) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel ja tulenevalt sõlmitud käenduslepingust on kostjate vastutus kohustuse täitmise eest solidaarne.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohus muudab, võrreldes hagis nõutuga, kostjatelt väljamõistetavate summade suurust nii põhivõla, viivise kui intressi osas alljärgnevatel põhjendustel. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi maksmise osas ei saanud kostja 1 kui tarbijaga tasaarvestuse kokkulepet sõlmida, sest Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas 32-1-120-08 asunud seisukohale, et „…tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb
lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.
ÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,… TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega leppetrahvi väljamõistmine pole põhjendatud ja hageja sellesisuline taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kõigepealt võtab kohus seisukoha kostjale 1 antud krediidisumma suuruse osas. Algselt sõlmitud lepingu kohaselt sai kostja 1 krediiti 30 000 krooni suuruses summas. Kokkulepetega 1 ja 2 on kostjale 1 antud krediidisummat suurendatud sama summa võrra, mille ulatuses oli kostjal 1 kokkulepete sõlmimise hetkel hageja ees täitmata kohustusi. Seega on kokkulepetega sisuliselt kostja 1 poolt tasumata ja sissenõutavad intressid ja viivised uuesti ümber vormistatud põhivõlaks, mistõttu nende pealt on võimalik uuesti arvestada intressi ja viivist. Kohus on 3 seisukohal, et kostja 1 võlasumma hulka ei võinud hageja uute kokkulepete sõlmimisel arvestada viivist ja intressi selliselt, mis võimaldab hagejal veel kord nõuda nendelt summadelt intressi ja viivist.
lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus on seisukohal, et samal seadusest tuleneval alusel on tühine poolte sisuline kokkulepe viiviselt viivise tasumise kohta.
lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse, esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kokkuleppest 2 nähtub, et kokkuleppe 2 sõlmimise hetkeks, so 25.11.2005, oli tagastamata krediidisumma suurus 14 901,70 krooni. Sellest tuleb maha arvata 2550,49 krooni suurune summa, mis kokkuleppe 1 järgi loeti põhjendamatult põhivõlgnevuseks. Tagastamata krediidisummaks jääb 12 351,21 krooni. Hagile lisatud viivise arvestusest nähtub, et perioodil 30.06.2006 kuni 17.09.2007 on võlgnevust tasutud kokku summas 9147 krooni. See summa tuleb 12 351,21 kroonist maha arvata. Tagastamata krediidisummaks jääb seega 3204,21 krooni ja see tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Järgnevalt käsitleb kohus intressi nõuet. Kokkuleppe 1 sõlmimise ajal, so seisuga 12.09.2005 oli kostjal 1 intressivõlg 1650,49 krooni suuruses summas. Kohus peab selle summa väljamõistmist põhjendatuks. Kokkuleppe 1 järgi tuli muudetud krediidisumma 32 550,49 krooni tasuda
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingus oli kokku lepitud suurem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, siis oli kostja 1 kohustatud tasuma hagejale viivist lepingujärgse intressimäära alusel. Kokkuleppe 1 sõlmimise ajaks, so seisuga 12.09.2005 oli sissenõutavaks muutunud ja tasumata viivis summas 900 krooni. Kohus leiab, et selle summa väljamõistmine kostjatelt on 4 põhjendatud. Kokkuleppe 2 sõlmimise ajaks oli kostjal 1 tasumata viivis 1341,15 krooni. Kohus leiab, et ka selle summa väljamõistmine kostjatelt on põhjendatud. Hageja on esitanud viivise arvestuse perioodi 30.06.2006 kuni 30.07.2008 eest. Kohus ei nõustu esitatud viivise arvestusega ja leiab, et näidatud summad tuleb ümber arvutada. Kohus leidis eespool, et seisuga 25.11.2005 oli tagastamata krediidisumma 12 351,21 krooni. Kokkuleppe 2 sõlmimise tasu oli 300 krooni. Seega summa, mis tuleb võtta aluseks ajavahemikul 30.06.2006 kuni 30.07.2008 viivise arvutamiseks on 12 651,21 krooni ja viivisemääraks 66,42%. Perioodi 30.06.2006 kuni 01.08.2006 eest tuleb välja mõista viivis 736,70 krooni, perioodi 01.08.2006 kuni 24.11.2006 eest 2396,38 krooni, perioodi 24.11.2006 kuni 15.12.2006 eest 271,48 krooni, perioodi 15.12.2006 kuni 12.02.2007 eest 633,90 krooni, perioodi 12.02.2007 kuni 17.09.2007 eest 1857,60 krooni ja perioodi 17.09.2007 kuni 30.07.2008 eest 2021,41 krooni, kokku summas 7917,47 krooni. Lisaks oli seisuga 30.06.2006 juba sissenõutavaks muutunud viivis summas 1276,51 krooni. Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis summas 11 435,13 krooni. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis intressimääraga 66,42 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 30.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostja 1 poolt veel tasumata krediidisumma on 3204,21 krooni. Tasumata viivis kuni 30.07.2008 on 11 435,13 krooni ja see mõistetakse kostjatelt solidaarselt välja. Kostjate näol on tegu tarbijatega.
lg 3 p 5 kohaselt on eelduslikult ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Hageja ja kostja 1 vahel kokkulepitud intressimäär, mis eespool toodud selgituste tõttu on ka viivisemääraks, on tunduvalt suurem
Põhinõuet olulisel määral tasutud ja kostjatel tuleb maksta ka suures summas juba sissenõutavaks muutunud viiviseid. Hageja käesoleva taotluse rahuldamine on kostjaid ebamõistlikult kahjustav. Hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu (34 635,64 krooni ja 23 072,57 krooni) tuleb hageja menetluskulud 75% ulatuses kanda solidaarselt kostjatel, 25% ulatuses hagejal endal. Hageja esindaja on hagiavalduses esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavad dokumendid, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduselt 1629 krooni. Kostjate kanda jääb hageja menetluskuludest solidaarselt 1221,75 krooni. Hageja enda kanda jääb 407,25 krooni. Lisaks tuleb Dmitri Altuhhovilt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 100 krooni Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate eest. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate kanda. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.