§-st 150 tuleneb kaaskäendajate vastutuse solidaarsus. Eelnevast tuleneb, et kostjate solidaarse vastutuse rahaline piir on 1 200 000 kr. Vaidlust ei ole selles, et hageja taganemisavaldus on ostjale teatavaks tehtud. Hageja taganemisavaldus on tehtud lepingu sõlmimisel valitud vormis ning teisele poolele kätte toimetatud. Taganemisavaldusest nähtub müüja soov leping ühepoolselt lõpetada ning rakendada 28.02.2005 lepingus lepingust taganemise korral saabuvaid tagajärgi. Ostja ei ole müüja lepingust taganemist vaidlustanud ega selle tühisusele tuginenud; lepingu täitmist ei ole pärast taganemisavalduse tegemist jätkatud. Ka käendajad ei ole lepingust taganemise tühisusele tuginenud. Seega lõpetas müüja müügilepingust taganemine
28.02.2005 müügilepingus sisaldub poolte kokkulepe lepingust taganemise tagajärgedes kohta, milles muu hulgas sisaldub müüja õigus nõuda ostjalt samaaegselt nii tehingu täitmist kui ka tehingu järgi saadu tagastamist. Samas puuduvad lepingus ostjal müüja vastu mistahes nõudeõigused (p 12). Tulenevalt hea usu põhimõttest, loetakse leping siduvaks üksnes juhul, kui see on moraalne. Müügilepingus ettenähtud lepingust taganemise tagajärjed on selgelt tasakaalust väljas ning nende kohaldamisel rakenduks ostja poolel ilmselt ebaõiglane, vastuvõetamatu tagajärg.
järgi tuleb hea usu põhimõttega vastuolus olev lepingu tingimus jätta kohaldamata. Vaatamata lepingu p-s 12 sisalduvale formaalsele täitmisnõudele, mis jääb lepingust taganemisel võlgniku suhtes püsima, ei ole lepingu täitmine selles osas käendajate vastutusega kaetud.
Käendaja vastutab kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Osundatud sättest tulenevad käendaja vastutuse välimised piirid.
Käendusleping on loomult ühepoolne ning suunatud põhivõlgniku vastu esitatava täitmisnõude tagamisele. Tühine on mistahes kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale seaduses käenduse kohta sätestatust. Seadusest tulenevad dispositiivsuse piirangud kehtivad imperatiivselt ja neid poolte kokkuleppega välistada ei saa.
§-s 145 on üheselt märgitud, et lepingust taganemise korral ulatub käendaja vastutus üksnes taganemisega seotud kulude hüvitamisele. Müügilepingu poolte kokkulepe müüja lepingust taganemise korral ostja täitmiskohustuse püsima jäämises on lisaks vastuolule hea usu põhimõttega käendajate suhtes tühine ka
Lepingust taganemine ei mõjuta lepingus sisaldunud viivitusintresside tasumise kohustuse kehtivust. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid viivitusintresside alusele ja arvestusele. Hageja on arvestanud viivitusintresside nõude maksete tasumisega viivitamise eest ajavahemikus 11.09.2005 kuni 24.10.2005 kogusummas 32 166,52 kr., mis on kooskõlas lepinguga. Viivitusintressi tasumise kohustus jäi püsima ka pärast lepingust taganemist. 4
Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on kohus kitsendanud materiaalõigust, kohaldades olulises osas põhjendamatult käendaja vastutust ja jätnud tähelepanuta kõige olulisema, s.o vastutuse käendatava kohustuste eest täies ulatuses. AS Tsentrum Invest on sõlminud käenduslepingu piiratud vastutusega kuni 1 200 000 kr. ning Jaak Kuusk käenduslepingu piiratud vastutusega kuni 1 200 000 kr. Kohtu järeldus, et kaaskäendajate vastutuse ülemine rahaline piir on 1 200 000 kr., ei ole vastavuses sõlmitud lepingutega ega
§-s 150 sätestatuga.
kohaselt tõlgendatakse lepingut lähtuvalt poolte ühisest tegelikust tahtest, selle olemusest ja eesmärkidest. Pooled on vastastikused kohustused kokku leppinud lepinguga, millest on teadlikud käendajad käenduslepingu sõlmimisel. Kuidagi ei saa nõustuda kohtuga, et ostu-müügilepingu puhul müüja poolt ostetu eest tasumise nõue on moraalitu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjad ei ole kogu kohtumenetluse kestel selliseid vastuväiteid või nõudeid esitanud.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida on võimalik koos kasutada. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitse vahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostjad on avaldanud kohtule, et käesoleval ajal ei ole neil võimalik lepingu järgi saadut tagastada, seega kuulub see
Asjas puuduvad
Hageja on esitanud alternatiivse nõudena ka ostu-müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise nõude käendajate poolt ja millest ta ei ole loobunud. Kohus ei ole pidanud vajalikuks hinnata neid asjaolusid põhjendusel, et hageja on minetanud õiguse käendajate 5
kohaselt lepingust taganemise korral käendaja vastutus üksnes taganemisega seotud kulutuste hüvitamisele. See võiks nii olla, kui käenduslepingutes oleks käendajate vastutust sellekohaselt piiratud ja kui lepingust taganemine ei oleks toimunud ostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Antud juhul võtsid käendajad kohustuse vastutada muuhulgas ka ostja kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete eest ning
lg.2 kohaselt laieneb käendus ka ostja taganemise tagajärjel tekkinud nõuetele, kui lepingust taganemise aluseks oli käendatavapoolne lepingu rikkumine (vt.
kommentaarid I, lk. 505). Nagu maakohus tuvastas, oli taganemine kehtiv ja taganemisavaldusest (toimiku lk. 37) nähtuvalt võlgnes ostja müüjale 24.10.2005 seisuga järelmaksumakseid kokku summas 873 469 kr. Ebatäpne on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kostjate kui kaaskäendajate vastutus rahaliselt piiratud kokku 1 200 000 krooniga. Kuivõrd käenduslepingud kostjatega on sõlmitud eraldi ja kummagi vastutuse piiriks on 1 200 000 kr., siis võib eeldada, et käenduslepingute sõlmimise eesmärk oli võimaldada võlausaldajale esitada nõue kummagi kaaskäendaja vastu selle kaaskäendaja suhtes kehtiva vastutuse piirmäära ulatuses.
§-i 150 tuleb tõlgendada selliselt, et antud juhul ei käenda käendajad suhtes võlausaldajaga sama kohustust, vaid sama kohustuse erinevate osade täitmist ning ei ole selles ulatuses kaaskäendajad, kelle vastutus oleks solidaarne. See tähendab, et kostjad vastutavad solidaarselt 1 200 000 kr. ulatuses ja täiendavalt seda summat ulatuva nõude osa eest
Seega on kostjate vastutuse piiriks hageja ees kokku 2 400 000 kr. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et 28.02.2005 sõlmitud müügilepingu tingimuste kohaselt on müüjal õigus nõuda ostjalt (lepingust taganemise korral) nii tehingu täitmist kui ka tehingu järgi saadu tagastamist. Tähendatud lepingu p. 12.4 kohaselt on ostja müüja poolt lepingust taganemisel kohustatud tasuma kõik veel tasumata osamaksed kuni lepingu tähtaja lõpuni (sellele korrespondeerub lepingu p. 12.8, mille kohaselt müüja poolt lepingust taganemisel ei ole ostja õigustatud nõudma müüjalt tagasi lepingu kohaselt tasutud summasid). P. 12.5 sätestatu kohaselt kui ostja ei täida p.-is 12.4 ettenähtud kohustust, on ostja kohustatud vara müüjale tagastama, välja arvatud punktis 11.2 ettenähtud juhul, s.o. juhul, kui vara on lepingu kestel muutunud kasutuskõlbmatuks, hävib või läheb kaotsi, millisel juhul on ostja kohustatud tasuma kõik maksegraafikust tulenevad osamaksed, mille tasumise tähtaeg ei ole saabunud, koos selleks ajaks tasumata intresside ja viivistega. 6
Tulenevalt materiaalõigusnormide ebaõigest kohaldamisest ja müügilepingu sätete ebaõigest tõlgendamisest on kohus jätnud täitmata kohtu selgituskohustuse ja TsMS §-de 381 lg.1 ja 351 lg.1 nõuded, mistõttu kolleegium leiab, et otsus tuleb TsMS §-de 656 lg.1 p.5 ja lg.2 ning 657 lg.1 p.3 alusel terves osas tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Muuhulgas peab kohus hagejale selgitama, et ta võib tehingu tagasitäitmise nõudes tugineda ka
lg.1, lg.2 p.3 ja lg.3 sätetele, kostja aga võib oma vastuväidetes tugineda muuhulgas ka
§-le 190 lg.1 p.2 sätetele. Kohus peab pöörama poolte tähelepanu ja selgitama nende arvamust ka selle kohta, et Vologda Oblasti Tšerepovetsi Linnakohtu 04.08.2006 otsusega konfiskeeriti lepingu esemeks olnud varast üksnes metsatraktor Timberjack, lepingu esemeks oli aga kokku 32 ühikut vara, sealhulgas harvester müügihinnaga 1 200 000 kr. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel. Tiit Kollom Margo Klaar Mare Merimaa Jõustunud Riigikohtu 13 04 2010 lahendis nr 3-2-1-24-10 toodud muudatustega RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.