tähtajatust üürilepingust kostjaga VÕS § 311, 312 sätestatud korras ning kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud, leiab kohus, et üürileping poolte vahel on lõppenud. Vastavalt AÕS § 80 lg 1, omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hagejal on õigus nõuda kostja ebaseaduslikus valduses olev eluruum välja ning on põhjendatud kostja väljatõstmine kõnealusest eluruumist. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 4 2-06-38311 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Pavel Gontšarov 5