lg 1 sätestatule, leides, et
lg 1 näol on tegemist lepinguväliselt ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise alusnormiga. Lisaks nimetatule tugineb hageja veel VÕS §-ide 128 lg 1 ja 2, 1043, 1045 ning põhiseaduse § 11, 17 ja 25 sätestatule. 4 Kohtumenetluse käik
lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kuna Kohtuinformatsioonisüsteemi (KIS) andmetel on hageja esitanud samade kostjate vastu veel mitmeid kahjunõudeid ning 19.08.2009 esitatud hagimaterjalid sisaldavad ka muid, antud hagiga otseselt mitte seotud dokumente , siis pidas kohus vajalikuks hagi menetlusse võtmise otsutamisel küsida ka kostjate seisukohta ja
Hageja jäi 14.09.2009
lg 3 tulenevalt poolte ärakuulamisel kohtus tema poolt hagiavalduses esitatud nõude ja asjaolude juurde ning väitis, et kostjate poolt ebaõigete andmete esitamisest tulenevalt on tekitatud AS –i Tamsalu Veskid vara suhtes hagi tagamisega kahju temale kui ettevõtte ainuomanikule. Hagi tagamiseks puudus üldse alus, kuna esitati ebaõigeid andmeid, samuti on tagamist taotlenud isikud ise hagist loobunud, hagi tagamise määrus on tühistatud ning vastavad asjaolud on tõendatud käesolevaks ajaks tsiviil- ja kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahenditega. Kostjad, kellele oli eelnevalt teatavaks tehtud üksnes hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue, osundatud õigusnormid ning viited teistele tsiviilasjadele, leidsid 14.09.2009 ärakuulamisel, et esitatud kujul hagiavalduse menetlemiseks puudub alus, kuna vastavate aluste olemasolul oleks kahju saanud tekkida äriühingule, s.o. AS-ile Tamsalu Veskid (pankrotis), kelle esindamiseks aga hagejal õigus puudub. Samuti väitsid kostjad, et hagi tagamine oli põhjendatud ning hagi tagamise tühistamine toimus menetluse lõpetamisel seoses poolte vahel saavutatud kokkuleppega. Kohtu otsustus, selle aluseks olevad asjaolud ja õiguslik põhjendus. põhjendus. Kohus, olles tutvunud hagiavaldusega ja selle lisadega, samuti olles
lg 3 tulenevalt hagi menetlusse võtmise lahendamiseks poolte seisukohad ära kuulanud, leiab, et esitatud hagiavaldus ei kuulu kohtu poolt menetlusse võtmisele. Vastavalt
lõikele 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduse kohaselt on hagi tagamisega põhjustatud lepinguväliselt ja õigusvastaselt tekitatud väidetav kahju tekkinud hagejale kui AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) ainuomanikule. Hageja seisukoht tema kui ainuaktsionäri õigustest äriühingu vara suhtes on ekslik: aktsiate ainuomanikuna ei olnud hageja ettevõttele kuulunud vara omanikuks.. Aktsionäri õigused on sätestatud äriseadustikus (ÄS). ÄS § 226 kohaselt annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Vastavalt ÄS § 276 sätestatule on puhaskasumi või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumi olemasolul võimalus aktsionäridele väljamaksete tegemiseks; aktsionäril on õigus osale kasumist (dividendile) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Tsiviilasjas nr 2-373/03 (uus nr 2-03-934) 13.06.2003 hagi tagamise määrusest nähtuvalt kohaldati hagi tagamise abinõusid AS–ile Tamsalu Veskid (reg.-kood 10771193) kuuluva vara suhtes (lk 23-26). Tegemist on pankrotistunud ettevõttega: AS–i Tamsalu Veskid pankrot on välja kuulutatud 22.06.2004 Lääne-Viru Maakohtu otsusega ning pankrotihalduriks määrati Urmas Ustav. Vastavalt PankrS § 54 § lg 1 sätestatule on pankrotimenetluses võlgniku seaduslikuks esindajaks pankrotihaldur (haldur), kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seon- 5 duvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. PankrS § 55 lg 1 tulenevalt peab haldur kaitsma kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagama seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Seega, võlgniku vara suhtes väidetavalt alusetult kohaldatud hagi tagamisega põhjustatud kahju olemasolul oleks AS-i Tamsalu Veskid pankrotihaldur Urmas Ustav PankrS § 55 tulenevalt õigustatud ja ka kohustatud olnud esitama kahjuhüvitise nõude. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagejal (kui AS-i Tamsalu Veskid ainuomanikul) ei ole võimalik käesoleva hagiga taotletavat eesmärki saavutada ning hagi on kohtu hinnangul põhjendatud jätta
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Kohus leiab, et hageja nõude õiguslik põhjendatus on ümber lükatud hageja enda poolt välja toodud asjaoludega. Hageja seisukohad hagi tagamise määruse tühistamisest tulenevalt kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei ole põhjendatud. Tsiviilasi nr 2-373/03 (uue numbriga 2-03-934) oli Lääne-Viru Maakohtus algatatud 03.06.2003 AS-i Tamsalu TERKO (pankrotis) seaduslike esindajate - pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin Kruppi poolt AS-i Tamsalu Veskid vastu esitatud hagiavalduse alusel. Hagi esitamisel nõuti AS-i Tamsalu TERKO ja AS-i Tamsalu Veskid lähikondseks tunnistamist, samuti 17.08.2001 poolte vahel sõlmitud notariaalse ostu-müügilepingu ja 17.08.2001 lihtkirjaliku ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist ja nimetatud lepingute järgi hageja omandist välja läinud vara kostjalt väljamõistmist pankrotivarasse (lk 15.-17). Lääne-Viru Maakohtu 13.06.2003 määrusega rahuldati samas asjas pankrotihaldurite taotlus hagi tagamiseks osaliselt: seati kohtulik hüpoteek esimesele vabale järjekohale ja tehti vara käsutamise keelumärge Lääne-Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris AS-ile Tamsalu Veskid kuuluvatele ja määruses loetletud kinnistutele. Samuti tegi maakohus vara võõrandamise ja koormamise keelumärke kostjal vallasvarana arvel olnud ja määruses märgitud varale ning ARK-s võõrandamise ja koormamise keelumärke kostjale kuuluvatele ja määruses märgitud transpordivahenditele. Maakohus arestis hagi tagamiseks ka kostjale kuuluva ja määruses märgitud tootmistehnika (lk 23-26). 19.09.2005 Lääne-Viru Maakohus lõpetas oma määrusega AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) hagi AS-i Tamsalu Veskid (pankrotis) vastu menetluse seoses pooltevahelise kohtuvälise kokkuleppe järel hagist loobumisega. Seoses maksejõuetusega vabastati pooled kohtukulude kandmisest (lk 28-29). Nimetatud määruses on kohus nõustunud poolte esitatud põhjendustega, et pankrotimenetluses nõuete tunnustamisel saavutatud kokkulepetega seoses ei ole edasise kohtuvaidluse jätkamine põhjendatud ega mõistlik. Kohtumääruse põhjendavast osast nähtub ka, et tegemist oli menetluse lõpetamise ajal mõlemal poolel pankrotistunud äriühingutega, mille pankrotimenetlustes poolte vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena saavutatud nõuete tunnustamisel kokkulepped asja lahendamiseks. Hageja väited tema poolt hagi tagamise ajal nimetatud kohtumääruse vaidlustamise võimatusest ei ole põhjendatud. Äriregistri elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt oli hageja hagi tagamise ajal AS-i Tamsalu Veskid juhatuse liige (kuni pankroti väljakuulutamiseni 22.06.2004) ning omas äriühingu seadusliku esindajana õigust hagi tagamise määrusega mittenõustumise korral selle vaidlustamiseks. Hagi tagamise määrust ei ole vaidlustatud, samuti ei ole seda hiljem kõrgema astme kohtu poolt tühistatud ega ka õigustühiseks tunnistatud. Hagi tagamise tühistamise aluseks oli üksnes poolte vahel saavutatud kokkuleppel hageja hagist loobumisel menetluse lõpetamisega, mis ei tähenda hagi tagamiseks aluste puudumist või esitatud hagi alusetust. 6 Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole esitatud faktilistel asjaoludel üldse võimalik ning
Kohus peab veel vajalikuks märkida, et hageja A J poolt on esitatud samade kostjate vastu ka teisi AS-i Tamsalu TERKO pankrotimenetlusest tulenevaid kahjunõudeid (näiteks Viru Maakohtu menetluses olevad tsiviilasjad nr 2-09-5467 ja nr 2-08-4565), kus taotletakse AS-ilt Tamsalu TERKO (pankrotis) ja pankrotihalduritelt Sirje Tael ja Martin Krupp solidaarselt A Jle teadlikult ning pahatahtlikult valesüüdistuse esitamisega ja kaasnenud kohtupidamisega moraalse kahju eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kuigi nimetatud hagiavaldustes taotletakse kostjatelt mittevaralise-moraalse kahju hüvitamist ning käesolevas hagiavalduses nõutakse hagejale haldurite tegevuse läbi väidetavalt otsese ja kaudse varalise kahju hüvitamist, siis kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaoludest ja nõude tegelikust sisust tulenevalt on tegemist oma sisult väga sarnaste nõuetega. Ka käesolevas hagiavalduses esitatud kahjusumma arvestamisel on hageja selle koosseisu arvanud näiteks tsiviilasjas nr 209-5467 hagiavalduses märgitud kahjusumma – 33 247 671.15 krooni. Samuti tuginetakse nii käesolevas hagiavalduses kui ka eespool nimetatud teistes tsiviilasjades samadele asjaoludele ja väidetele - AS Tamsalu TERKO pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin Krupp õigusvastasele tegevusele võlgniku varade väärtuse hindamisel ning kohtule ja uurimisorganitele tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisele). Eeltoodust tulenevalt kohus märgib, et juhul, kui hageja esitab samade kostjate vastu samadel asjaoludel põhinevaid samasisulisi nõudeid, võib kohus ka
lg 1 p 5 alusel keelduda hagi menetlusse võtmast.
lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 4 kohasel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel
Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Irma Külavee Lea Herne 29.01.2010 Tartu Ringkonnakohtu: RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.