← Eesti

3-10-75/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-75 Otsuse kuupäev 01.03.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Jevgeni Potštarjov’i kaebus Tartu Vangla peaspetsialistüksuse juhi 13.10.2009.a käskkirja nr 1-4/1556 (10 ööpäeva kartserit) tühistamise nõudes Asja läbivaatamine 10.02.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Jevgeni Potštarjov; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 13.10.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1556 karistati Tartu Vangla kinnipeetavat Jevgeni Potštarjov’i kartserisse paigutamisega 10 (kümneks) ööpäevaks Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 ja 7.2.3 rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 22.09.2009.a kell 10.30, liikudes vangla territooriumil, ei allunud Jevgeni Potštarjov vanglateenistuja korduvatele seaduslikele korraldustele peatuda ning solvas teenistujat kasutades ebatsensuurset väljendit. 05.11.2009.a esitas J.Potštarjov vaide Tartu Vangla esimese üksuse juhi K.Meho 13.10.2009.a käskkirja nr 1-4/1556 peale. 11.12.2009.a. vaideotsusega nr E5 503 jättis Tartu Vangla vaide rahuldamata, kuna leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane. 11.01.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Jevgeni Potštarjov’i kaebus Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 13.10.2009.a käskkirja nr 1-4/1556 tühistamise nõudes. 19.01.2010.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Jevgeni Potštarjov selgitab kaebuses, et ta ei ole nõus nimetatud käskkirjaga ning talle määratud distsiplinaarkaristusega, kuna leiab, et tema süü ei ole tõendatud. Kaebaja selgitab, et E.Andrek kirjutab raportis nr 1571, et kaebaja ei allunud tema korraldusele jääda seisma ja et kaebaja kasutas tema aadressil ebatsensuurset väljendit, millega solvas vanglaametnikku. Kaebaja ei ole nende süüdistustega nõus ja oma süüd ei tunnista. Kaebaja märgib, et ta ütles oma seletuskirjas, et käsklust „kinnipeetav, Potštarjov, jää seisma“ ei olnud. Samuti ütles kaebaja, et mingeid ebatsensuurseid väljendeid ta ei kasutanud. Kaebaja palus, et küsitletakse tunnistajaid, s.t. kinnipeetavaid, kes olid kõrval, kuid küsitleti ainult kinnipeetav P.Zubovit, kes ei kinnitanud oma seletuskirjas mitte kuidagi T.Andreki sõnu. Kaebaja ei mõista, miks ei küsitletud teisi kinnipeetavaid. Kaebaja selgitab, et peale tema ja Zubovi oli veel 9 inimest. Kaebaja leiab, et distsiplinaarjuurdlust läbi viinud ametniku tegevuses on ilmselgelt rikutud Tartu Vangla kodukorra p.21.4, sest ta oleks pidanud välja selgitama kõik olulised asjaolud ja koguma tõendeid, aga mingeid tõendeid ei leitud. Kaebaja märgib, et kuigi tunnistajate ülekuulamine ja nende ütlused on tõendid, küsitleti millegipärast ainult kinnipeetav Zubovit ning sedagi alles kahe nädala pärast. Kaebaja selgitab, et E.Andrek ütleb, et andis korralduse nii eesti kui ka vene keeles, kuid kaebaja eitab seda, sest ta midagi sellist ei kuulnud. Samuti ei kuulnud seda ka tunnistaja P.Zubov. Kaebaja leiab, et tema süü ei ole mitte millegagi tõendatud ning ainuüksi E.Andreki sõnad ei saa olla tema süü tõendiks, kuna neid ei toeta teiste tunnistajate või vanglatöötajate ütlused. Kaebaja arvates on see raport paljasõnaline, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud fakte ja tõendeid arvestamata, ühekülgselt, ebaobjektiivselt ja kohusetundetult. Lähtuvalt eeltoodust palub J.Potštarjov tühistada Tartu Vangla peaspetsialist-üksusejuhi 13.10.2009.a käskkiri nr 1-4/

  1. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et Jevgeni Potštarjov’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Tartu Vangla peaspetsialist-üksusejuhi K.Meho 13.10.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1556 määrati Jevgeni Potštarjovile distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäeva kartserisse paigutamist Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 ja 7.2.3 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja esitas nimetatud käskkirja peale 05.11.2009.a vaide, mille esitamist põhjendas sellega, et tema ei ole süüks pandud tegu toime pannud ning teda on alusetult karistatud. Tartu Vangla direktori 11.12.2009.a vaideotsusega nr E5 503 jäeti kaebaja vaie rahuldamata Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud kaebaja poolt toime pandu tegu ning süü selle toimepanemises ning vaide rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja jääb vaideotsuses esitatud selgituste ja põhjenduste juurde ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja leiab, et kaebaja süütegu on tõendatud vanglaametniku E.Andrek’i seletusega. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 38 lg 2 kohaselt võivad tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Seega on distsiplinaarmenetluse käigus antud tunnistajate ütlused tõendid. 2 Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 133 sätestab, et vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemal seisvale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike- ja teenistujate seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud kasutada teiste isikutega suhtlemisel ebatsensuurseid või solvavaid väljendeid. Seega, kui kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele peatuda ning kasutas vanglaametnikuga suheldes ebatsensuurseid väljendeid, siis oli vanglaametnikul seadusest tulenev kohustus koostada ettekanne ja anda vangla direktorile kaebaja distsipliini rikkuvast käitumisest teada. Ka Riigikohus on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et korralduse täitmata jätnud kinnipeetav on rikkunud allumiskohustust ning vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kaebaja märgib kaebuses, et sellist korraldust: „kinnipeetav Potštarjov, jää seisma!“, ei olnud. Samas ei eita, et korraldust üldse ei antud. Arvestades, et korraga teostati 10 kinnipeetava saatmist, ei ole mõeldav, et saatja oleks pidanud andma korralduse kõigile saadetavatele kinnipeetavatele ükshaaval ja nimepidi. Korraldus anti kõigile korraga ning ainult kaebaja oli see, kes korraldust ei täitnud, mida tõendab ka kinnipeetava P.Zubov’i seletus. Vastustaja teatas kohtule, et kaebaja suhtes on kohaldatud VangS § 69, sest ta on süstemaatiline distsipliinirikkuja. Nimetatu kinnitab, et kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, kellel on pidevalt raskusi vanglas distsipliini järgimisega ning tema enda varasem käitumismuster ei anna alust kahelda vanglaametniku ettekande tõelevastavuses. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta J.Potštarjov’i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. J.Potštarjov’i oli 13.10.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1556 karistatud kartserisse paigutamisega 10 (kümneks) ööpäevaks Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 ja p 7.2.3 rikkumise eest, mis seisnes selles, et 22.09.2009.a kell 10.30 liikudes vangla territooriumil, ei allunud ta vanglateenistuja korduvatele seaduslikele korraldustele peatuda ning väljendus ebatsensuurselt, solvates vanglaametnikku. J.Potštarjov seletas, et ta ei kuulnud korraldust ja seetõttu ei ole seda täitnud. Ta eitas ebatsensuursete sõnade kasutamist. J.Potštarjov’i ütlused ei vasta tõele, sest tema süü on 3 tõendatud vanglaametniku Eveli Andrek’i 22.09.2009.a ettekandega nr
  2. E.Andrek teatas, et 22.09.2009.a kl 10.30 ajal teostas ta saatmisülesannet, viies süüdimõistetute eluhoonest kinnipeetavaid sotsiaalosakonda riigikeele kursustele. Kinnipeetav J.Potštarjov ei allunud tema korduvatele seaduslikele korraldustele jääda seisma ja oodata kõiki kinnipeetavaid järgi. Ta andis korralduse nii eesti kui ka vene keeles. Kui kinnipeetav lõpuks seisma jäi, kasutas ta temaga suhtlemisel ebatsensuurset sõna ja nõudis et nad edasi liiguks. Ta tundis ennast sellise sõna kasutuse tõttu solvatuna. Kinnipeetavale anti võimalus anda omapoolne selgitus toimunu kohta, kuid ta keeldus. (t.l. 23 pöördel) Martin Pintson, julgeolekuosakonna spetsialist tegi ettekande 28.09.2009.a ja kirjeldas J.Potštarjov’i käitumist E.Andrek’i korralduse peale: saatmise ajal ei allunud J.Potštarjov valvur E.Andrek’i poolt antud korraldusele seisma jääda ja teisi järele oodata ning kasutas valvuri suhtes ebatsensuurset sõna (t.l. 23) ja seega tehti ettepanek tema kohta distsiplinaarmenetluse alustamiseks. (t.l. 23) Kaebaja teatas kohtule, et valvur E.Andrek’iga tal konflikte polnud (kohtuistungi protokolli lk 2) ja seega kohtul ei ole alust kahelda vanglaametniku ettekandes. Kohtul puudub piisav põhjus uskuda kaebaja sõnu juhtunu kohta rohkem, kui kahe vanglaametniku sõnu. Seega ei pea kohus tõendatuks kaebaja ütlusi, et ta ei ole keeldunud korraldusest seisma jääda ja et ta ei ole kasutanud ebatsensuurset sõna vanglaametniku suhtes. Kaebaja eitab neid fakte, et ta on huvitatud distsiplinaarkaristuse tühistamisest ja sellega ta ennast kaitseb. Kaebaja eitamine on arusaadav, sest teda karistati 10-ööpäevase kartserikaristusega (t.l. 27) ja kohaldati seoses selle karistusega täiendavaid julgeolekuabinõusid, millega oli kitsendatud tema suhtes tema õigusi (t.l. 27). Sellega võib seletada, et kaebaja eitab oma süüd ja püüab ennast õigustada. Ei ole usaldusväärne kaebaja väide, et ta ei kuulnud vanglaametniku mitmekordset korraldust ning ei ole tõenäoline, et ta nendest aru ei saanud, sest need olid antud nii eesti kui ka vene keeles. Tartu Vangla Kodukorra p 3.
  3. kohaselt on kinni peetaval isikul saatmise ajal keelatud vestlemine kõrvaliste isikutega (v.a saatmist teostava vanglateenistujaga), tegeleda saatmise ajal kõrvaliste tegevustega, mistahes esemete mahaviskamine või maast ülesvõtmine, uksesilmade avamine, ükskõik millisele nupule ja lülitile vajutamine, ettenähtud marsruudilt kõrvale kaldumine jne. Seega kinnipeetav peab olema igati tähelepanelik. Kui kinnipeetavate rivi koosnes viiest paarist ja nende vahetus läheduses oli valvur, siis kindel on see, et valvuri korraldust kaebaja pidi igal juhul kuulma. Tõendite kogumiga on J.Potštarjov’i süütegu tõendatud. Kohus leiab, et on tõendatud kaebaja poolt Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 ja 7.2.3 rikkumine. Kohus tuvastas, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud VangS § 64 lg 1 kohaselt. Distsiplinaarkaristuse määramine on motiveeritud. Karistuse määra valikul on vastustaja juhindunud lubatud kaalutlustest, on arvestatud kaebaja varasemat distsiplinaarkaristust, samuti seda, et kaebaja ei tunnistanud oma süüd. Vaidlustatav käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. Seega vaidlustatav käskkiri on seaduslik, vastab nõuetele ja tühistamisele ei kuulu. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kaebus ei kuulu rahuldamisele. Tamara Hristoforova Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.