← Eesti

2-09-23699/6

Tsiviilasi nr: 2-09-23699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-09-23699 Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2010.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Kohtuasi Ene Talioja hagi OÜ Hansamets vastu võlgnevuse summas 28 040 krooni ja viiviste nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.12.2009.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Hansamets apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine 28 040 krooni Tsiviilasja hind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Ene Talioja (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, aadress xxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxx, postkast xxxxx xxxxxxxx, tehinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Hansamets (registrikood 11051584, asukoht Viru- Nigula vald, aadress Ojaküla küla, 44105 Viru- Nigula vald) tehinguline esindaja Maarika Kutser Kirjalik menetlus Resolutsioon: 1. Keelduda OÜ Hansamets apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see peale käesoleva määruse jõustumist apellandile. 2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale. 1

(2)Tsiviilasi nr: 2-09-23699
  1. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.
  2. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
  3. Hageja esitas kostja vastu Harju Maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 28 040 krooni ning viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kasvava metsa osas müügilepingu, millest tulenevalt pidi kostja tasuma hagejale ostuhinna. Kostja täitis selle kohustuse üksnes osaliselt. Hageja nõudis hagis kostjalt tasumata osas ostuhinna maksmise kohustuse täitmist.
  4. Maakohus tegi 11.12.2009.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 28 040 krooni ning viivise.
  5. Maakohtu otsusega ei nõustunud kostja ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, leides, et maakohus hindas tõendeid valesti ning rikkus menetlusõiguse norme. Määruse põhjendused
  6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõla summas 28 040 krooni ning viiviste väljamõistmist kostjalt. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi, või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.