) redaktsiooni § 180 kohaselt pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Kuna rakendussätetest ei tulene teisiti, tuleb antud asja lahendamisel kohaldada enne 01.01.2009 kehtinud Pärimisseaduse redaktsiooni. 6
lg 1 kohaselt pärija või annakusaaja nõudel väljastab notar pärimistunnistuse pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt notar väljastab pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Kohus märgib, et pärimisõiguse tunnistus ei loo õigust, vaid tõendab, et sellel märgitud isik on pärandi vastu võtnud. Sellest tulenevalt ei oma pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamine või tunnistamata jätmine iseenesest õiguslikku tähendust. Lähtudes Riigikohtu 21.02.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-03 punktis 12 väljendatud seisukohast, ei tekita pärimistunnistus tsiviilõigusi ega –kohustusi.
2. lõike järgi on pärimistunnistus tõend isiku pärimisõiguse ja selle ulatuse kohta. Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust. Pärimistunnistusega tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on. Seega hageja nõue tunnistada osaliselt kehtetuks G M ja V O Tatjana Boitsova notaribüroos (Narva, Puškini 17-13) väljastatud pärimisõiguse tunnistused 1/8 korteriomandi, Narva, XXX, osa suhtes iga pärija kasuks, ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja nõue tunnistada hageja õigust 1/4 osale korteriomandist XXX Poolte vahel puudub vaidlus selle üle: et Narvas, XXX asuv korteriomand oli abikaasade A. F ja S. M ühisvara et hageja G. J on A. F tütar et A. F suri 04.11.2000 et peale A. F surma oli G. J ja S. M kummalgi õigus pärida ¼ A. F pärandvarast.
kohaselt on pärimise aluseks kas seadus või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis või pärimislepingus.
Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb pärimisseaduse §-s 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestab (
Kui pärija ei ole esitanud
lg-s 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud
§-s 118 sätestatud tähtaja jooksul pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta
Pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise üldiseks tähtajaks on 10 aastat (
Pärimisseaduse kohaselt võib notar üldist pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise tähtaega lühendada. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks võib notar
lg 1 kohaselt anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et peale A. F surma tema abikaasa S. M elas Narvas, XXX asuvas korteris kuni oma surmani 31.01.2006. Seega S. M tuleb lugeda pärandit vastuvõtnuks
Hageja seletuste kohaselt ei esitanud ta notarile avaldust pärandi vastuvõtmiseks, kuna pidas seda ebaeetiliseks isa abikaasa eluajal, kes elas korteris, mis kuulus pärandvara hulka. Hageja ei väitnud et ta
§-s 118 sätestatud tähtaja jooksul hakkas pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama. 7
lg-le 3, mis näeb ette pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks üldine tähtaeg 10 aastat. Pärand avanes 04.11.2000 hageja isa A. F surmaga. Kuid kostjate poolt esitatud 23.05.2006 pärimisteatega (tl 26 ja 32) on tõendamist leidnud, et 23.05.2006 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Narva notar Tatjana Boitsova avaldas teadaande, mille kohaselt “Narva notari Tatjana Boitsova menetluses on 04.11.2000 surnud A F (A F), (A F), sünniaeg XXX, kelle elukoht oli Narva, XXX, pärimisasi. Pärima õigustatud isikutel, kes soovivad A F järele jäänud pärandit vastu võtta või sellest loobuda, tuleb hiljemalt
lg 21 p-de 1 ja 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada vaidluse korral kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel või vaidluse puudumise korral notar, kui kõik pärandi vastuvõtnud isikud esitavad notariaalselt kinnitatud nõusoleku. Kohus leiab, et kuna pärandi on vastu võtnud muud pärimiseks õigustatud isikud, pidi hageja esitama
Hageja seletuste kohaselt (tl 97) sai ta 2006.a septembri lõpus teada S. M surmast ja kohtus kostjatega, kui korter oli juba müüdud. Kohus peab asjakohatuks hageja väidet, et ta ei loe väljaannet Ametlikud Teadaanded ja ei saanud teada, et notar kehtestas tähtaja avalduse esitamiseks pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks. Seadusandja annab võimaluse
lg 21 p-des 1 ja 2 ennistada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja pärima õigustatud isiku avalduse alusel. Hageja sellist avaldust kohtule, ega ka notarile esitanud ei ole. Samuti pole hageja poolt sellist taotlust kohtule esitatud tsiviilasja menetluse jooksul. Kohus leiab, et iseenesest ei oma tähtsust asjaolu, et hageja sai 2006.a septembri lõpus teada S. Mašanina surmast ning et pärandvaraks olev korteriomand oli juba müüdud. Hageja võis esitada avalduse pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. Kui tähtaeg oleks ennistatud, võiks hageja selle alusel esitada avalduse pärandi vastuvõtmiseks ja talle antaks välja pärimisõiguse tunnistus või seda tunnistust asendav kohtuotsus. Juhul kui teiste pärijate poolt oli pärandvara juba selleks ajaks müüdud, oleks hagejal õigus nõuda nende käest oma osa pärandvarast rahas. Tulenevalt
lg-st 4 kui pärima õigustatud isik ei ole käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal pärandvara valdama, kasutama või käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel juurdekasvuõiguse alusel (paragrahv 127-129). 8
lg-st 4 lähtudes ja tema nõue tunnistada hageja õigust 1/4 osale korteriomandist XXX, ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega ka rahuldamisele. Hageja nõue välja mõista kostjatelt solidaarselt 150 000 krooni Hageja väidab et kostjad, teades, et A. F on tütar, ei teatanud sellest tahtlikult notarile. Kostja G. M 29.03.2006 pärandi vastuvõtmise avalduse (tl 72-73) lõike „Informatsioon Pärandaja perekonnaseisu kohta“ lõpus (tl 72 pöördel) on kirjuatatud, et tal ei ole teavet A. F teistest pärijatest peale tema ema. Avaldus on allkirjastatud G. M poolt isiklikult. Kostja V. O 31.03.2006 pärandi vastuvõtmise avalduse (tl 74-75) lõike „Informatsioon Pärandaja perekonnaseisu kohta“ lõpus (tl 74 pöördel) on kirjuatatud, et tal ei ole teavet A. F teistest pärijatest peale tema ema. Avaldus on allkirjastatud G. M poolt isiklikult. Hageja seletas, et kostjad tundsid teda, teadsid tema nime ja elukoha aadressi, nad on kohtunud. Viimane kord kohtusid nad A. F matustel. Tunnistaja V. A andis ütlusi selle kohta (tl 61), et S M on tema ema ja kostjad on tema õed. Kui tunnistaja peale ema surma kutsuti notari juurde, ta teatas, et ema abikaasal oli tütar. Tunnistaja ei saanud ütelda kus ta elab. Notar avaldas teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tunnistaja leidis hageja üles tuttavate kaudu 5 kuu möödudes. Kui hageja isa oli elus, siis hageja suhtles nii tunnistajaga, kui ka tema õdedega. Tunnistaja ütles oma õdedele notari juures, et nad ei unustaks, et A. F on tütar. Tunnistaja V. A üleval tsiteeritud ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kostjad varjasid tahtlikult notari eest A. F pärijat, kelleks on hageja G. J. Notar sai pärijast teada, kuid mitte kostjate käest. Kostjad ei esitanud vastuväidet selle kohta, et nad tundsid hagejat.
§-st 140 tulenevalt kui isik on teadlikult esitanud notarile või kohtule ebaõigeid andmeid või varjanud teavet, võib temalt ebaõigete andmete esitamise või teabe varjamise tõttu pärandvara arvel saadu igal ajal välja nõuda. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et XXX asuv korteriomand oli müüdud 600 000 krooni eest. Varem oli tuvastatud, et hagejal oleks õigus ¼ osale A. F pärandvarast, mis moodustab rahaliselt 150 000 krooni. Kohus loeb põhjendatuks hageja nõude mõista kostjatelt tema kasuks välja 150 000 krooni
Iga kostja sai pärandvara hageja osa arvelt ½ osa, seega leiab kohus, et igalt kostjalt tuleb mõista hageja kasuks 75 000 krooni. Seega hageja nõue välja mõista kostjatelt solidaarselt 150 000 krooni on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.