) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik DEOÜ (hageja) esitas 27.04.2009 maakohtule hagi TL`i (kostja) vastu 11 907.57 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.09.2008 raamlepingu , mille alusel võimaldas hageja kostjal kasutada betoontööde raketisi ning kostja kohustus selle eest maksma lepingujärgset tasu. Hageja esitas raketiste kasutamise eest kostjale arve kogusummas 28 382.59 krooni, millest kostja on tasunud 19 877.18 krooni, ülejäänud osas on lepingujärgne kohustus täitmata. Lepingu p 5.2 on pooled kokku leppinud viivises 0.25% iga tasumisega viivitatud päeva kohta tasumata summalt. Hageja palub kostjalt välja mõista 11 907.57 krooni, millest põhivõlg 8 505.41 krooni ja seisuga 24.04.2009 viivis 3 402.16 krooni. Lisaks palub hageja alates 25.04.2009 kostjalt välja mõista viivise 0.25% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 04.09.2009 edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 08.09.2008 sõlmitud raamlepingust nr 35096. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 271 ja lepingu p 5.2 alusel.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 2 2-09-18616 täitmiseni. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud 5 676.80 krooni, millest 1 800 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 60 krooni postikulu ning 3 816.80 krooni (ilma käibemaksuta) lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ning arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (riigilõiv 1 800 krooni, postikulu 60 krooni, kohtutäituri tasu 420 krooni ja lepingulise esindaja kulu 1 000 krooni) 3 280 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.