lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Kuivõrd kostjale on nõude loovutamine teatavaks saanud alles veebruaris 2008, siis saab
lg 1 alusel lugeda nõude 300 krooni ulatuses täidetuks õigele võlausaldajale, kuna kostja ei olnud teadlik kõnealuse summa tasumise ajaks nõude loovutamisest OÜ-le O. Lähtudes eeltoodud asjaoludest on hageja põhinõudeks 1 508.95 krooni. Kostja on omapoolses kirjalikus seisukohas hagiavaldusele vastu vaielnud hageja kahjunõudele, mis oli tekkinud seoses OÜ-le Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustega. Kostja märgib üksnes, et taolise teenuse kasutamine ei oleks osutunud vajalikuks, kui kostjani oleks jõudnud pangalt teated võlgnevuse olemasolu kohta. Kuna pank ei ole huvi tundnud, kas see adressaadini kunagi jõuab, ei ole esitatud kahju nõue kostja hinnangul põhjendatud.
lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele (
lg 2).
lg 3 kohaselt nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue 3 võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (
AS-i Sampo Pank 30.11.2007 lepingu ülesütlemise teates (tl 10) oli kostja võlgnevuse suuruseks märgitud 2 108.95 krooni koos limiidi summa, intressi, viiviste ja võla sissenõudmise kuludega, nõude koostisosi summaliselt ära näitamata. 28.12.2007 nõude loovutamise teatises loovutatud nõude suurust nimetatud ei ole. Kostja väidetel ei ole ta 30.11.2007 ülesütlemise teadet ja 28.12.2007 teatist kätte saanud. Iseenesest on kostja nimetatud väited usutavad, sest teated on saadetud aadressil XXX, Tallinn, kuigi lepingujärgseks elukohaks on märgitud kostjal XXX, Tallinn. Kostja on ka märkinud, et palus pangapoolset tagasisidet e-posti teel kuna vahetas tihti üürikortereid, kuid pank välistas taolise teavitamisvõimaluse. Kostja oleks pidanud ennetama tekkinud olukorra, teavitades võlausaldajat elukoha muutumisest, tagamaks operatiivse koostöö informatsiooni vahetamisel lepingupoolte vahel. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et XXX, Tallinn ei ole tema elukoha aadress või et nimetatud dokumendid on ekslikult panga poolt edastatud valele aadressile. Kostja märgib üksnes, et kolis üürikorterist ära ja peale seda pangaga side on katkenud. Kohtu hinnangul peaks olema eelkõige kostja kohustuseks ja huvides teatada võlausaldajale oma andmete muutustest, juhul kui ta suhtub lepingu täitmisesse heauskselt. Kuna kostja omapoolseid lepingukohustusi ei täitnud ega teatanud oma uue elukoha andmeid, tekkis hagejal põhjendatud vajadus pöörduda OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole vastava teenuse saamiseks, millega seotud kuludeks oli 533.64, seega tekkis kostja käitumise tulemusena hagejale kahju.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega lähtudes eeltoodud sättest on põhjendatud hageja kahjunõue 533.64 krooni ulatuses. Kostja sai nõude loovutamisest teada OÜ Incure Inkasso Agentuuri esindajalt.
sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kohtule ei ole teada, et kostja keeldus kohustuse täitmisest või vaidlustas kohase hageja menetluses osalemist, mistõttu on vastavalt
§ -le 170 loovutamine kostja suhtes toimunud. Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (
Kostja on palunud vähendada leppetrahvi suurust, kuna pangale võlgu jäämine ei tulenenud pahatahtlikkusest, vaid teadmatusest. Kostja ei ole hageja õigust loovutatud nõudele vaidlustanud, kostja on üksnes märkinud, et temani ei ole jõudnud edastatud teated. AS-i Sampo Pank 30.11.2007 lepingu ülesütlemise teates (tl 10) oli kostja võlgnevuse suuruseks märgitud 2 108.95 krooni koos limiidi summa, intressi, viiviste ja võla sissenõudmise kuludega, nõude koostisosi summaliselt ära näitamata. 28.12.2007 nõude loovutamise teatises loovutatud nõude suurust nimetatud ei ole.
Limiidilepingus on leppetrahv ette nähtud juhuks, kui kostja võlgnetavate maksete tasumisega viivitab.
lg-st 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.
Järelmaksulimiidi leping on võlaõigusseaduse (
) § 402 tunnustele vastav tarbijakrediidileping. Kuna kostja võlgnevus hageja ees algselt pärineb tarbijakrediidilepingust, on lepptrahvi nõue tühine. 4 Riigikohus on 14.01.2009.a tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 tehtud otsuses leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (
) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.
Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1 808.95 krooni, intressid 82.86 krooni, viivised 165.07 krooni, kahju summas 533.64 krooni ning leppetrahvi summas 1 000 krooni. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja võlgnevuse 2 290.52 krooni. Leppetrahvi väljamõistmise osas jätab kohus hagi rahuldamata, kuna nõudel ei ole seaduslikku alust. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, arvestades asjaolu, et kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.