lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja
lg 6 alusel ei põhjenda otsust.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellant on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme ega rikkunud menetlusnorme, mis tooksid kaasa 7 kohtuotsuse tühistamise. Vaidlust ei olnud selles, et kostja oli hagejale 08.12.2006 saatnud allkirjastatud lepingu variandi, s.t esitanud oferdi. Vaidlus oli pooltel selles, kas leping nende vahel oli sõlmitud ja kas kostja oli tekitanud hagejale lepingu rikkumisega kahju. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut nr 4-1/049, kuna tõendamist ei leidnud, et hageja oleks andnud kostjale aktsepti lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata CISG artiklid. CISG art 15 p 1 kohaselt ofert jõustub, kui adressaat on oferdi kätte saanud. CISG art 18 p 1 järgi on aktseptiks oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga. CISG art 18 p 2 kohaselt jõustub oferdi aktsept hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud. On õige, et CISG art 11 kohaselt ei ole nõutav, et müügileping sõlmitakse või kinnitatakse kirjalikult, kuid hageja on ise kohtule esitanud kirjaliku lepingu, s.t pooled olid kirjalikus vormis kokku leppinud. Lepinguprojekti p-s 10 oli sätestatud, et leping jõustub alates allakirjutamisest, s.t pooled on ise kokku leppinud, et nõustumus lepinguprojektile antakse otsese tahteavaldusega. Kohus on otsuses õigesti leidnud, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et hageja saatis kostjale enda poolt allkirjastatud lepingu tagasi. Apellant tugines hagi tõendamisel tunnistaja A. S. ütlustele. Tunnistaja poolt maakohtus antud ütluste kohaselt arvas ta, et leping saadeti kostjale allkirjastatuna tagasi ja ta nägi seda 2006.a lõpus (t.lk 125-126). Samas esitas tunnistaja istungil 2007.a töölt lahkudes koostatud kirja pooleliolevatest töödest, kus nimetatud leping oli kajastatud projektina (t.lk 159). Tunnistaja selgitus, et ta kajastas seda lepingu projektina sellepärast, et tegemist oli pikaajalise lepinguga, ei olnud maakohtu arvates usutav. Maakohus leidis, et kuna tunnistaja ütlused on vastuolulised ja neid ei kinnita teised tõendid, ei saa lugeda seetõttu leping sõlmituks ja et seda asuti täitma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Vaidlustatud kohtuotsust ei muuda ebaõigeks ka apellandi viide Saksamaa kohtulahendile, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks vaatamata sellele, et üks pool ei ole lepingut allkirjastanud, sest vaidlusaluse lepingu projekti p 10.1 kohaselt pidi leping jõustuma alates selle alla kirjutamisest ja lisaks lepinguprojekti p-s 10 sätestatule ei ole käesoleval juhul leidnud tõendamist ka hageja väide, et aktsept oli antud poolte käitumisega ja pooled asusid lepingut täitma.
lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas vaidluses pidi hageja tõendama, et pooled olid asunud lepingut nr 4-1/049 täitma, s.t et hageja oleks andnud aktsepti nn kaudsete tegudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, et poolte kirjavahetus ja tarned ühekordsete tellimuste alusel vahetult kokkulepitule ei kinnita pikaajalise raamlepingu sõlmimist. Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks tellinud tarneid igakuiselt vastavalt lepingu projekti p-s 4 märgitud tarnimise ajakavale. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja poolt väljastatud kaks arvet viitega lepingule nr 4-1/049 2007. aastal ei tõenda lepingu nr 4-1/049 sõlmimist. Kuna hageja ei tõendanud, et oleks nõudnud kostjalt lepingu täitmist ja esitanud tellimused lepingu nr 4-1/049 alusel, siis ei kinnita esitatud arved, et pooled sõlmisid lepingu tegudega. Isegi kui apellandiga nõustuda, et vaidlusalune leping oli sõlmitud, ei ole ta mõistlikult selgitanud, miks oli sel juhul vaja sõlmida vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal uus leping 4-1/054 (t.lk 60-61, tõlge lk 156-157) ühekordse tellimuse täitmiseks ja selle alusel kostjalt kaupa tellida, millise lepingu ka kostja täitis. Kostja on esitanud arved nr 790907 ja 740965 lepingu nr 4-1/054 alusel, mida kinnitavad asjaolud, et hageja on lepingu p 6.1 alusel tasunud ettemaksu 35 000 EUR (t.lk 8, 95) ning lepingu p 2.1.1 ja 2.1.2 märgitud kogused on samad, mis arvel nr 740965 (t.lk 9) Samuti kattub lepingu nr 4-1/054 p-s 4.1 märgitud maksegraafik teostatud tarnetega. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest nähtub, et tarned toimusid ühekordsete tellimuste alusel vahetult kokkulepitule ja et pikaajaline raamleping puudus. Kirjavahetuses ei viidata konkreetse lepingu 4-1/049 täitmisele või selle täitmisest keeldumisele. 8 Samuti näitab hageja käitumine, et ta ei lugenud end lepinguga nr 4-1/049 seotuks, sest ta ei tellinud tarneid igakuiselt vastavalt lepingu p-s 4 märgitud ajakavale ja samuti ei täitnud pooled p-s 5.3 sätestatut, s.t ei toimunud hooaja hindade kindlaksmääramist iga aasta augustis. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus tegi seadusliku otsuse, mille kohaselt ei ole poolte vahel lepingut nr 4-1/049 sõlmitud ja seega ei saanud hagejal olla tekkinud ka selle mittetäitmisest kahju. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes
lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. U.Loonurm Ü.Jänes I.Sidok 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.