3-09-1595 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1595 Haldusasi H. T´a kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Pärnu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni 18.06.2009 otsus nr 6.P38-2/5887-2; - kohustada Pärnu Pensioniametit uuesti läbi vaatama kaebaja poolt esitatud avaldus; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud kohtukulud Asja läbivaatamise kuupäev
- märts 2010 Menetlusosalised Kaebaja H. T ja tema esindaja Marko Tammann Vastustaja Pärnu Pensioniameti esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata H. T´a kaebus haldusasjas 3-09-
- Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetultTa Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
- märtsil
- Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 18.06.2009 Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni otsusega nr 6.P38-2/5887 otsustati mitte määrata H. T´ale soodustingimustel vanaduspensioni, kuna esitatud dokumentide alusel ei leidnud tõendamist soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik soodusstaaź 10 aastat (tl 11-12). 23.07.2009 esitas H. T kohtule kaebuse 18.06.2009 Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni otsuse nr 6.P38-2/5887-2 tühistamiseks (tl 6-9). 1 3-09-1595 09.11.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta kaebaja kaebusega kohtusse pöördumise eesmärgi täpsustamiseks (tl 19-20). 17.11.2009 täpsustas kaebaja esitatud kaebust ning märkis, et kaebaja töötas sisuliselt soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks loetelu lisas nr 2 märgitud kutsealal ning kaebaja poolt Pensioniametile esitatud kirjalikud tõendid tõendavad antud asjaolu (tl 23-24). 11.12.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 29-30). 11.01.2010 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 40-41). 20.01.2010 esitas vastustaja kaebaja pensionitoimiku ärakirja (tl 45-71). 16.02.2010 täpsustas kaebaja oma seisukohti (tl 74). 16.02.2010 edastati kaebaja täpsustus vastustajale tutvumiseks (tl 76). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul on kaevatavas otsuses vastustaja seisukoht ülemäära formalistlik ning vastuolus soodustingimustel vanaduspensioni määramise eesmärgiga. Kaevatava otsuse alusel ei saa soodustingimustel vanaduspensionistaaźi hulka arvata kaebaja töötamist S ajavahemikus 30.03.1971 kuni 10.09.1976 vineerijana, kuna nimekirjas 2 puudub vineerija kutseala. Kaebaja võtab õigeks asjaolu, et nimekirjas nr 2 ei ole tõepoolest sõnaselgelt nimetatud „vineerija“ ega „vineerija kuupressidel“ kutseala. Samas selgub tööandaja poolt 02.03.2009 antud õiendist, et kaebaja töö seisnes puitlaast- ja puitkiudplaadist mööblidetailide spoonisärkide pealeliimises hüdraulilistes kuumpressides ning töös kasutatavad materjalid sisaldasid III ohuklassi kahjulikke aineid. Seetõttu on tööandaja seisukohal, et sooduspensioni määramine peaks toimuma nimekirja nr 2 alusel „muud kutsealad: puitlaast ja linaluuplaatide pressija kuumpressidel, kes kasutab vähemalt
- ohuklassi kahjulikke aineid“. Kaebaja kaebuses toetab antud seisukohta. VV 16.07.1992 määruse nr 206 loetelus ei lähtuta mitte üksnes ja kitsalt kutsealade ja ametikohtade loetlemisest, vaid ka tootmisalade ja tööde loetelust. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et soodustingimustel vanaduspensioni määramisel ei ole õige lähtuda üksnes tööraamatusse kantud ametikoha nimetusest. Antud seisukoht on kooskõlas ka soodustingimustel vanaduspensioni määramise eesmärgiga. Kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud põhjendamatult arvestamata kaebaja soodustingimustel arvestava staaźi hulka ajavahemiku, mil kaebaja tegi tööd, mille sisu vastab nimekirjas nr 2 XII peatükis toodud kutsele koodi 17001 all „Puitlaast- ja linaluuplaatide pressija, kes töötab kuumpressimisel ja kasutab vähemalt 3 ohuklassi kahjulikke aineid“. Komisjoni otsusel puudub ühe komisjoni liikme allkiri. Kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja töötamise sisu kaebuses märgitud ajavahemikul vastab nimekirjas nr 2 XII ptk koodi nr 17001 all märgitud kutsele. Kaebaja tugineb oma töötamise sisu hindamisel tööandja poolt 02.03.2009 väljastatud õiendile ning selle õiendis kirjeldatud asjaolude hindamisel pidi vastustaja leidma, et kaebaja töötas vaidlusalusel ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalikul kutsealal. Kaebuse kohaselt seisneb vastustaja eksimus õiendi arvestamata jätmises. Kui vastustaja oleks õiendi sisu õigesti hinnanud, oleks leidnud tõendamist kaebajal vajalik staaź soodustingimustel pensioni saamiseks. Täiendavas selgituses kaebaja selgitab oma tööiseloomu ning kinnitab, et töötas tervist kahjustavates töötingimustes ja ohuteguriga. Vanaduspensioni soodsamatel tingimustel tuleb maksta isikutele, kelle puhul on tõendatud töötamine tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Soodustingimustel vanaduspensionide seadus on riikliku pensioni saamise sidunud VV poolt kinnitatud nimekirjades toodud tööde ja 2 3-09-1595 kutsealadega, kus töötamine on riigi hinnangul tervistkahjustav või toimub rasketes tingimustes. Nimetatud tööde puhul tuleneb nende tervistkahjustav olemus või kaasnevad rasketes töötingimused konkreetse töö eripärast, mida ei ole võimalik välistada ning, mis igal juhul ja alati selle tööga kaasnevad. VV 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitati nimekirjad 1 ja 2, mis näevad ette soodustingimustel vanaduspensioni määramisel arvestada töökohtade atesteerimisega ja sätestab korra täienduste ja muudatuste tegemiseks nimekirjades. Selgituste andmise kohustus on pandud Sotsiaalministeeriumile. Sotsiaalministeerium on jätkuvalt seisukohal, et nimekirjad ei kuulu laiendamisele uute ametinimetustega. Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal oli kõigis valdkondades töökohtade nimetuste määramisel aluseks tariifi ja kvalifikatsiooniteatmikud, mis sisaldasid täpseid töökirjeldusi. Neid töökirjeldusi arvestati nimekirjade koostamisel. Kaebaja töötas Sis, mille tegevusalaks oli mööbli valmistamine. Vastavas teatmikus on toodud mööblitootmise kutsealana vineerija, kelle töö vastab kaebaja poolt antud töökirjeldusele. Ka käesoleval ajal on AS S olemas vineerija kutseala. Puitlaast ja linaluuplaatide pressijat mööblitootmises nimetatud ei ole. Puitplaadi pressija kutseala on toodud puitplaatide tootmises. Selline tootmine on Püssi Puitlaastplaadi tehases. RPKS sätete alusel tehakse pensioniõigusliku staaźi hulka arvatav aeg kindlaks esitatud dokumentide alusel. Antud seiskohta toetab ka kohtupraktika. Kaebaja töötamise kohta on dokumendid säilinud ning nendest nähtub kaebaja töötamine vineerijana, mida kinnitab ka AS S poolt 11.12.2009 kiri. Kaebaja avalduse lahendamiseks tehtud otsuse aluseks on kaebaja töötamist tõendavad dokumendid. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tegemist on õiguspärase haldusaktiga, mille tühistamiseks puudub alus. KOHTU PÕHJENDUSED PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tühistada kaevatav haldusakt ning kohustada vastustajat sooritama taotletud toimingut. Lähtudes HKMS § 6 lg 2 p 1 ja p 2 on viidatud taotluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Pensionikindlustuse seaduse § 40 lg 1 järgi võib pensionikomisjoni otsusega mittenõustumise korral pensionitaotleja või pensionär pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kaebus on esitatud 23.07.2009 vastustaja 18.06.2009 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja esitas 11.03.2009 Pensioniametile avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 lg 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt on isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (edaspidi nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni. Käesolevas punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Kaebaja töötas 30.03.1971 kuni 10.09.1976 vineerijana S, mille õigusjärglaseks on AS S. Kaebaja on seisukohal, et ta on täitnud SVPS § 1 lg 2 alusel pensioni saamiseks vajalikud nõuded sh töötanud nõutava aja Vabariigi Valitsuse
- juuli
- a määrusega nr 206 kinnitatud loetelus nr 2 sätestatud ametikohtadel. 3 3-09-1595 Kuigi antud loetelus ei ole märgitud „vineerija“ ega „vineerija kuumpressidel“ kutseala osundab kaebaja tema poolt esitatud AS S 02.03.2009 koostatud õienditele, mille kohaselt seisnes kaebaja töö puitlaast- ja puitkiududest mööblidetailide spoonisärkide pealeliimimises hüdraulilistes kuumpressides ning töös kasutatavad materjalid sisaldasid III ohuklassikahjulikke aineid. Kaebaja hinnangul võimaldavad õiendis toodud asjaolud teha järelduse, et tema töötamine vineerijana kujutasid endast töötamist loetelus nr 2 toodud puidutöötluse kutsealal – puitlaastja linaluuplaatide pressijana, kes töötab kuumpressimisel ja kasutab vähemalt
- ohuklassi kahjulikke aineid. 02.03.2009 AS S poolt väljastatud õiendis on toodud kaebaja töö kirjeldus (tl 58). Samasugune töökirjeldus on toodud AS S 11.12.2009 väljastatud õiendis (tl 33). Mõlemas tõendis kinnitab tööandaja, et kaebaja töötas ettevõttes vineerijana ning kaebaja töö iseloom oli ära toodud kehtivates tariifiteatmikes. Kohtule on esitatud väljavõtted tariifiteatmikest, milles on toodud puitplaatide tootmises puitlaastplaatide pressija tööde kirjeldus ja mööblitööstuses vineerija töö kirjeldus (tl 34-36). Hinnates kaebaja poolt antud seletust ja AS S poolt esitatud õiendites toodud vineerija töö iseloomu on see kooskõlas tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmikus toodud vineerija tööde kirjeldusega mööblitööstuses. 11.12.2009 väljastatud AS S õiendi kohaselt ei ole ettevõte kunagi plaate valmistanud, vaid ettevõtte tootmisprofiiliks on mööblivalmistamine ja selleks vajalik materjal ostetakse teistelt ettevõtetelt (tl 33 pöördel). Võrreldes puiduplaatide tootmises puitlaastplaatide pressija tööde kirjeldust (tl 35) ja vineerija tööde kirjeldust mööblitööstuses (tl 36) ei ole antud tööde sisu põhjal võimalik jõuda järeldusele, et vineerija töö sisu seisnes/võis seisneda puitlaastplaatide pressimises. Vineerija töö mööblitööstuses seisnes puitlaastplaadist valmistatud mööblidetailide töötlemises, puitlaastplaadi pressija töö sisuks puitplaatide toomises oli puitlaastplaatide valmistamine. Üksnes asjaolu, et kaebaja kasutas oma töös materjale, mis sisaldasid III ohuklassi kahjulikke aineid, ei ole piisav selleks, et tuvastada kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval kutsealal/töökohal. Selleks, et arvata isiku töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaźi hulka, peab antud töökoht olema kantud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade vastavasse loetellu. Vineerija kutseala vastavasse loetellu kantud ei ole. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 1 lg 2 kohaselt tehakse pensioniõigusliku staaži hulka arvatav tegevuse aeg kindlaks pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentide alusel. Töötamist tõendavate dokumentide loetelu on toodud käsitletud korra §
- Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatakse üldjuhul tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga (tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping jmt), milles on andmed töötamise aja kohta. Tulenevalt viidatud korrast ei ole AS S personalitöötaja arvamus kaebaja suhtes soodustingimustel pensioni määramise võimalikkuse osas argumendiks ega tõendiks antud asjas. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses olid Pensioniametile kaebaja poolt 11.03.2009 esitatud avalduse lahendamiseks esitatud dokumendid piisavad ning seetõttu puudub alus kohustada vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. 4 3-09-1595 Kaebaja on esitanud kohtule taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu kaebaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 5
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.