Obsah (6)

§ 142§ 407§ 444§ 367§ 162§ 174

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg Pärnu Maa

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 Ass Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. MENETLUS AS Swedbank esitas 13.11.2009.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Jarmo Frei vastu 2906.11 krooni lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, andis talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikenda- Tsiviilasi nr 2-09-59534 mist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, mis on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 15.09.2006.a püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), mis võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses. Lepingu p 6.

1. kohaselt oli intressimäär kasutatud krediidilimiidi eest 16% aastas ning intressi arvestati igapäevaselt. Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus tasuda igakuiselt püsimakseid Lepingus kokkulepitud korras ja tingimustel ning tagada, et maksepäeval oleks tema arvelduskontol püsimakse debiteerimiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Lepingu kohaselt oli püsimakse suurus 250 krooni kalendrikuus ja maksetähtpäev iga kuu 01.kuupäev. Alates 11.02.2008.a kuni 11.07.2008.a oli kostja püsimaksete tasumisega võlgnevuses. Lepingu p 8.
2. kohaselt on kostjal kohustus tasuda tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määras. 18.07.2008.a teavitas hageja kostjat võlgnevuse suurusest, andis talle tähtaja võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks ja hoiatas võla mittetasumise korral Leping ennetähtaegselt üles öelda ning alustada kohtumenetlust. 25.08.2008.a sulges hageja Lepingu kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-119873-KE alla. 11.11.2009.a seisuga on kostja Lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2906.11 krooni, millest 2885.83 krooni on põhivõlg, 2.88 krooni intress ajavahemiku 05.08.2008 - 02.08.2008.a eest ning 17.40 krooni põhiosa viivis ajavahemiku 25.08.2008-25.08.2008.a eest.

§ 407

lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.

§ 367

lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla, intressi ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb tema menetluskulu 250 kroonist maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ja 1000 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Maksekäsu kiirmenetlus hageja nõudes kostja vastu jäeti rahuldamata 21.10.2009.a kohtumäärusega, mille hageja sai kätte 28.10.2009.a. Hagiavalduse esitas hageja kohtusse 13.11.2009.a, st ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest. Seega on hageja menetluskuluks nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagivalduse esitamisel tasutud riigilõiv, kokku 1250 krooni. Hageja menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2