) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 3 2-09-49148
lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus määras 18.01.2010 määrusega IOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 50 000 krooni ja avaldas vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.01.2010. Seisuga 10.03.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse peale võis esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Nimetatud tähtajaks määruskaebust esitatud ei ole. Kohus leiab, et IOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Võlgnikul vara ajutise halduri aruande kohaselt puudub ning võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 6 miljoni krooni eest. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja kogu vara on realiseeritud. IOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kalle Mõtsnik palub määrata ajutise halduri tasu summas 20 800 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu), millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud. Kalle Mõtsnik palub kinnitada ajutise halduri kulud summas 1 616 krooni. Kalle Mõtsnik on kohtule esitanud IOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 16 tundi (tunnitasuga 1 300 krooni, s.h päringute koostamine 5 tundi, kohtumised võlgniku esindajatega, äritoimikuga ja tegevuskohaga 3 tundi, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 8 tundi) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu 4 2-09-49148 summas 20 800 krooni. Võlgniku ja võlausaldaja esindajad ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu nõuet summas 20 800, millele lisandub sotsiaalmaks, tuleb tunnustada. Ajutise halduri tasu tuleb Kalle Mõtsnik’u kasuks aktsiaseltsi Mpoolt 02.11.2009 kohtu deposiiti maksekorraldusega nr 1296 tasutud 25 000 krooni ettemaksu arvelt ja piires välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Ajutise halduri kulutuste summa on töö aruande kohaselt 1 616 krooni, s.h transpordikulud 430 krooni, sidekulud 350 krooni, bürookulud 800 krooni ja riigilõiv 36 krooni. Võlgniku ja võlausaldaja esindajad ei ole kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused on põhjendatud, need tuleb kinnitada ja kulude nõuet tuleb tunnustada. 14.01.2010 toimunud kohtuistungil tegi kohus ajutisele haldurile ülesandeks võtta võlgniku esindajalt selgitus laovarude kohta. 26.01.2010 on kohtule esitatud võlgniku juhatuse liikme AKpoolt volitatud PT’e allkirjaga selgitus, millest nähtub, et seisuga 04.12.2009 koostatud bilansi tooraine ja materjali real varude summa 458 320 krooni näol oli tegemist varasematel perioodidel tekkinud materjalide jääkidega, mis mööblitööstuse tootmise eripära mittetundva raamatupidaja poolt koostatud raamatupidamisarvestuses olid ekslikult varana üleval, kuid tegelikkuses väärtusetuna jooksvalt utiliseeritud või hävitatud, seega tegelikkuses ei eksisteerinud. Jääkide tekkimise põhjuseks on võlgniku esindaja nimetanud asjaolu, et mööbli toorainet ei tarnita täpselt vastavale tellimusele vajaminevas koguses vaid tarnija poolt määratud muudes ühikutes, mis paratamatult tingib jääkide tekke. Kohus võtab võlgniku selgituse teadmiseks. Ajutisel halduril korraldada pankrotimenetluse käigus kogutud dokumentatsiooni nõuetele vastav säilitamine. IOÜ Hannes Olev Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.