3-09-837/19

3-09-837 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-837 Haldusasi A. M kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Halinga Vallavalitsuse 17.03.2009 korraldus nr 107; - kohustada Halinga Vallavalitsus maksma kaebajale kompensatsiooni ja toetust 27.02.2009 avalduse alusel Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2010 Menetlusosalised Kaebaja A. M Vastustaja Halinga Vallavalitsus RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata A. M kaebus haldusasjas nr 3-09-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. märtsil
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 17.03.2009 Halinga Vallavalitsuse korraldusega nr 107 otsustati mitte eraldada A. M´le toimetulekutoetust (tl 6). 17.04.2009 esitas A. M kohtule kaebuse Halinga Vallavalitsuse korraldusele nr 107 (tl 5). 13.07.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 8-9). 27.07.2009 täpsustas kaebaja kaebust (tl 11-12). 16.11.2009 vastas Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond kohtu järelepärimisele (tl 16). 1 3-09-837 26.11.2009 esitas Halinga Vallavalitsus vastuse kaebusele (tl 23). 26.01.2010 määrusega otsustati kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 32). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt on kaebaja alates
6. aastast elanud Tallinnas. Sissekirjutus on Halinga vallas. Kaebaja maksud on läinud Halinga valda, kuid kordagi ei ole vallast antud abi ega makstud toetust.
7. aastal jäi kaebaja töötuks ja pöördus abi saamiseks valla poole, kuid vald keeldus aitamast põhjendades keeldumist sellega, et kaebaja elukoht on Tallinnas. Igal töötul on õigus toimetuleku toetuse saamiseks, kaebaja on
8. aastat tasunud makse vallale ning nüüd soovib saada vallalt toetust. Kaebaja hinnangul tuleb kaevatav otsus tühistada ning maksta talle toetust ja kompensatsiooni. Kaebuse täpsustuse kohaselt selgitati talle Tallinna Sotsiaalosakonnast, et Tallinnast saab ta toetust alles siis, kui on ennast Tallinna sissekirjutanud ja elanud 1 kuu ning soovitati pöörduda selle kohaliku omavalitsuse poole, kus on kaebajal sissekirjutus. Halinga Vallavalitsuses võeti kaebaja avaldus küll vastu, kuid hoiatati, et ta ei pruugi toetust saada kuna ta elab Tallinnas. Eeltoodu tõttu ei saanud kaebaja toimetulekutoetust ning elas oma perega ainult lastetoetusest. Kaebajal tekkisid võlad ja ta pidi kolima Põhja-Tallinna sotsiaalpinnale. Kaebaja hinnangul tuleb talle maksta toimetuleku toetust ja kompensatsiooni. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja esitas vallale 27.02.2009 avalduse toimetulekutoetuse saamiseks. Kaebaja püsiv elukoht taotluse esitamise ajal oli Tallinnas K. Kaebaja taotlus vaadati läbi pereabikomisjoni koosolekul ning otsustati jätta taotlus rahuldamata. Otsuse vastuvõtmisel lähtus vastustaja sellest, et kaebaja püsiv elukoht ei ole Halinga vallas. Kaebaja elab alates
9. aastast Tallinnas ning tulenevalt rahvastikuregistri seadusest oli tal kohustus hoolitseda aadressi andmete õigsuse eest. Kaebajal oli õigus taotleda toimetulekutoetust oma elukohajärgsest sotsiaalhoolekande osakonnast 1 sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lg 1, § 9 lg 1 ja lg 2 alusel. Alates 09.03.2009 on kaebaja registrijärgseks elukohaks Tallinn K, seega ei olnud kaebajal takistusi oma elukoha andemete kandmisega rahvastikuregistrisse. Vastustaja ei ole nõus kompenseerima kaebajale tekkinud üürivõlgnevust 15 000, mis väidetavalt tekkis kahe kuu jooksul, kui kaebaja ei saanud toimetuleku toetust. Vallavalitsusele esitatud üürilepingu koopia kohaselt tuli tal tasuda kuus üüri summas 2 500 krooni, seega ei saanud kahe kuu jooksul tekkida võlgnevust 15 000 krooni. Kaebaja aadress ei ole muutunud, seega on tõendamata kaebaja väide selle kohta, et peale vallavalitsuse otsust tuli kaebajal kolida sotsiaalpinnale. Vallavalitsus on korrektselt tasunud kaebaja laste õpikoha tegevuskulude arvestusliku maksumuse ajast, mil lapsed asusid õppima väljapoole Halinga valda. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist ja vastustaja kohustamist sooritada taotletud toiming. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1 ja p
10. Kaebus on postitatud 17.04.2009 vastustaja 17.03.2009 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1, lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. 3 Lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse §-s 22 on toetuse määramine vallavalitsuse diskretsiooniotsus. 2 3-09-837 Halinga Vallavalitsuse 17.03.2009 korraldus nr 107 on vastu võetud lähtudes 4 sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lg 1 ja lg 3, § 22 4 lg 1, § 42 l 4, Halinga Vallavolikogu 22.04.2003 määrusega kinnitatud „Toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate alalise eluruumi kulude piirmäära kinnitamine“, pereabikomisjoni 06.03.2009 protokollist nr 5 ning asjaolust, et taotleja püsiv elukoht ei ole Halinga vallas. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja elab alates
11. aastast Tallinnas ega selle üle, et toimetuleku taotluse esitamise ajal oli kaebaja registrijärgseks elukohaks Halinga vald. Rahvastikuregistri seaduse eesmärgiks on tulenevalt seaduse § 2 tagada Eesti rahvastikuregistri objekti peamiste isikuandmete kogumine ühte andmekogusse riigile ja kohalikule omavalitsusele seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks isiku õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimisel ning Eesti rahvastiku arvestuse pidamine. Riigi abi andmine puuduse korral, abi saamise tingimused ja kord on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Puudustkannataval isikul on õigus saada toimetulekutoetust. 1 Lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lg 1 tuleb toimetulekutoetuse taotlejal esitada jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avaldus hiljemalt
12. kuupäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1, lg 2 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Seega tuleb toimetuleku toetust taotleda tegeliku elukoha järgi ning taotluse esitamisel ei ole määrava tähtsusega kaebaja poolt maksude maksmine ega registrijärgne elukoht. Arvestades seda, et kaebaja alaline elukoht oli toetuse taotlemisel Tallinnas, ei olnud kaebajal õiguslikku alust taotleda toimetuleku toetust Halinga vallalt. Kooskõlas sotsiaalhoolekande seaduse § 3 lg 1 p 2 on sotsiaalhoolekande üheks põhimõtteks isiku vastutus enda toimetuleku eest. Sotsiaalhoolekande seaduse (redaktsioon 01.08.2006-01.01.2007) § 2 p 2, p 4 kohaselt on toimetulek isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. 1 Lähtudes rahvastikuregistri seaduse § 39 lg 1 lg 2 hoolitseb rahvastikuregistri objektiks olev isik enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris ning juhul, kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega tuli kaebajal endal hoolitseda selle eest, tema ja tema alaealiste laste registrijärgsed elukoha andmed langeksid kokku tegeliku elukoha andmetega. Hinnates asjas esitatud tõendeid ei olnud kaebaja oma perekonnast ajutiselt eemalviibiv isik ning tal ei olnud takistusi enda ja oma laste alalise elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kaebuse esitamisel on kaebaja märkinud oma aadressiks K Tallinn (tl 5). Eluruumi üürileping K suva korteri kasutamiseks on sõlmitud alates 16.09.2008 (tl 26). Alates 09.03.2009 on kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht Tallinn K. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kaebaja elukoht toetuste taotlemise ajal olnud samuti K (tl 17-18). Seega on kaebaja vähemalt alates 16.09.2008 elanud samas elukohas. Lähtudes eeltoodust on paljasõnalised kaebaja väited selle kohta, et toimetuleku toetuse saamata jäämise tõttu oli ta sunnitud kolima Põhja-Tallinna sotsiaalpinnale. Kaebaja poolt esitatud väljavõte ülekannetest (tl 37-38) ja vastustaja poolt esitatud väljavõtted sotsiaaltöö infosüsteemist (tl 29) ei oma tähendust käesoleva kaebuse lahendamisel. 3 3-09-837 Tulenevalt eeltoodust ja hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised taotlust menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud. Annika Vendik Kohtunik 4