Aukudega katusest tuleb vesi läbi, maa külgetõmbejõu mõjul nõrgub vesi alla, krohv laes saab märjaks ja kukub alla. Sellised üldteada asjaolud ei vaja kulukat ekspertiisi ega ei nõua eriteadmisi. Fotodega ja tunnistaja ütlustega tõendatut kostja millegagi ei kummutanud. Kostja väide, et vett pööningule ei sattunud, on tõendamata (
Samas on kostja väitnud, et tegemist oli vana katusega ja see katus on varasemalt põhjustanud vahelae niiskumise. Ka tunnistas kostja, et osas, kus korteris nr x laekrohv alla kukkus, see topeltpõrand puudus. Kuigi maakohtule olid asjakohased tõendid esitatud, jättis kohus tõendid hindamata. Kostja on varasemalt nõustunud, et katus oli tehtud ebakvaliteetselt ning kuna ehitaja keeldus puuduste kõrvaldamisest, siis kostja oli sunnitud garantii lõppedes pöörduma teise ehitaja poole. Kohus aga jättis olulised asjaolud välja selgitamata, sest leidis, et tõendid on asjakohatud. Maakohus katuse fotosid ei hinnanud ja jättis siseveendumuse kujundamata ja otsuse langetamata selles, kas katus oli korras või mitte (
Kooskõlas
lg 3 p-ga 1 ja lg-ga 5 on vajalik kohtul tuvastada esitatud fotodelt nähtuv katuse halb seisukord, mis kinnitas kahju tekkimise asjaolusid, millele hageja tugines ja mille maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ringkonnakohus
Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellant on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, millele kõigile on kohus otsuses piisava põhjalikkusega vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud, et tõendamist ei leidnud hagejale kahju tekkimine kostja tegevusetuse tõttu. Vaidlust ei olnud pooltel selles, et kostja kohustuseks on elamu haldamine ja majandamine ning hoone seisukorra säilitamiseks vajalike toimingute tegemine, sealhulgas elamu katuse parandamise korraldamine ja ehitusjärelevalve teostamine remonttööde üle. Tegemist on 4 kostja seadusest tulenevate kohustustega. Maakohus tuvastas õigesti, et korteriühistu on vastustav üksnes sellise kahju eest, mille tekkimises on kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud, et hagejale tekkis kahju kostja tegevusetuse tõttu, s.t et hagejale tekkis kahju ebakvaliteetselt tehtud katuseremondi tõttu. Vaidlust ei ole selles, et elamu katusekatte vahetus oli vajalik elamu säilitamiseks. Tegemist on vana majaga, mille seisukord oli halb. Seda kinnitavad esitatud fotod, millelt nähtub, et krohvi on alla kukkunud ka maja esimesel korrusel asuvas korteris (t.lk 76). Esitatud tõendid ei kinnita aga seda, et hageja korteri kahjustused on tingitud katuse vahetusest ja selle väidetavast ebakvaliteetsest teostusest. Seega oli hagi rahuldamata jätmine põhjendatud, sest kostjal ei ole tekkinud kahju hüvitamise kohustust, sest nõude rahuldamise eeldusi ei esine, nagu on maakohus õigesti tuvastanud. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et hoone osas, kus asub apellandi korter, olid katusetööd lõpetatud neli kuud varem, kui apellandil kahju tekkis ja et katusevahetus toimus suvel kuival ajal. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tegi seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus ei ole rikkunud asja lahendamisel kaebuses väidetud menetlusnorme, mis annaksid aluse otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis kostja maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Lähtudes
Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Ülle Jänes Imbi Sidok 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.