KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo 05.märts 2010.a Paide 2-10-9716 Kalju Anniko avaldus Menetlustoiming Kaebuse esitaja Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Kalju Anniko, isikukood 35402124914, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
- Keelduda menetlusse võtmast Kalju Anniko avaldust ja tagastada see koos lisadega avaldajale.
- Määrus toimetada kätte Kalju Anniko’le. EDASIKAEBAMISE KORD Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. ASJAOLUD 23.02.2010.a esitas Kalju Anniko Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale avalduse, milles nõudis avalduses loetletud tsiviil- ja väärteoasjades täitemenetluste tühistamist aegumise tõttu, kriminaalasjas välja mõistetud ja täitemenetluses täidetava kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja ajatamist, samuti kohtutäitur V.Välb’i tegevuse peatamist avaldaja suhtes algatatud täitemenetlustes. KOHTU SEISUKOHT
- Kalju Anniko taotleb oma avalduse punktis 1 alapunktides 1-8 nimetatud täiteasjades täidetavate rahaliste nõuete „tühistamist (kustutamist) aegumistähtaja tõttu“. Seega soovib avaldaja, et kohus lõpetaks eelmärgitud punktis nimetatud täitemenetlused rahalistes nõuetes aegumise tõttu. 1.
- Avaldusest ja „Täitemenetluses olevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ väljatrükist nähtub, et avalduse punkt 1 alapunktides 1 ja 8 märgitud täitemenetlused 120/2001/5552 ja 120/2009/1630 toimuvad avaldajalt Järva Maakohtu 07.10.1998.a kohtuotsusega nr 2-214 välja mõistetud elamuõigusliku võla ja Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 09.04.2007.a kohtuotsusega nr 2-07-8396 AS-i EMT kasuks välja mõistetud võla sissenõudes. Mõlemate kohtuotsuste puhul on tegemist tsiviilasjades tehtud kohtuotsustega, st et kummagi eelmärgitud täiteasja puhul ei ole tegemist täitemenetlusega, mille lõpetamise aegumise tõttu peab lahendama kohus. Kuna kohus ei ole pädev nimetatud nõudeid menetlema, tuleb nende nõuete menetlusse võtmisest keelduda. Kohus selgitab, et kui avaldaja on seisukohal, et avalduse p 1 ap-des 1 ja 8 nimetatud täiteasjades täidetavad tsiviilõiguslikud rahalised nõuded on tõepoolest aegunud, siis peab ta pöörduma vastava avaldusega kohtutäituri poole ja paluma nimetatud täiteasjade lõpetamist aegumise tõttu. Siinkohal juhib kohus avaldaja tähelepanu asjaolule, et tsiviilõigussuhetest tulenevate nõuete aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Ilmselge on, et selline tähtaeg ei ole täiteasjades 120/2001/5552 ja 120/2009/1630 täidetavate kohtuotsuste jõustumisest veel möödunud. 1.
- Avaldusest ja „Täitemenetluses olevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ väljatrükist nähtub, et avalduse punkt 1 alapunktides 2-7 märgitud täitemenetlused toimuvad avaldajale kohtuväliste menetlejate (Järva Politseiprefektuur, Lääne Politseiprefektuur) otsustega väärteoasjades karistuseks määratud rahatrahvide sissenõudes. Seega on täiteasjades 039/2002/1036, 039/2003/1132, 120/2004/676, 039/2004/1492, 120/2004/1198 ja 039/2007/921 täitedokumentideks väärteoasjades tehtud trahviotsused, millistega seotud nõudeid ei vaadata läbi tsiviilkohtumenetluses. Kõik probleemid, mis on seotud väärteomenetluses tehtud otsustega, vaadatakse läbi väärteomenetluses. Kuna kohus ei ole pädev avalduse p-s 1 ap-des 2-7 märgitud nõudeid tsiviilkohtumenetluses menetlema, tuleb nende nõuete menetlusse võtmisest keelduda. Tsiviilasi nr 2-10-9716 Kohus selgitab avaldajale, et 01.01.2010.a jõustunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Seega alates 01.01.2010.a ei ole kohus ka väärteomenetluses pädev tegema otsustust aegumise küsimuse osas avalduse p 1 ap-des 2-7 nimetatud täiteasjades. Ka nendes asjade puhul peab avaldaja pöörduma vastava avaldusega kohtutäituri poole.
- Avalduse punktis 2 on avaldaja taotlenud täiteasjas nr 176/2008/2343 sissenõutava rahalise nõude ajatamist. „Täitemenetluses olevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ väljatrükist nähtub, nimetatud täitemenetlus toimub Pärnu Maakohtu 06.05.2008.a kohtuotsusega nr 108-4779 avaldajalt riigituludesse välja mõistetud menetluskulude (sundraha, postikulu, kaitsjatasu) summas 8370.70 krooni sissenõudes. Tegemist on kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega, millega väljamõistetud menetluskulude ajatamise küsimus kuulub lahendamisele kriminaalmenetluses, mitte aga koos tsiviilõiguslike nõuetega tsiviilmenetluses. Tsiviilmenetluses ei ole kohus pädev seda nõuet lahendama, mistõttu tuleb selle nõude menetlusse võtmisest keelduda. Kohus selgitab avaldajale, et kui tema arvates on tal õigus saada kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega temalt välja mõistetud menetluskulude tasumiseks tähtaja ajatamist, peab ta esitama sellekohase iseseisva avalduse oma elukohajärgsele maakohtule. Sellise iseseisva avalduse vaatab läbi täitmiskohtunik kriminaalasjas ja lahendab selle määrusega.
- Avalduse punktis 3 on avaldaja palunud peatada kohtutäitur Virge Välb’i tegevus tema vastu algatatud täiteasjades. Nõude sõnastusest ja avalduses kirjeldatud asjaoludest on aru saada, et avaldaja ei ole nõus kohtutäituri tegevusega teatud täiteasjade menetlemisel. Seega on avaldaja nõude 3 puhul tegemist kaebusega kohtutäituri tegevuse peale. 3.
- Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 sätestab kohtutäituri otsuse ja/või tegevuse kohtuvälise lahendamise kohustusliku korra. Nimetatud korra kohaselt võib täitemenetluse osaline, sh ka Võlgnik, esitada kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel. Selline kaebus tuleb esitada kohtutäiturile ja seda 10 päeva jooksul alates päevast, kui avaldaja (kaebaja) sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Selliselt esitatud kaebuse vaatab kohtutäitur läbi 15 päeva jooksul ning teeb seejärel kaebuse suhtes otsuse 10 päeva jooksul alates kaebuse läbivaatamisest. TMS § 218 lg 1 mõttest tulenevalt täitemenetluse menetlusosaline, kes tema kaebuse suhtes tehtud kohtutäituri otsusega ei nõustu, võib esitada selle otsuse peale kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub, kümne päeva jooksul alates kohtutäituri otsuse kättetoimetamisest. Seega sätestab TMS § 218 lg 1 sõnaselgelt, et ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebust kohtule. Esitatud avaldusest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks enne kohtusse pöördumist esitanud kohtutäitur Virge Välb’ile kaebuse ja vaidlustanud tema väidetavalt mitteusaldusväärse tegevuse. Seega ei ole avaldaja enne kaebusega kohtusse pöördumist järginud kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks seadusega kehtestatud kohustuslikku kohtuvälist korda (kaebuse esitamine kohtutäiturile). TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiku asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Nimetatud säte kehtib ka hagita asjade läbivaatamisel (TsMS § 477 lg 1). Eeltoodut arvestades keeldub kohus ka avalduse punktis 3 märgitud nõuet menetlusse võtmast. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
(2)