2-10-13555 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-13555 Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A Z avaldus lapse elukoha määramiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised Avaldaja: A Z (IK XXX) RESOLUTSIOON
- Keelduda A Z avalduse lapse elukoha määramiseks menetlusse võtmisest.
- Tagastada avaldus A Z.
- Jätta A Z menetlusabi taotlus rahuldamata.
- Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A Z kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD A Z esitas
- märtsil 2010 Viru Maakohtule avalduse lapse elukoha määramiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et avaldaja esitas
- märtsil 2010 tsiviilasja nr 2-09-63601, J A hagi A Z vastu alaealistele lastele elatise nõudes, menetluses vastuhagi alaealiste laste elukoha määramise nõudes. Kohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest ja edastas vastuhagi avalduse eraldi menetlemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt, hagita menetluses lahendatakse järgmised perekonnaasjad - vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad). 1
(3)2-10-13555 Kohus asub seisukohale, et lapse elukoha määramise nõude kui vanema õiguste määramise lapse suhtes vaatab kohus eraldi menetluses läbi hagita menetluse korras. Perekonnaseaduse (PKS) § 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohus tuvastas, et vastavalt avaldusele elavad laste vanemad koos samas korteris. Alaealised lapsed elavad koos vanematega. Registri väljavõtte kohaselt elavad alaealised lapsed A A ja A A ning nende vanemad, A Z ja J A aadressil XXX. Avalduses märgib avaldaja ka ise, et laste vanemad elavad koos. Kohus leiab, et kohus ei saa lahendada alaealise lapse elukoha määramise küsimust, kui lapse vanemad ei ela lahus. Olukorras, kus lapsed elavad koos mõlema vanemaga, ei saa tekkida vaidlust selle üle, kelle juures peaks alaealised lapsed elama. Lähtuvalt TsMS § 477 lg 1, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 ja p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Et alaealiste laste vanemad elavad koos ning seetõttu ei ole vaidlust, kumma vanema juures peaksid lapsed elama, leiab kohus, et avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust ning avaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Avaldus tuleb tagastada avaldajale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses, s.t avaldajal on õigus asjaolude muutumisel, eelkõige teisest vanemast lahku elama asumise korral pöörduda kohtusse lapse elukoha määramiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Menetlusabi taotlus Avaldaja esitas 25. veebruaril 2010 kohtule taotluse menetlusabi saamiseks – riigilõivu tasumisest vabastamiseks vastuhagis laste elukoha määramise nõudes. Lähtuvalt TsMS § 181 lg 1 p 2, lg 2 ja lg 3, menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka 2
(3)2-10-13555 asja tähendust menetlusabi taotlejale. Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. Kuna kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust ning avaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, ei saa eeldada, et avaldaja osalemine menetluses oleks edukas. Lisaks arvestab kohus asjaolu, et avaldaja soovis menetlusabi riigilõivu tasumiseks, kuid seoses avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega puudub avaldajal kohustus riigilõivu tasuda. Seega tuleb avaldaja taotlus menetlusabi saamiseks jätta rahuldamata. Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)