← Eesti

3-09-1098/12

Obsah (4)§ 12§ 47§ 9§ 11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Eelmenetluses läbivaadatud kaebetähtaja küsimuse ning menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-09-1098 Määruse kuupäev 02.12.2009 Kohtunik Mare Priks

§ 12lg 3) Saata kaebuse esitajale kohtumäärus koos vastustaja kirjaliku seisukohaga.

Saata Tartu Vanglale kohtumäärus. Määruskaebuse kaebetähtaja lahendamise ja menetluse Edasikaebe kord lõpetamise peale võib esitada 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu , arvates määruse kättesaamisest (

§ 12

lg 3,

§ 471 lg 2 ).

. Tartu Halduskohtu kohtunik Mare Priks läbi vaadanud 20.05.2009 saabunud R.K. kaebuse ning 22.06.2009 saabunud kaebuse täienduse, milles taotletakse 17.11.2008 ja 18.11.2008 kaebajale antud suuliste korralduste tühistamist. Resolutsioon Asja menetluse käik Kaebaja on pöördunud Tartu Vangla poole märgukirjaga, milles soovis teada, miks vangla töötajad ei luba hoida seinal paberit, kus kaebajal on kirjas poliitilised veendumused. Tartu Vangla on märgukirjale vastanud 12.12.2008. Esialgne halduskaebus R.K. poolt (haldusasi nr. 3-09-48) on halduskohtule saabunud 09.01.2008, milles kaebaja vaidlustas 17.11.2008 ja 18.11.2008 vanglaametnike tegevust seonduvalt kaebaja kambri seinalt poliitiliste veendumustega paberilehe konfiskeerimisega. (R.K. kaebus Tartu Vangla ametniku tegevuse – poliitiliste veendumustega lehe seinalt eemaldamise nõudmise, õigusvastaseks tunnistamiseks). Tartu Halduskohtu kohtunik (teine koosseis) on kaebuse tagastanud kohtumäärusega 19.01.2009 seonduvalt asjaoluga, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtumäärust kaebaja vaidlustanud ei ole. Kaebaja on esitanud vaide Justiitsministeeriumile, Justiitsministeerium on vaide tagastanud 23.04.2009 nr. 11-7/1298 HMS § 79 lg 1 p. 1 ja 2 alusel. 20.05.2009 ja 22.06.2009 on kaebaja vaidlustanud (haldusasi 3-09-1098) nii 17.11.2008 ja 18.11.2008 vangla ametnike poolt poliitiliste veendumustega paberilehe konfiskeerimist ning selle toimingu õigusvastaseks tunnistamist kui ka 17.11.2008 ja 18.11.2008 vanglaametnike poolt suulise korralduse (suulise haldusakti) andmist ning taotleb suuliste haldusaktide tühistamist. Halduskohus on käsitlenud 17.11.2008 ja 18.11.2008 nii paberilehe konfiskeerimist kui ka korralduste andmist vanglaametnike poolt paberilehe eemaldamise kohta seinalt koostoimes oleva toiminguna. Halduskohus on kohtumäärusega 29.06.2009 tagastanud kaebuse, kuna kaebaja ei ole toonud välja põhjendatud huvi alust ega selgitanud kohtule, kuidas aitab kaasa kaebuse rahuldamine kaebaja õiguste kaitsele ja mida taotletav kaebajale annab. Kaebaja on vaidlustanud määrust ringkonnakohtus ning ringkonnakohus on kohtumäärusega 26.08.2009 rahuldanud määruskaebuse osas, mis puudutab vanglaametniku poolt 17.11.2008 ja 18.11.2008 kaebajale antud suulist korraldust võtta seinalt maha poliitiliste veendumustega paberileht. Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et tegemist selles osas on tühistamiskaebusega, mis ei vaja põhjendatud huvi olemasolu ning asus seisukohale, et halduskohtul tuleb kaebuse lubatavust tühistamistaotluste osas uuesti kontrollida. Ringkonnakohus on seisukohal, et iga haldusvälisele isikule haldusorgani poolt antud suuline siduv korraldus mingi teo tegemiseks või sellest hoidumiseks on haldusakt sõltumata selle vormist. Kuna ringkonnakohus on asunud seisukohale, et halduskohtul tuleb kaebuse lubatavust tühistamistaotluse osas uuesti kontrollida, on halduskohus asja uueks läbivaatamiseks võtnud kohtumäärusega 09.11.2009 asja selles osas menetlusse. Halduskohus on asunud seisukohale, et läbivaatamisele tuleb kaebuse esitamise puhul tühistamistaotluse korral kaebetähtaja küsimus ning määranud eelmenetluse kaebetähtaegsuse küsimuses. Halduskohus on andnud kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamiseks teha taotlus ning tuua ära mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. 17.11.2009 on kaebaja teinud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles kaebaja märgib, et on teinud menetlusvigu. 01.12.2009 on R.K. saatnud veelkordse taotluse kaebetähtaja ennistamiseks olles märkinud, et tunneb haldusõigust puudulikult. Tartu Vangla on vastanud, et R.K. on vanglast vabanenud 10.02.2009 ning sellest ajast arvates ei saa rikkuda kaebaja õigusi vangla sisekorda reguleerivatest aktidest tulenev keeld kleepida seinale pabereid. Tartu Vangla on seisukohal, et kui eeldada, et vanglaametnike suulised korraldused on haldusaktid, on R. K. esitanud kaebuse kaebetähtaega rikkudes ning taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole toonud ühtki mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Tartu Vangla on seisukohal, et viimaseks kaebuse esitamise tähtajaks oleks olnud 18.12.2008, et vaidlustada 17.11.2008 ja 18.11.2008 suulisi vanglaametniku korraldusi võtta seinalt maha paberileht poliitiliste veendumustega. Tartu Vangla seisukohalt on korralduste andmisel lähtutud VangS § 67 p. 1 ja 4, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja nõudeid ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kohus asub seisukohale, taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning seega kuulub antud asjas menetlus lõpetamisele

§ 12lg 3 alusel.

Kuna antud juhul tuleb käsitleda kaebust tühistamiskaebusena, tuleb kaebetähtaja läbivaatamisel lähtuda

§ 9lg 1 nõudest.

Kaebus on vaadeldav kahe suulise korralduse – 17.11.2008 ja 18.11.2008 tühistamise nõudes, mis on antud vanglaametniku poolt R. K. , et ta võtaks vangla seinalt maha kaks poliitiliste veendumustega paberilehte. Tulenevalt

§ 9

lg 1 võib kaebuse haldusakti tühistamise nõudes esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Seega on R. K. suulised haldusaktid teatavaks saanud 17.11.2008 ja 18.11.2008 ning nimetatud suuliste haldusaktide peale tulnuks kaebus esitada hiljemalt 18.12.2008. R. K. on esialgselt kaebuse esitanud 09.01.2009, seega peaaegu kuu aega hilinenult kui käsitleda kaebust tühistamisnõude kaebusena. Esialgselt on kohus (teises koosseisus haldusasi 3-09-48) käsitlenud R.K kaebust Tartu Vangla ametniku tegevusele – poliitiliste veendumustega lehe seinalt eemaldamise nõudmise õigusvastaseks tuvastamiseks.. Kohtumäärusega 19.01.2009 on kaebus tagastatud

§ 11lg 31 p.

1 alusel, kuna läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangistusseaduse § 11 lg 5 (01.01.2008 kehtivas red.) kohaselt on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. R. K. on esitanud vaide 06.02.2009, vaie on tagastatud 23.04.2009. Vaide tagastamise otsustuses on käsitletud R. K. vaiet vangla toimingule, mis seisnes seinale kleebitud poliitiliste veendumustega paberilehe seinalt eemaldamises. Kinnipeetav on taotlenud õigusvastasuse ja sõnavabaduse rikkumise tuvastamist ning ettekirjutuse tegemist. Hilisemalt on esitanud vaide esitaja ka haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude. Vangla on märkinud, et vaie on esitatud puudustega ning andis tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, täpsustamaks millist haldusakti kaebaja soovib vaidlustada. . Samuti on selgitatud, et õigusvastasuse tuvastamist ei ole võimalik vaidemenetluses tuvastada. Vaie on Justiitsministeerium läbi vaadanud ja tagastatud põhjusel, et vaide esitaja ei ole vaides nõutud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning isikul puudub õigust vaiet esitada. Vaide tagastamist ei ole kaebaja vaidlustanud. Kuna kaebaja ei olnud läbitud ka kohtueelset menetlust (vaie läbimata vaides esinevate puuduste tõttu) , ei saa kaebaja suhtes rakendada ka

§ 9

lg 3, mille kohaselt saab halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et vangla on kaebajale tagastanud poliitiliste veendumustega paberilehed ning kaebaja on alates 10.02.2009 vangistusest vabanenud. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kui haldusakte pole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, on hilisem võimalus vaidlustada haldusakti ainult juhul kui kohus kaebetähtaja ennistab. Ainuüksi seaduste ja haldusmenetluse mittetundmine ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Antud juhul ei saa lugeda kohus kaebust õigeaegselt esitatuks, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks tal takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse

§ 12lg 3 alusel.

Kohus on pidanud mõistlikuks kaebetähtaja läbivaatamist ilma menetlusosaliste väljakutsumiseta kohtuistungile lähtudes protsessiökonoomsusest ning

§ 12

. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.