KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-2538 Haldusasi Arno Jaali kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks maksma kompensatsiooni koondamisest etteteatamise tähtajast mittekinnipidamise eest Kaebuse esitaja – Arno Jaal Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Tallinna Halduskohtu 22.09.2009 otsus Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Arno Jaali apellatsioonkaebus 02.03.2010 RESOLUTSIOON Jätta Arno Jaali apellatsioonkaebus rahuldamata, Tallinna Halduskohtu 22.09.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-2538 muutmata ja Arno Jaali menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 07.04.
- Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Arno Jaal esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) kohustamiseks maksma kompensatsiooni koondamisest etteteatamise tähtajast mittekinnipidamise eest alates rahandusministri määruse, millega kinnitati MTA uus struktuur ja teenistujate koosseis, jõustumisest. Kaebaja oli teenistuses MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse Tartu raudtee tollipunkti vaneminspektori ametikohal ning oli valitud Tartu Tolliametnike Ametiühingu juhatuse liikmeks ja usaldusisikuks. Töötajate esindajaks valitud teenistujale tuleb eelseisvast koondamisest ette teatada vähemalt 2 kuud ja kui tähtaega ei järgita, maksta kompensatsiooni vähem teatatud päevade eest. Kaebajale teatati 23.10.2008 kirjalikult tema koondamisest alates 01.12.
- MTA struktuur ja teenistujate koosseis alates 01.12.2008 kinnitati rahandusministri 30.10.2008 määrusega nr 34, mis avaldati Riigi Teataja Lisas 14.11.
- Kaebajale maksti kompensatsiooni etteteata- 3-08-2538 mistähtajast puudu jäänud 17 tööpäeva eest. Etteteatamise 2-kuulist tähtaega saab hakata lugema mitte varem kui ministri määruse Riigi Teataja Lisas avaldamise kuupäevast arvates. Enne seda polnud veel MTA uus struktuur ja teenistujate koosseis lõplikult otsustatud. Seega on kaebajale jäetud maksmata palk 19 tööpäeva eest (23.10.2008 -17.11.2008). MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajale teenistusest vabastamisel etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest 17 tööpäeva palga maksmine on õiguspärane ja korrektne. Kuna kaebaja oli valitud Tartu Tolliametnike Ametiühingu juhatuse liikmeks ja usaldusisikuks, oli vastustajal kohustus talle teenistusest vabastamisest ette teatada vähemalt 2 kuud. Vastustaja esitas kaebajale koondamisteatise, millega kaebaja tutvus 23.10.
- Seega teatas vastustaja kaebajale avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 130 lg-s 11 sätestatud tähtajast 17 tööpäeva vähem ette. Arvestades asjaolu, et ametniku koondamisest etteteatamine peab toimuma kirjalikult ja tingimusteta, peab etteteatamisel koondamise vajadus olema selge, kuid koondamisest etteteatamise ajaks ei pea koondamise õiguslik alus olema igal juhul jõustunud. Koondamise õiguslikuks aluseks olev rahandusministri 06.10.2008 määrus nr 30 jõustus 01.12.2008, mistõttu oli kaebaja teenistusest vabastamise ajaks vastav õiguslik alus jõustunud. Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2009 otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vaidlus puudub selles, et kaebajale teatati tema teenistusest vabastamisest ette 23.10.2008 ja ta vabastati teenistusest koondamise tõttu alates 01.12.
- Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja oli valitud ametiühingu usaldusisikuks, seega oli ta ATS § 130 lg-s 11 märgitud teenistujate esindaja. ATS § 130 lg 1 kohaselt teatatakse ametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisest kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt teatatakse teenistujate esindajale koondamise tõttu teenistusest vabastamisest kirjalikult ette eelmises lõikes ettenähtud tähtajast üks kuu varem. Seega leiavad pooled õigesti, et kaebajale tuli teenistusest vabastamisest seaduse järgi kirjalikult ette teatada vähemalt 2 kuud. Nimetatud tähtaja mittejärgimisel tuleb sama paragrahvi lg 2 kohaselt maksta ametnikule palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Kuna kaebajale teatati tema teenistusest vabastamisest ette 23.10.2008, pidanuks ATS § 130 lg-st 11 tulenev 2-kuuline etteteatamistähtaeg lõppema 23.12.
- Kuna kaebaja vabastati teenistusest 01.12.2008, jäi eelnimetatud 2-kuulisest tähtajast puudu 22 päeva, sh 17 tööpäeva. MTA peadirektori 25.11.2008 käskkirja p-st 2.2 nähtuvalt ongi otsustatud kaebajale maksta hüvitisena etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest 17 tööpäeva palk. Kahekuulist etteteatamistähtaega ei tulnud hakata lugema arvates rahandusministri määruse jõustumisest, millega kinnitati MTA uus struktuur ja teenistujate koosseis. On tõsi, et kaebajale tema teenistusest vabastamisest etteteatamise ajal (23.10.2008) ei olnud rahandusministri 06.10.2008 määrus nr 30 „Maksu- ja Tolliameti struktuur ning teenistujate koosseis“ veel jõustunud, see määrus jõustus 01.12.
- Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et päeval, mil kaebaja teenistusest vabastati, uus teenistujate koosseis juba kehtis. Vastustaja leidis õigesti, et etteteatamisel peab koondamise vajadus olema selge, kuid koondamisest etteteatamise ajaks ei pea koondamise õiguslik alus olema jõustunud. Selline seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (Riigikohtu 30.10.2002 otsus nr 3-3-1-60-02). Kuna rahandusminister oli kaebajale koondamisteate esitamise ajaks määruse MTA uue struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta andnud, siis oli etteteatamisel koondamise vajadus selge. Kaebaja viide rahandusministri 30.10.2008 määrusele nr 34 „Rahandusministri 06.10.2008 määruse nr 30 „Maksu- ja Tolliameti struktuur ning teenistujate koosseis“ muutmine“ ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna nimetatud määrusega ei muudetud rahandusministri 06.10.2008 määrusega nr 30 otsustatud MTA uut struktuuri ja teenistujate koosseisu kaebajat puudutavas osas. 2
(4)3-08-2538 MTA peadirektori 25.11.2008 käskkirja nr 2931-k punktiga 2.2 on õigesti otsustatud maksta kaebajale hüvitisena etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest 17 tööpäeva palk, mistõttu puudub kohustamiskaebuse rahuldamiseks alus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES A. Jaal palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses õiglaselt ja erapooletult. Halduskohus on nõustunud vastustaja seisukohtadega, arvestamata kaebaja selgitusi. Millegagi ei ole põhjendatud rahandusministri kahe määruse üheaegne kehtimine sama sündmuse (MTA isikkoosseis) kehtimise kohta. Halduskohus ei ole seda millegagi põhjendanud. MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus ei ole menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust vääralt kohaldanud. Apellandi väide asja lahendanud kohtuniku erapoolikusest ja tõendite ebaõigest hindamisest on paljasõnaline, konkretiseerimata ja põhistamata. Kohus on asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti tuvastanud ega ole jätnud tähelepanuta kaebaja selgitusi. Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja on järginud ATS § 130 lg 2 sätteid, mille alusel, kui sama paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud tähtaega ei järgita, makstakse ametnikule lisaks ATS §-s 131 sätestatud hüvitusele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Põhjendatud pole kaebaja nõue maksta talle ATS § 130 lg 2 alusel palka ka nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja ja rahandusministri määruse, millega kinnitati MTA uus struktuur ja koosseis, RTL-s avaldamise vahele. Seadus sätestab etteteatamistähtajast puudu jäävate päevade eest palga maksmise kohustuse ning seob etteteatamistähtaja mittejärgimise eest palga maksmise ametniku teavitamisega teenistusest vabastamisest, mitte teenistussuhte lõpetamiseks vajaliku õigusliku aluse olemasoluga. Kaebajat teavitati eelseisvast koondamisest ette 23.10.2008 ja vabastati koondamise tõttu teenistusest 01.12.2008 MTA uue struktuuri ja teenistujate koosseisu jõustumisel. Kaebaja kui teenistujate esindaja suhtes kehtis 2-kuuline etteteatamistähtaeg ning seega on vastustaja kaebajale õigesti maksnud ATS § 130 lg 2 alusel 17 tööpäeva palga. Koondamise õigusliku aluse olemasolu teenistusest vabastamise hetkel omab olulist tähtsust teenistusest vabastamise õiguspärasuse kontrollimisel. Sellise vaidlusega käesolevas asjas tegemist pole. Seetõttu ei ole ka määravat tähendust millal ja millise määrusega otsustas rahandusminister lõplikult MTA uue struktuuri ja teenistujate koosseisu alates 01.12.2008 ega kõnealuste määruste RTL-s avaldamise kuupäevadel. Apellant taotles tasutud riigilõivu tagastamist ning Põlvast Tallinna kohtuistungitele ja Põlvasse tagasi sõitmiseks tehtud sõidukulude hüvitamist. Riigilõivu tasumine on maksekorraldustega ning sõidukulude kandmine bussipiletitega tõendatud. Nõustudes apellandiga, et käesolevale vaidlusele laieneb riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt riigilõivuvabastus, lahendab ringkonnakohus riigilõivu tagastamise taotluse eraldi määrusega (HKMS § 84 lg 4 p 1). Menetlusosaliste sõidukulud on HKMS § 83 lg 1 ja lg 4 p 1 järgi kohtuvälise kuluna üheks menetluskulude liigiks, mis apellatsioonkaebuse ja kaebuse rahuldamise korral tuleks vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 92 lg 1). Käesoleval juhul halduskohus kaebust ei rahuldanud ja jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkae3
(4)3-08-2538 bust ei rahulda ja halduskohtu otsust ei muuda, siis jäävad ka apellatsioonimenetluses kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 4
(4)