← Eesti

2-08-17100/35

Obsah (9)§ 412§ 408§ 321§ 217§ 345§ 422§ 173§ 168§ 174

Tsiviilasi nr 2-08-17100 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Tartu Maakohus Tartu Maakohtu koh

§ 412lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on Gennadi Rožkov’i hagi B@A EXTER OÜ (likvideerimisel) vastu töövaidluses. Kohus kooskõlastas 11.12.2009 menetlusosaliste esindajatega telefoni teel kohtuistungi toimumise aja 01.02.2010 kell 10.00. Poolte esindajad kinnitasid kohtule, et ei soovi kohtukutse saatmist posti teel (tl 112). Pooled 01.02.2010 kohtuistungile ei ilmunud. Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Tammer teatas 29.01.2010 kliendilepingu lõppemisest kostjaga. Peter L. Andersen saatis 31.01.2010 kell 22.07 kohtule elektronikirja, milles teatas, et kostja on nõus kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega kostja osavõtuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 408 punkt 2 sätestab, et kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kuna kumbki pool 01.02.2010 istungile ei ilmunud, jätab kohus

§ 408

punkti 2 alusel Gennadi Rožkov’i hagi B@A EXTER OÜ (likvideerimisel) vastu töövaidluses läbi vaatamata. Käesoleval juhul ei esine

§ 412

lõikes 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise piiranguid.

§ 412

lõike 1 punkti 1 kohaselt kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Hageja ei ole teatanud kohtule oma nõustumusest lahendada antud tsiviilasi kirjalikus menetluses ega palunud hagi läbi vaadata tema osavõtuta. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. Hageja on kutsutud kohtuistungile õigel ajal. Kohus kooskõlastas kohtuistungi toimumise aja hageja esindajaga 11.12.2009 telefoni teel (telefon 5810 4008). Seejuures teatas esindaja, et ta ei soovi kohtukutse saatmist posti teel (tl 112). Kuna hagejat esindab kohtumenetluses esindaja, kooskõlastas kohus kohtuistungi toimumise aja üksnes esindajaga tulenevalt

§ 321lõikes 1 sätestatust.

Hageja esindajaks on füüsilisest isikust ettevõtja (tl 12), kelle põhitegevusalaks äriregistris on märgitud õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus. Esindaja on kohtule esitanud haridust tõendava dokumendi (tl 13). Seega on tegemist õigusteadmistega isikuga, kellele on teada menetlustoimingu tegemata jätmise tagajärjed.

§ 217

lõike 5 kohaselt esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega (

§ 217lõige 6).

Kohus ei jäta hagi läbi vaatamata ka siis, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud (

§ 412

lõige 1 punkt 3).

§ 345

kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.

§ 422

lõige 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Hageja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ega seda põhistanud. Kostja ei ole taotlenud ka asja sisulist lahendamist ega võtnud hagi õigeks, mis on piiranguteks

§ 412lõike 1 punktide 4 ja 5 kohaselt.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Gennadi Rožkov’i hagi B@A EXTER OÜ (likvideerimisel) vastu töövaidluses läbi vaatamata.

§ 173

lõike 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lõige 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna

§ 168

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti, siis jäävad menetluskulud

§ 168lõike 2 alusel hageja kanda.

Tulenevalt

§ 174

lõikes 1 sätestatust menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.