2-09-51215/4

(3)Tsiviilasi nr 2-09-51215 T N esitas 06.10.2009.a. Harju Maakohtule hagi MP vastu elatise väljamõistmiseks. Pooltel on ühine laps DP (sündinud xxx.a.). Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis poja DP ülalpidamiseks summas 3000 krooni alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ei täida poolte ühise poja suhtes ülalpidamiskohustust. 02.02.2010.a. toimunud kohtuistungil soovis hageja elatise väljamõistmist miinimumi ulatuses 2175 krooni. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, märkides, et elatise vähendamise alla miinimummäära pole põhjendatud, kuna hageja on mitu aastat poolte ühist last üksi kasvatanud. Hageja ütluste kohaselt kostjal Eestis vara ei ole. Kostja vastuväited Kostja oma 25.01.2010.a. vastuses ei tunnista hageja nõuet täies ulatuses, kuna hetkel on töötu ja on tööbörsil arvel. Kostja märgib, et kui leiab töö, kohustub saatma oma pojale materiaalset abi. Samas avaldas kostja, et tal ei olnud võimalik ilmuda 02.02.2010.a. kohtuistungile raske materiaalse olukorra pärast ning palus hageja nõue läbi vaadata ilma kostja juuresolekuta. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hagejal ja kostjal on ühine laps poeg D , kes on sündinud xxx. Hageja ja kostja abielu on lahutatud 2005 aastal ning käesoleval ajal elavad pooled eraldi. Kostja lapse ülalpidamiseks materiaalset abi osutanud ei ole. Perekonnaseaduse (PerS) § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PerS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PerS § 61 lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PerS § 61

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Eesti kohtupraktika kohaselt võib lapsevanem, kel puudub tööst saadav sissetulek, taotleda elatise määramist alla PerS § 61
2. lõikes nimetatud suuruse juhul, kui ta tõendab, et ta on teinud kõik endast sõltuva palgatöö leidmiseks või muul viisil sissetuleku saamiseks. Jõupingutuste tegemiseks töö leidmiseks ei peeta üksnes töötuna registreerimist, vaid isik peab tõendama, et ta on astunud aktiivseid samme töö leidmiseks ja see ei ole tulemusteni viinud või et isikul esinevad objektiivsed takistused töö leidmisel, nt puudulik haridus või tervis. Hagiavalduses on hageja palunud elatis välja mõista PerS § 61
3. lõikes nimetatud suuruses, seega tuleb kohtule hagi rahuldada juhul, kui kostja ei ole tõendanud PerS § 61 lg 6 p 3 nimetatud asjaolude esinemist. Kostja vastuse kohaselt on kostja töötuna arvel Kramatorski linna tööbörsil. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tal oleks objektiivne takistus töö leidmisel tulenevalt tervisest või haridusest. Kostja vastusest ei nähtu ka, et kostja oleks peale tööbörsil arvel olemise astunud reaalseid samme töö otsimiseks (taotluste saatmine tööandjale, täiendkursuste läbimine vms). Samuti ei nähtu kostja vastusest, millisel põhjusel on ta töö kaotanud. Seega leiab kohus, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töö kaotanud 2

(3)Tsiviilasi nr 2-09-51215 temast mittesõltuvatel asjaoludel ja et ta on teinud kõik endast sõltuva palgatöö leidmiseks või muul viisil sissetuleku saamiseks, ei ole kohtul alust elatise vähendamiseks alla PerS § 61

1. lõikes nimetatud suuruse. Kohus rahuldab hagi ja mõistab välja elatise PerS § 61
2. lõikes nimetatud suuruses summas 2175 krooni kuus. Vastavalt TsMS § 162 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 3