3-08-2538/33

3-08-2538 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 22.09.2009.a Tallinn Haldusasja number 3-08-2538 Haldusasi A.J.i kaebus Maksu- ja Tolliameti toimingu sooritamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 02.09.2009.a Menetlusosalised Kaebaja A.J. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kersti Paavel RESOLUTSIOON Jätta A.J.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. KAEBUS, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.J. esitas 15.12.2009.a Tallina Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kohustada Maksu- ja Tolliametit (MTA) maksma kaebajale koondamisest etteteatamise tähtajast mittekinnipidamise eest kompensatsiooni alates rahandusministri määrusega, millega kinnitati MTA uus struktuur ja teenistujate koosseis, jõustumisest. Tallinna Halduskohtu 19.01.2009.a määrusega kaebus tagastati. Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2009.a määrusega halduskohtu määrus tühistati. Kohus võttis kaebuse 29.04.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
2. Kaebuse kohaselt oli A.J. teenistuses MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse Tartu raudtee tollipunkti vaneminspektori ametikohal ning teda oli valitud Tartu Tolliametnike Ametiühingu juhatuse liikmeks ja usaldusisikuks. Töötajate esindajaks valitud teenistujale tuleb eelseisvast koondamisest ette teatada vähemalt kaks kuud ja kui tähtaega ei järgita, tuleb maksta kompensatsiooni vähem teatatud päevade eest. 23.10.2008.a teatati kaebajale kirjalikult tema koondamisest alates 01.12.2008.a. MTA struktuur ja teenistujate koosseis alates 01.12.2008.a kinnitati rahandusministri 30.10.2008.a määrusega nr
3. Määrus avaldati Riigi Teataja Lisas 14.11.2008.a. Kaebajale maksti kompensatsiooni etteteatamistähtajast puudu jäänud 17 tööpäeva eest. Kaebaja on seisukohal, et etteteatamise kahekuulist tähtaega saab hakata lugema mitte varem kui ministri määruse Riigi Teataja Lisas avaldamise kuupäevast arvates. Enne seda polnud veel MTA uus struktuur ja teenistujate koosseis lõplikult otsustatud.
4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Kaebajale teenistusest vabastamisel etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest 17 tööpäeva palga maksmine on õiguspärane ja korrektne. Kuna kaebaja oli valitud Tartu Tolliametnike Ametiühingu juhatuse liikmeks ja usaldusisikuks, oli MTA-l kohustus talle teenistusest vabastamisest ette teatada vähemalt kaks kuud. MTA esitas kaebajale koondamisteatise, millega kaebaja tutvus 23.10.2008.a. Seega teatas MTA kaebajale avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 130 lõikes 1¹ sätestatud tähtajast 17 tööpäeva vähem ette. Võttes arvesse asjaolu, et ametniku koondamisest etteteatamine peab toimuma kirjalikult ja tingimusteta, peab etteteatamisel koondamise vajadus olema selge, kuid koondamisest etteteatamise ajaks ei pea koondamise õiguslik alus olema igal juhul jõustunud. Koondamise õiguslikuks aluseks olev rahandusministri 06.10.2008.a määrus nr 30 jõustus 01.12.2008.a, mistõttu oli kaebaja teenistusest vabastamise ajaks vastav õiguslik alus jõustunud. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lõike 1 punkti 6 alusel rahuldamata järgnevatel põhjendustel. 4.1 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebajale teatati tema teenistusest vabastamisest ette 23.10.2008.a ning, et ta vabastati teenistusest koondamise tõttu arvates 01.12.2008.a. Nimetatud asjaolud nähtuvad 21.10.2008.a koostatud koondamisteatisest ja MTA peadirektori 25.11.2008.a käskkirjast nr 2931-k „Teenistusest vabastamine” (tl 49, 51). Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja oli valitud ametiühingu usaldusisikuks (ametiühingute seaduse § 16 lõige 4), seega ATS § 130 lõikes 1¹ märgitud teenistujate esindaja. ATS § 130 lõike 1 kohaselt teatatakse ametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisest kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Sama paragrahvi lõike 1¹ kohaselt teatatakse teenistujate esindajale koondamise tõttu teenistusest vabastamisest kirjalikult ette eelmises lõikes ettenähtud tähtajast üks kuu varem. Seega leiavad pooled õigesti, et kaebajale tuli teenistusest vabastamisest seaduse järgi kirjalikult ette teatada vähemalt kaks kuud. Nimetatud tähtaja mittejärgimisel tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt maksta ametnikule palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Kuivõrd kaebajale teatati tema teenistusest vabastamisest ette 23.10.2008.a, pidanuks ATS lõikest 1¹ tulenev kahekuuline etteteatamistähtaeg lõppema 23.12.2008.a. Kuna kaebaja vabastati teenistusest 01.12.2008.a, jäi eelnimetatud kahekuulisest tähtajast puudu 22 päeva, sh 17 tööpäeva. MTA peadirektori 25.11.2008.a käskkirja „Teenistusest vabastamine” punktist 2.2 nähtuvalt ongi otsustatud kaebajale maksta hüvitisena etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest 17 tööpäeva palk. 4.2 Kaebaja leiab ebaõigesti, et kahekuulist etteteatamistähtaega tuli hakata lugema arvates rahandusministri määruse jõustumisest, millega kinnitati MTA uus struktuur ja teenistujate koosseis. On tõsi, et kaebajale tema teenistusest vabastamisest etteteatamise ajal (23.10.2008.a) ei olnud rahandusministri määrus, millega kinnitati MTA uus teenistujate koosseis, veel jõustunud. Nimetatud määrus (rahandusministri 06.10.2008.a määrus nr 30 „Maksu- ja Tolliameti struktuur ning teenistujate koosseis“) jõustus 01.12.2008.a. Ka pooltevahel puudub vaidlus selles, et päeval, millal vabastati kaebaja teenistusest uus teenistujate koosseis juba kehtis (tl 66). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et etteteatamisel peab koondamise vajadus olema selge, kuid koondamisest etteteatamise ajaks ei pea koondamise õiguslik alus olema jõustunud. Selline seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKHKo 30.10.2002 nr 3-3-1-60-02, p 20). Kuna rahandusminister oli kaebajale koondamisteate esitamise ajaks määruse MTA uue struktuuri ja teenistusjate koosseisu kohta andnud, siis oli etteteatamisel koondamise vajadus selge. Kaebaja viide rahandusministri 30.10.2008.a määrusele nr 34 „Rahandusministri 06.10.2008.a määruse nr 30 „Maksu- ja Tolliameti struktuur ning teenistujate koosseis“ muutmine“ ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuivõrd nimetatud määrusega ei muudetud rahandusministri 06.10.2008.a määrusega nr 30 otsustatud MTA uut struktuuri ja teenistujate koosseisu kaebajat puudutavas osas. Määrusest nähtuvalt ei ole muudetud Lõuna maksu- ja tollikeskuse struktuuri ja teenistujate koosseisu. 4.3 Seega on MTA peadirektori 25.11.2008.a käskkirja nr 2931-k „Teenistusest vabastamine” punktis 2.2 õigesti otsustatud maksta kaebajale hüvitisena etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest 17 tööpäeva palk, mistõttu kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
6. Menetluskuludest. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik