Obsah (5)

§ 661§ 428§ 430§ 168§ 150

2-09-63870 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-63870 Tsiviilasi AM hagi Erakond

§ 661lg 4 on pooled loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-09-
3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AMle (isikukood XXX) pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is.
4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Tulenevalt

§ 661lg 4 on pooled loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

1. AM esitas 01.12.2009 Harju Maakohtule hagi Erakond Eestimaa Rohelised 21.11.2009 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2. Pooled on 01.04.2010 esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille pooled paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt on hageja esitanud kostja vastu Harju Maakohtule hagiavalduse kostja 21.11.2009 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõudes.
3. Kostja on seni olnud seisukohal, et hagiavalduses esitatud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on hageja poolt esitatud ebatäpselt ning pidanud seega hageja nõuet ebaselgeks. 2 2-09-63870 Samas on kostja juba oma 28.12.2009 vastuses hagiavaldusele olnud seisukohal, et käesolevas asjas on võimalik menetlus lõpetada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel, mistõttu on pooled kõnealuse vaidluse rahumeelse lahendamise eesmärgil jätkanud läbirääkimiste pidamist ka kohtuväliselt.
4. Läbirääkimiste tulemusel on kostja jõudnud seisukohale, et erakonna efektiivse ning õiguskindla tegevuse tagamiseks, sealhulgas potentsiaalsete õigusvaidluste vältimiseks tulevikus, on kõige otstarbekam viia vaidlustatud otsuste üle hääletamine läbi uuel üldkoosolekul. Samuti soovivad pooled vältida kohtuvaidluse jätkamisega kaasnevate poolte menetluskulude suurenemist.
5. Muuhulgas on pooled seisukohal, et eesseisvate Riigikogu valimiste valguses ning arvestades erakonna soovi valmistuda valimisteks ette üksmeelselt, ei ole mistahes erakonnasiseste õigusvaidluste pidamine erakonna kui terviku huvides. Samuti leiavad pooled, et käesoleva kompromissi sõlmimine olukorras, kus kohtumenetluses vaieldakse ebaselgete üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle, toimub muuhulgas nii avalikes kui ka iga erakonna liikme huvides.
6. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamisel edasikaebamise õigusest. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 3 2-09-63870 8. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on 27.11.2009 tasunud riigilõivu summas 5 000 krooni (maksekorraldus nr 368) ning 01.04.2010 riigilõivu summas 35 000 krooni (maksekorraldus nr 391) Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 20 000 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Viktor Brügel kohtunik 4