Obsah (4)

§ 42§ 60§ 61§ 70

2-09-31266 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtul põhinev otsus Kohtuasja number 2-09-31266 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2010.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Märge Tamme Kohtuasi J. Z

§ 42lg 3).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemiseks. ASJAOLUD J.Z. esitas Viru Maakohtule hagi A. B.i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Hagejal ja kostjal on ühine laps M. Z. (sünd xxx.a), kuid kostja ei soovi, et ta oleks isana lapse sünnitunnistusele kantud.

1. mail 2009.a lahkus kostja hageja juurest ja sellest ajast alates ei ole ta last toetanud. KOSTJA VASTUS Kostja oma 03.02.2010.a vastuses kohtule tunnistas hagi selles osas, et hageja poeg M. Z. põlvneb kostjast. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta ei soovinud poega enda nimele registreerida. Lapse ülalpidamise kohustust on kostja täitnud vastavalt võimalustele. Kostja peab võimalikuks asja lahendada kompromissiga. KOHTUISTUNG Kostja võttis
2. veebruaril 2010.a toimunud kohtuistungil hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi lapse põlvnemise osas kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas haginõuet kohtuistungil, s.t võttis hagi nõude õigeks. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Perekonnaseaduse (

) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama sätte lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et kuna kostja on lapse põlvnemist ise tunnistanud, siis kuulub hagi põlvnemise tuvastamise osas rahuldamisele. Tuvastatud on, et A. B. on M. Z.'i isa. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise igakuise elatusrahana 2 175 krooni. Kostja nõustub sellega.

§ 60

lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

§ 61

lg 4 järgi, igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 70

lg 1 järgi, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et kostjalt mõistetakse elatis

§ 61lg 4 sätestatud suuruses välja alates 01.03.2010.

Ajavahemiku 02.07.2009-01.02.2009 eest tasub kostja elatist 7 000 krooni. TsMS § 444 lg 4 kohaselt, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud

42 lg 1, § 60 lg 1; §611gl,lg2, lg3ja§701gl. Hagihind Hagi on esitatud põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes. TsMS § 132 lähtudes loetakse põlvnemise tuvastamise hagi mittevaraliseks, mille punul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja poolt nõutav elatusraha on 2 175 krooni ühes kuus. 9 x 2 175 = 19 575 krooni. Hagihind on seega (19 575 krooni + 25 000 krooni) 44 575 krooni. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi Õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Märge Tamme Kohtunik