← Eesti

3-08-790/18

Obsah (5)§ 26§ 92§ 31§ 10§ 93

3-08-790 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-790 Haldusasi I. T. ka

§ 26lg 1 p 3/.

3. Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt I. T.i kasuks käesoleva resolutsiooni p-s 2 nimetatud õigusvastaste toimingute ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-490 õigusevastaseks tunnistatud toiminguga I. T.ile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) /

§ 26lg 1 p 4/.

4. Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt I. T.i kasuks kaebuse esitaja kantud menetluskulude katteks 1453.- krooni (üks tuhat nelisada viiskümmend kolm 1 krooni ja 00 senti). Maksu- ja Tolliameti menetluskulud jätta tema enda kanda /

§ 92lg 1, § 93 lg 1/.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 22.10.2008, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule /

§ 31lg 4/.

ASJAOLUD

  1. I. T. töötab Maksu- ja Tolliameti (edaspidi - MTA) Lõuna maksu- ja tollikeskuse (edaspidi – Lõuna MTK) Koidula tollipunkti (edaspidi - Koidula TP) inspektori ametikohal alates 08.01.2004, olles ühtlasi Põlva Tolliametnike Ametiühingu usaldusisik, Eesti Maksu-ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu juhatuse esimees ja usaldusisik.
  2. 12.12.2006 esitas MTA Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile taotluse nõusoleku saamiseks I. T.i kui teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks vanuse tõttu alates 17.02.2007, mil I. T. pidi saama 65-aastaseks /tl 17, 118/. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioon keeldus 11.01.2007 I. T.i teenistusest vabastamiseks avaliku teenistuse seaduse (edaspidi – ATS) § 120 lg 1 alusel vanuse tõttu nõusoleku andmisest tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel /tl 18-21/.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-490 tunnistati õigusevastaseks I. T.i suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimine perioodil 23.01.200707.02.2007 /tl 23-26/.
  4. 15.03.2007 tegi MTA sisekontrolliosakonna juhataja Veljo Naarits talle samal päeval saabunud Koidula TP juhataja kohusetäitja Tanel Allase ettekande põhjal ettepaneku MTA peadirektori kohusetäitjale peadirektori ülesannetes Margus Noormaale I. T.i suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks põhjusel, et I. T. ei täida oma ametikohustusi: väldib tööalaste otsuste vastuvõtmist ja keeldus menetlemast väärtegu /tl 12-13/.
  5. 10.07.2007 koostatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes distsiplinaarmenetluse läbiviija leidis, et oma tegevusega I. T. eiras MTA peadirektori 08.04.
  6. a käskkirjaga nr 169-P kinnitatud “Maksu- ja Tolliameti ametniku eetilise käitumise aluste” p 2.4, mis sätestab ametnikule kohustuse hoiduda otsuste edasilükkamisest formaalsetel põhjustel ning et I. T. ei keeldunud vahetu juhi Tarmo Hainsoo antud korralduse täitmisest ning asus väärteo protokolli koostama. Otsustades ise väärteomenetlus lõpule viia, tühistas Tarmo Hainsoo sisuliselt eelnevalt antud korralduse ning seega ei saa I. T.i suutmatust täita töökohustusi kiiresti ja professionaalselt lugeda antud juhul vahetu juhi korralduse eiramiseks. Samas tegi distsiplinaarmenetluse läbiviija Lõuna MTK juhatajale ettepaneku analüüsida I. T.i töötulemusi, initsiatiivikust ja tööalast otsustusvõimet ning anda hinnang kas I. T.ile määratud lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest vastab Maksu- ja Tolliameti teenistujate palgajuhendi p-s 2.1.
  7. sätestatud kriteeriumitele /tl 14-16/.
  8. 24.04.2008 sai Tallinna Halduskohus I. T.i kaebuse MTA toimingute (kaebaja vanuse tõttu teenistusest vabastamise algatamine ja tema suhtes ajavahemikul 15.03.2007-10.07.2007 distsiplinaarmenetluse läbiviimine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja nende toimingutega kaebajale tekitatud moraalse kahju väljamõistmiseks kohtu äranägemisel /tl 1-8, 47-49/.
  9. Kohus võttis kaebuse menetlusse 05.06.2008 määrusega /tl 50/, 07.07.2008 esitas MTA kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 59-64/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2 Kaebuse esitaja I. T. leiab, et MTA kõrgemad ametnikud diskrimineerivad teda kaebaja ühiskondliku tegevuse pärast ametnike huvide esindamisel ja kaitsmisel. MTA õigusvastaste toimingute, diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise tõttu on kaebaja tervis halvenenud (pidev stress ja unehäired), tema palka on vähendatud, seoses pikkade kohtuprotsesside ja läbiviidavate distsiplinaarmenetlustega ei saa kaebuse esitaja tegeleda enesetäiendamise, ametiühingutöö, oma lastelaste, haige abikaasa ega oma hobidega. Kaebuse esitajat on taga kiusatud läbi töötingimuste halvendamise, lisatasude vähendamise ja pikaajaliselt distsiplinaarkaristuste määramisega, teda on ähvardatud korduvalt ja ilma jäetud ametialastest täiendkoolitustest ning selle ebaõigluse ja raskete üleelamistega on tekitatud talle moraalset kahju. Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgmiste asjaoludega. Alates
  10. a jaanuarikuust alustati kaebaja suhtes 3 distsiplinaarmenetlust.
  11. jaanuaril 2007 saatis Koidula TP juhataja kohusetäitja meili Lõuna MTK juhatajale, juhataja asetäitjale, MTA sisekontrolliosakonna juhatajale ja juriidilise talituse juhatajale, märkides: «Tööinspektsioon on teenistusest vabastamisest keeldumises ühe põhjusena välja toonud, et I. T.it ei ole karistatud distsiplinaarkorras - nüüd võiks otsustada, kas antud eksimus on piisav, et I. T.i suhtes alustada distsiplinaarmenetlus ja vaidlustada Tööinspektsiooni poolne keeldumine?" /tl 22/. Kaebaja suhtes viidigi läbi distsiplinaarmenetlus perioodil 23.01.200707.02.
  12. Tallinna Ringkonnakohus oma otsusega
  13. jaanuarist 2008 tunnistas kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise perioodil 23.01.2007- 07.02.2007 õigusvastaseks. Otsus jõustus 22.veebruaril
  14. Koidula TP töökeskkonna volinikuna tegi kaebaja korduvalt ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja juhtis tähelepanu töökeskkonna halvenemisele, ametnike suurele töökoormusel ning vajadusele suurendada tollipunkti koosseisu, viia läbi uus riskianalüüs, näha ette summad ametnike tervise taastamiseks, vaktsineerida ametnikud hepatiidi ja linnugripi vastu jne.
  15. märtsil 2007 viis Koidula TP juhataja kt Tanel Allas kaebajaga läbi arenguvestluse, mille kokkuvõttes märkis: „Ei sobi oskustelt ja isikuomadustelt töötama Koidula tollipunkti inspektorina. Kõik on valesti ainult I. T.il on kõiges õigus" /tl 28/. Ta ütles, et ei anna omapoolset nõusolekut kaebaja kandideerimiseks ametnike vahetusel Soome Vabariigi Koidula tollipunkti. Kaebaja töötab tolliametnikuna Eesti tollis 17-ndat aastat. Kordagi ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Endine (jaanuarist 2004 kuni detsembrini 2005) Koidula TP juhataja Aare Huik märgib oma kirjas, et tal ei olnud minu kaebaja mingisuguseid tööalaseid probleeme /tl 29/. Ameti juhtkond on viimasel kahel aastal keeldunud läbirääkimistest Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu ning MTA vahel 20.04.2006 sõlmitud kollektiivlepingu muutmiseks, täiendamiseks. Amet ei ole leidnud senini võimalust kaebaja kui peausaldusisiku sõidukulude kompenseerimiseks 12000 krooni aastas (kuigi kollektiivleping sellise võimaluse ette näeb). Ka ei ole kaebajat kui peausaldusisikut kaasatud MTA Nõukogu töösse, kus on arutatud ja otsustatud ametnike palkadega seonduvat (kollektiivleping näeb seda ette). Ameti juhtkond püüab Koidula TP ametnikke häälestada kaebaja vastu. Selleks kasutatakse moodust, et tollipunkti koosseisu ei suurendata. Vahetuse liikmed peavad nendel päevadel, mil kaebaja täidab peausaldusisiku ülesandeid (saab 64 tundi kuus põhitööst vabastust, käib töökohtades üle Eesti) töötama suurema koormusega. Vahetuse liikmed kirjutasid 08.03.2008 ettekande, milles märkisid: „I. T.i töötamine loob pingeid vahetuse sees. Ta käib tööl teistest vähem, seda seoses muidugi tema tööga ametiühingus, aga teiste ametnike arvates ei ole see aus, kuna sellisel juhul peavad teised tema töö ära tegema. See probleem tuleks lahendada!" /tl 66-67/. Kaebaja saatis 27.08.2007 MTA peadirektorile tähtkirja ja 27.08.2007 meili, paludes talle vastata konkreetselt, millistest kaebekirjadest on juttu Tööinspektsioonile seoses kaebaja vabastamise taotlusega saadetud infos ning millised kaebaja isiklikud küsimused ja probleemid nendes on tõstatud. 11.09.2007 MTA peadirektori Enriko Aav allkirjastatud kirjas 3 antakse ülevaade kaebaja poolt
  16. a saadetud teabenõuetest ja kirjadest. Sellest selgub, et need kõik on otsest seotud tema ühiskondliku tegevusega Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu juhatuse esimehena, peausaldusisikuna, Koidula TP töökeskkonna volinikuna, Eesti Ametiühingute Keskliidu palgakomisjoni, Valitsusega peetavate palgaläbirääkimiste delegatsiooni liikmena /tl 33-35/. Seoses MTA kõrgemate ametnike poolt kaebaja diskrimineerimisega tema ühiskondliku tegevuse pärast, ametnike huvide esindamise ja kaitsmisega I. T.i tervis järsult halvenes ja ta oli töövõimetuslehel 23.03.2007 kuni 21.05.2007 /tl 36-37/. Seoses kaebaja diskrimineerimisega on ta pidanud 2006., 2007.,
  17. aasta jooksul esitama korduvalt kaebusi Tallinna Halduskohtule, ringkonnakohtule ning sunnitud osa võtma paljudest kohtuistungitest. Kaebaja tugineb seejuures töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 17 lõikele 7, mille kohaselt töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt. Vastavalt ametiühingute seaduse § 2 lõikele 1 ametiühing on iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine. Sama seaduse § 3 kohaselt ametiühingud saavutavad oma eesmärke, olles sotsiaalse dialoogi partnerid tööandjatele, tööandjate ühendustele, kohalikele omavalitsusüksustele ja Vabariigi Valitsusele vastastikuses informeerimises, konsulteerimises, kollektiivsetes läbirääkimistes ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 toodud töötajate huve puudutavates küsimustes. Kaebuse punktis 10 märgitu viitab otsesele kaebaja PS õiguste, ametiühingu õiguste kitsendamisele olla informeeritud, konsulteerida ja läbi rääkida. Kaebaja õigusi on piiratud seoses ametiühingu valitud esindajaks olekuga. Täiesti väär on distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes toodu, et kaebaja väldib tööalaste otsuste vastuvõtmist. Tollinspektor Kaja Tiido 20.03.2007 antud seletuskirjas kirjutab järgmist: ,,02.03.2007 ajavahemikul kell 03:00-06:00 vormistas I. T. ekspordi suunal. Antud ajavahemikus suundus veok ooteplatsilt ekspordi suunale, et sõita Venemaale. I. T. keeldus veokit vormistama, kuna veok oli Venemaalt tagasisaadetud ja I. T.i väitel on dokumendid kehtetud. Ta jättis veoki ekspordi rajale ootama, kuni tuleb vahetusevanem ja otsustab edasise." /tl 38/. Siin ei saa rääkida sellest, et kaebaja väldib tööalaste otsuste vastuvõtmisest. Sellega, et ta keeldus veokit vormistamast asjaolude väljaselgitamiseni, vahetusevanema tulekuni oli tema vastuvõetud otsus. Kaebaja oli tõesti 02.03.2007 vormistamas kella 03:0006:00 ekspordi suunal ja oli eelnevalt tutvunud eelnevalt impordi suunal ooteplatsile suunatud autode kohta tehtud sissekannetega. Registreerimisraamatus viimane sissekanne oli tehtud Kaja Tiido poolt: 02.03.2007 Venemaalt tagasi - proovib hommikul kell 8.00 uuesti (K. Tiido 02.03.07 kell 03.35). Kaebaja keeldumise otsuse vastuvõtmise aluseks said järgmised asjaolud: l) registreerimisraamatus puudus sissekanne auto tagasisaatmise põhjuste kohta, 2) arusaamatuks jäi, miks auto suundus ise impordi suunal olevalt ooteplatsilt ekspordi suunale, 3) registreerimisraamatu järgi, inspektor Kaja Tiido sissekande järgi auto pidi hoopis kell 8:00 suunduma Venemaale. Miks auto tahtis äkki enne kella 6:00 suunduda Venemaale? 4) kahtlust äratas autojuhi kehakeel ja küllalti väljakutsuv nõudmine, et kaebaja peab auto koheselt vormistama Venemaale 5) hiljuti oli lõppenud Tartu Maakohtus kriminaalasi 15 Koidula tolliinspektori suhtes, keda süüdistati muuhulgas probleemsete dokumentidega veoste tollivormistamises. Kaebaja otsustas, et nimetatud olukorras on õige kaasata probleemse olukorra lahendamisele ka vahetusvanem-peainspektor Tarmo Hainsoo. Samuti on väär distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes 03.03.2007 väärteomenetlusega seonduv. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on toodud: "03.03.
  18. a. kella 07.30 andis vahetuse vanem Tarmo Hainsoo I. T.ile vormistamiseks tollieeskirjade rikkumise väärteomenetluse protokolli. Samal ajal alustas Tarmo Hainsoo andmebaasis TOTS läbivaatuse akti vormistamist." Väärteomenetluse protokolli ei saa enne vormistada kui on TOTS läbivaatuse akt vormistatud, kui see on rikkujale vene keelde tõlgitud. Kaebaja ei saanuks kuidagi akti 4 koostada, sest rikkumise puhul tolliläbivaatust teostasid tolliinspektor Mati Visla ja vahetusevanem Tarmo Hainsoo. Seega viidi MTA sisekontrolliosakonna poolt distsiplinaarjuurdlus ajavahemikus 15.03.2007-10.07.2007 läbi vääradele faktidele tuginedes, ning kaebaja suhtes on jõutud seega täiesti vääratele seisukohtadele, mis laimavad teda, tema au ja väärikust. Selle ümberlükkamine on kaebajale eriti oluline, sest ta on ametiühingujuht, ametnike esindaja. Vastavalt MTA sisekontrolliosakonna juhataja ametijuhendile osakonnajuhataja (Veljo Naarits) vastutab tema poolt esitatud teabe, koostatud või kooskõlastatud dokumentide õigsuse eest /tl 39-40/. Tegemist on olukorraga, kus sisekontrolliosakonna juhataja poolt on edastatud kaebaja kohta vääri andmeid. Sisekontrolliosakonna juhataja oli teadlik, et kaebajast kui ametnike esindajast püütakse lahti saada.
  19. aprillil 2008 alustati I. T.i suhtes taas distsiplinaarmenetlust, kuid selle ja 27.05.2008 kokkuvõtte vaidlustab ta eraldi kaebusena. Kaebaja kaotab kõige selle tõttu väga palju vaba aega, mida ta varem kasutas oma tööjõu taastamiseks ja ametiühingutööks. Kaebaja leiab, et eesmärk oli takistada teda tegemast aktiivset ametiühingutööd, ametnike huvide esindamist ja kaitsmist. Olulisemaks tõendiks, et kaebajale kahju on tekitatud, on arst-psühhiaater Olev Lõndso poolt antud tõend ja kaebaja pikemaajaline haiguslehel viibimine. Tekitatud mittevaraline kahju tuleks välja mõista MTA-lt ning kahju tuleks hüvitada rahaliselt kohtu äranägemisel, kuna tegemist on olnud tervise kahjustusega, mille veelgi tõsisemad tagajärjed võivad ilmneda aastate pärast. Kaebaja saaks kasutada saadavat raha oma tervise taastamiseks, profülaktikaks. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet ei nõustu kaebusega ning palub jätta see rahuldamata. Kaebaja nõuab tema suhtes 15.03.2007-10.07.2007 läbiviidud distsiplinaarmenetluse õigusvastasuse tuvastamist, sest distsiplinaarmenetlus on läbiviidud vääradele faktidele tuginedes, ja distsiplinaarmenetluse läbiviimisega talle tekitatud moraalse kahju hüvitamist. 15.03.2007.a alustas MTA peadirektori asetäitja kt peadirektori ülesannetes Margus Noormaa distsiplinaarmenetlust Lõuna MTK Koidula TP juhataja kt Tanel Allase 15.03.2007 ettekandes märgitud asjaolude selgitamiseks. Ettekandes oli märgitud kaks konkreetset sündmust (keeldumine vormistamaks veokit 02.03.2007 ja keeldumine menetleda väärtegu 03.03.2007), mille alusel väideti, et I. T. väldib tööalaste otsuste vastuvõtmist. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et MTA Lõuna MTK juhataja 30.01.2006.a korraldusega nr 37 kinnitatud “Koidula tollipunkti töökohajuhendi” I ptk punkti 4 kohaselt on tollipunktis töötavad ametnikud jagatud vahetustesse, mille tööd korraldab peainspektorvahetuse vanem, kelle korraldusi on vahetuse ametnikud kohustatud täitma. Nimetatud juhendi II ptk punkt 1 sätestab, et töö tollipunktis toimub vahetustega vastavalt vahetusesisese töökorralduse ajakavale järgmistel töökohtadel: töökoht nr 1 – tollivormistus; töökoht nr 2 – tollikontroll radadel; töökoht nr 3 – kontrollihallid, reisija ja pagasi kontroll peahoones /tl 8286/. Koidula TP vahetusesisese töökorralduse ajakava väljavõttest nähtub, et vahetusevanem Tarmo Hainsoo on 01.03-02.03.2007 planeerinud I. T.i töökohad järgnevalt: kell 21.00 kuni kell 00.00 töökoht nr 2, kell 00.00-03.00 töökoht nr 3, kell 03.00 kuni kell 06.00 töökoht nr 1 ja kell 06.00 kuni kell 09.00 töökoht nr 3 /tl 80 pöördel-81/. 02.03.
  20. a kell 03.35 paigutas inspektor Kaja Tiido Venemaale vormistatud, kuid sealt tagasi saadetud veoki ooteplatsile ning tegi ka vastava kande žurnaali. Veok saadeti Venemaalt tagasi, kuna väidetavalt oli veoki kõrgus lubatust kõrgem. Veok soovis Venemaale tagasi pöörduda kella 06.00 ja 09.00 vahel, mil veokijuht vastava taotlusega I. T.i poole pöördus. Kaebaja keeldus veoki vormistust teostamast, jättis veoki ootama, kuni tuleb vahetuse vanem ja otsustab edasise. I. T. oli 02.03.2007 kella 06.00-09.00 tööl töökohal nr 3 – kontrollihallid, reisija ja pagasi kontroll peahoones. Eelpool nimetatud töökohajuhendi III ptk punktis 3 on ära toodud tööülesanded, mida peab täitma sellel töökohal töötav ametnik. Sellest tulenevalt asus distsiplinaarmenetluse 5 läbiviija seisukohale, et 02.03.
  21. a ei olnud veoki vormistuse teostamine otsene I. T.i tööülesanne. Distsiplinaarmenetluse läbiviija leidis, et oma tegevusega siiski I. T. eiras MTA peadirektori 08.04.2005.a käskkirjaga nr 169-P kinnitatud “Maksu- ja Tolliameti ametniku eetilise käitumise aluste” /tl 87-88/ punkti 2.4, mis sätestab ametnikule kohustuse hoiduda otsuste edasilükkamisest formaalsetel põhjustel. Kliendikeskse teeninduse huvides oleks I. T. pidanud veokijuhi suunama, arvestades Koidula TP töökohajuhendiga paika pandud töökorraldust,
  22. töökohal tollivormistust teostava tolliametniku juurde. Kaebaja poolt kaebuses väljatoodud põhjused, miks ta keeldus veoki vormistust teostamast, on otsitud ja ei eeldanud, et olukorra lahendamiseks oleks pidanud kaasama vahetusevanema. I. T. toob kaebuses välja, et väär on distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes toodud väide, et ta väldib tööalaste otsuste vastuvõtmist. Sellist järeldust distsiplinaarmenetluse läbiviija distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes teinud ei ole, vaid nagu eeltoodust nähtub, on ta fikseerinud normi, mille vastu I. T. eksis ja kuidas oleks olnud kõige õigem sellises olukorras käituda. Seega kajastab distsiplinaarmenetluse kokkuvõte 02.03.2007 veoki tollivormistuse osas tõeseid andmeid ning kokkuvõttes toodud järeldus on õiguspärane. I. T. leiab ka, et väär on distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes 03.03.
  23. a väärteomenetlusega seonduv, kuna väärteomenetluse protokolli ei saa enne vormistada, kui on tollikontrolliaktide andmebaas “Tolli teabesüsteem” (TOTS) läbivaatuse akt vormistatud, kui see on rikkujale vene keelde tõlgitud, ning kuna tolliläbivaatust teostasid tolliametnikud Mati Visla ja Tarmo Hainsoo, ei saanud tema kuidagi akti (ilmselt on kaebaja mõelnud siiski protokolli) vormistada. Kaebusest jääb selgusetuks, mille alusel I. T. nii väidab. Väärteomenetluse seadustiku § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Konkreetselt ei ole sätestatud, mis peab olema esimene menetlustoiming. Seega läbivaatusakti koostamine ei pea olema esimene menetlustoiming. MTA juhendmaterjalidest (MTA peadirektori 01.07.2005 a käskkirjaga nr 269-P kinnitatud “Ametisisese väärtegude menetlemise korrast” ning 14.02.2006 juhendmaterjalist “Maksu- ja Tolliameti poolt läbiviidava väärteomenetluse põhimõtted ja -suunad”, tl 89-100) tulenevalt ei ole määratletud, millise menetlustoiminguga tuleb väärteomenetlust alustada. Samuti ei ole nimetatud juhendmaterjalides ega väärteomenetluse seadustikus sätestatud piirangut, mis keelaks TOTSi läbivaatuse akti ja väärteoprotokolli või muud menetlustoimingut teha paralleelselt. Kindlasti ei oleks saanud läbivaatuse akti koostada ametnik, kes ei osalenud läbivaatusel. MTA Lõuna MTK juhataja 30.01.
  24. a korraldusega nr 37 kinnitatud “Koidula tollipunkti töökohajuhendi” järgi on määratud ametnikele töökohad ja vastavalt nendele ka ülesanded. I. T. oli antud hetkel töökohal, mis ei võimaldanud tal osaleda läbivaatusel ning seetõttu ei olnudki tal võimalik läbivaatusakti koostada, küll aga kohustas antud töökoht teda väärtegu menetlema. Seega ei ole I. T.i poolt kaebuses esitatud väited väärteoprotokolli ja läbivaatusakti koostamise kohta õiguspärased ning distsiplinaarmenetluse kokkuvõte ei põhine vääradel faktidel. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et vahetuse vanem Tarmo Hainsoo, kes T.ile väärteoprotokolli koostamiseks korralduse andis, koostas lõpuks protokolli ise pärast seda, kui ta oli vormistanud TOTSi läbivaatuse akti, kuid I. T. ei olnud selleks ajaks veel väärteoprotokolli vormistama asunud. Distsiplinaarmenetluse läbiviija asus distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes seisukohale, et otsustades ise väärteomenetlus lõpule viia, tühistas Tarmo Hainsoo sisuliselt eelnevalt antud korralduse ning seega ei saa I. T.i suutmatust täita töökohustusi kiiresti ja professionaalselt lugeda antud juhul vahetu juhi korralduse eiramiseks. I. T.i teenistuskohustuste täitmise kontrollimiseks ajavahemikul 15.03.2007-10.07.2007 läbi viidud distsiplinaarmenetlus on õiguspärane, distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes toodud väited põhinevad tõestel faktidel ning puudub alus distsiplinaarmenetluse õigusvastaseks tunnistamiseks ning moraalse kahju väljamõistmiseks. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi igati 6 korrektselt ja õigusakte järgides ning see ei saanud mitte mingil juhul põhjustada I. T.ile moraalset kahju. MTA peadirektori 17.02.2004.a käskkirjaga nr 112-P kinnitatud “Distsiplinaarmenetluse läbiviimise juhendi” /tl 101-102/ p 4 kohaselt võib distsiplinaarmenetlust alustada mistahes süüteole viitava informatsiooni teadasaamisel. Nimetatud juhendi p 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse eesmärgiks on distsiplinaarsüüteo, süüdlase ning süüteo põhjuste kiire ja igakülgne väljaselgitamine ning õiglase distsiplinaarkaristuse määramine. Vastavalt nimetatud juhendi p-le 18 koostab sisekontrolliosakond distsiplinaarsüüteo koosseisu olemasolul distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja eelnõu ja/või distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte. Antud juhul tuvastas distsiplinaarmenetluse läbiviija I. T.i poolt MTA peadirektori 08.04.2005.a käskkirjaga nr 169-p kinnitatud “Maksu- ja Tolliameti ametniku eetilise käitumise aluste” punkti 2.4 eiramise. Seda rikkumist ei pidanud distsiplinaarmenetluse läbiviija niivõrd oluliseks ja raskeks, et oleks olnud põhjendatud ja otstarbekas distsiplinaarkaristuse määramine, mistõttu koostas ta distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, mis arvestades eeltoodut on igati õiguspärane. Kokkuvõttes toodud järeldused tuginevad distsiplinaarmenetluse käigus väljaselgitatud faktidele ning need ei laima kuidagi I. T.it ega teota tema au ja väärikust. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine on tööandja õigus ja ka kohustus selgitamaks välja süüteole viitava informatsiooni tagapõhi ja tegelikud asjaolud. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi Koidula TP juhataja kt Tanel Allase ettekande, mille aluseks oli omakorda ametnike, kellega I. T. ühes vahetuses töötas, ettekanne, kus viidati võimalikele I. T.i poolsetele teenistuskohustuste rikkumistele. Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2008.a otsusega haldusasjas nr 3-07-480 on tunnistatud õigusvastaseks MTA poolt 23.01.2007-07.02.2007.a läbiviidud distsiplinaarmenetlus. Kaebaja leiab, et nimetatud distsiplinaarmenetluse läbiviimisega on talle tekkinud moraalne kahju tervise halvenemise näol. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi tõsiseltvõetavat asjaolu, kuidas just see distsiplinaarmenetlus talle moraalset kahju põhjustas. 28.05.2008.a vastuses kohtumäärusele peab kaebaja olulisemaks tõendiks, et talle on kahju tekitatud, psühhiaater Olev Lõndso poolt antud tõendit ja pikemaajalist 23.03.2007-21.05.
  25. a haiguslehel viibimist. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas on nimetatud distsiplinaarmenetlus seotud kaebuse esitaja haigestumisega. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-44-06 asunud seisukohale, et haiguslehel viibimine ei tingi automaatselt mittevaralise kahju hüvitamist ning et raviga seoses tekkivaid varalisi kulutusi ei saa samastada mittevaralise kahjuga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 alusel hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Sama seaduse § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Ülalnimetatud distsiplinaarmenetluse õigusvastasuse tuvastamise kohtuasja arutamisel ja ka
  26. märtsi
  27. a kaebuses Tallinna Halduskohtule väitis I. T., et ta ei teadnud tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse kohta ning et ta sai sellest teada alles siis, kui luges 23.01.
  28. a kokkuvõtet. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas sellisel juhul on võimalik distsiplinaarmenetluse läbiviimise tulemusel tervise halvenemine ja moraalse kahju tekkimine. Samuti on I. T. väitnud oma 17.01.
  29. a selgituses
  30. jaanuaril
  31. a Koidula TP-s kodanik R. O. väärteoasja nr 6-6/EE480/004 menetlemisel esinevate puuduste kohta, s.o enne kõnesoleva distsiplinaarmenetluse alustamist, et ta oli juba
  32. jaanuaril 2007 psühhotrauma ja psühho-emotsionaalse pinge, stressi seisundis /tl 103/. Samuti väidab kaebaja, et
  33. a oktoobrist - detsembrini toimunud töökaaslaste vahistamine Kaitsepolitsei poolt põhjustas tal psühhoemotsionaalset pinget. Vastustaja märgib siinkohal veel, et I. T. on esitanud Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 14.01.2008 otsuse nr 3-07-1360, millega jäeti rahuldamata I. T.i kaebus MTA peadirektori 01.06.
  34. a käskkirja nr 1080-k tühistamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks, tühistamiseks. Nimetatud 7 haldusasjas on I. T. moraalse kahju hüvitamise nõude tõendamiseks esitanud samuti ülalmainitud haiguslehe. Eeltoodust tulenevalt leiab MTA, et kõnesoleva distsiplinaarmenetluse ja tervise halvenemise vahel pole põhjuslikku seost ning MTA ei nõustu kaebaja väitega, et tema tervise halvenemine on toimunud 23.01.2007-07.02.2007 läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusel. Kaebaja väidab, et tööandja ei ole taganud talle tervislikku töökeskkonda vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ning viitab ka suurele töökoormusele. 08.02.2007.a kontrollis Tööinspektsiooni Põlvamaa Inspektsiooni esindaja Katrin Viilu Koidula TP töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle, mille kohta on koostatud ka kontrollakt ning kiri I. T.ile /tl 104-105/. Kontrolli, mille juures viibis ka kaebaja, tulemusel ei tuvastatud tööandjapoolseid töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide rikkumisi ning MTA-le ettekirjutust ei koostatud. Samuti on Tööinspektsiooni Põlvamaa Inspektsiooni 09.02.
  35. a kirja nr 8.07-07/2496 punktis 9 fikseeritud, et töökoormus viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud ei ole. I. T. väidab, et
  36. a riskianalüüsi alusel koostatud Koidula tollipunkti töötervishoiu- ja tööohutusalane tegevuskava on üldsõnaline ning MTA on riskianalüüsi alusel läbi viinud ainult gripivastase vaktsineerimise. Nimetatud kaebaja väited on asjakohatud ja paljasõnalised.
  37. a riskianalüüs ning Koidula tollipunkti töötervishoiu- ja tööohutusalane tegevuskava on koostatud üldiselt Koidula TP kohta ning vastustajale jäävad arusaamatuks, missugused konkreetsed töötervishoiu- ja tööohutusalased tegurid on mõjutanud kaebaja vaimset tervist ning põhjustanud moraalse kahju tekkimise. Eeltoodust tulenevalt leiab MTA, et kaebajale seoses töökeskkonna ja suure töökoormusega tekkinud moraalne kahju on tõendamata. I. T. väidab, et MTA peadirektori
  38. detsembri
  39. a taotlus Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile nõusoleku saamiseks teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks vanuse tõttu põhjustas talle psüühilisi üleelamusi ja stressi. Nimetatud taotluse tegemise aluseks oli taotluse tegemise ajal kehtinud ATS § 120 lg 1 ja § 133 lg
  40. ATS § 120 lg 1 kohaselt võis ametniku vabastada teenistusest vanuse tõttu, kui ta on saanud 65-aastaseks. Vastavalt ATS § 133 lg 3 võis ametniku, kes oli seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks, vabastada teenistusest koondamise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse, mittevastava terviseseisundi, vanuse või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise, distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal tema esindajaks olemise ajal ja ühe aasta jooksul pärast seda ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul. Eeltoodust tulenevalt oli MTA esitatud taotlus igati õiguspärane. Selline võimalus tulenes seadusest, mistõttu pidi ka kaebaja olema teadlik ja arvestama selle võimalusega, et tööandja vastava taotluse esitab ning moraalse kahju nõudmine selle toimingu alusel ei ole põhjendatud. Samuti oli MTA ennegi rakendanud ATS § 120 lg 1, mistõttu ei oleks I. T. olnud ainus ametnik, kes nimetatud sätte alusel oleks ametist vabastatud. I. T. kirjeldab oma kaebuses erinevaid asjaolusid/toiminguid seoses
  41. a oktoobristdetsembrini KAPO poolt 15 tolliametniku vahistamisega, võõrkeelte valdamise eest lisatasu maksmisega, läbirääkimistega kollektiivlepingu muutmiseks, arenguvestlusega, peausaldusisiku sõidukulude kompenseerimisega, täienduskoolitusega ja osavõtmisega paljudest kohtuistungitest. Vastustajale jääb selgusetuks, kuidas nimetatud asjaolud/toimingud on I. T.ile MTA poolt moraalset kahju tekitanud. Moraalse kahju olemasolu tuleb tõendada. Riigikohus on haldusasjas nr 3-2-1-51-05 asunud seisukohale, mille kohaselt moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kaebuse esitaja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Moraalse kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmise nõude lahendamisel peab kohus tuvastama, kas kaebuse esitajal on 8 tekkinud sellist liiki kahju. Samuti ei ole kaebaja kaebuses toonud välja asjaolusid, miks need toimingud on tema arvates õigusvastased. Moraalse kahju tekkimine I. T.ile ei ole tõendatud, mistõttu ei kuulu see ka väljamõistmisele. KOHTU PÕHJENDUSED
  42. Vastavalt põhiseaduse (edaspidi – PS) §-le 25 igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. 01.01.2002 jõustunud RVastS § 1 lg 1 kohaselt see seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 järgi, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 12 lg 1 järgi kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Eeltoodust tulenevalt peavad kahjunõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, kannatanul on tekkinud kahju (mille tekkimine/kandmine on tõendatud), selle kahju tekkimine on põhjuslikus seoses eelmärgitud õigusvastase tegevusega ja kahju tekkimist ei olnud võimalik vältida/kõrvaldada. Kui ükski neist eeldustest ei ole täidetud, siis kahju hüvitamist ei järgne. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 5 mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Järelikult mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus täiendavalt veel tuvastama, et tegemist on selliste isiklike õiguste rikkumisega, mille puhul üldse on võimalik moraalse kahju rahaline hüvitamine. Kohtupraktikas (näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2002 otsus nr 3-3-1-27-02) on asutud seisukohale, et mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamine kannatanu ees. Samas on kõrgeim kohus leidnud, et halduskohtumenetluses ettenähtud õiguskaitsevahendid, eeskätt õigusvastasuse tuvastamise nõue võib rahuldamise korral olla piisav heastamaks väiksema intensiivsusega au teotamisega tekitatud hingelisi üleelamisi (11.02.2004 otsus nr 3-2-1-11-04, 05.10.2006 otsus nr 3-3-1-44-06). Seega asub kohus analüüsima kahju hüvitamise kohustuslike elementide olemasolu.
  43. Kaebusest nähtuvalt on MTA tekitanud I. T.ile mittevaralise kahju oma järgmiste väidetavalt õigusvastaste toimingutega: 12.12.2006 esitas MTA Tallinna ja Harjumaa 9 Tööinspektsioonile taotluse nõusoleku saamiseks I. T.i kui teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks vanuse tõttu alates 17.02.2007, alates
  44. a jaanuarikuust alustati kaebaja suhtes 3 distsiplinaarmenetlust. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-490 tunnistati I. T.i suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimine perioodil 23.01.2007-07.02.2007 juba õigusevastaseks (ning
  45. aprillil 2008 tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetluse ja selle 27.05.2008 kokkuvõtte vaidlustab I. T. eraldi kaebusena), siis soovib kaebaja, et kohus tuvastaks käesolevas asjas täiendavalt tema teenistusest vabastamiseks ettepaneku tegemise ning 15.03.2007-10.07.2007 tema suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse õigusvastasuse ning mõistaks kõigi nende õigusvastaste toimingutega kaebajale põhjustatud mittevaralise kahju (pidev stress ja tervise halvenemine; töötajate esindaja õiguste rikkumine) eest hüvitise kohtu äranägemisel (

§ 10lg 31).

Järelikult tuleb alustada kaebuse põhjendatuse kontrolli nimetatud toimingute väidetava õigusvastasuse kontrollimisest.

  1. Kohus peab kõigepealt vajalikuks märkida, et kuivõrd distsiplinaarmenetluse eesmärgiks on distsiplinaarsüüteo, süüdlase ning süüteo põhjuste kiire ja igakülgne väljaselgitamine ning õiglase distsiplinaarkaristuse määramine (vt Juhendi p 1, tl 101), siis distsiplinaarmenetluse läbiviimine üldjuhul ei riku iseenesest töötaja õigusi. Analoogiliselt kriminaalmenetlusega peab töötaja taluma ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisega seonduvalt teatavaid kitsendusi ja ebamugavusi tõe väljaselgitamise huvides. Samuti ei olnud iseenesest formaalselt õigusvastane ega I. T.i õigusi rikkuv tööinspektsioonilt nõusoleku küsimine isiku teenistusest vabastamiseks vanuse tõttu. 12.12.2006, mil MTA vastava taotluse I. T.i kohta esitas, kehtis veel ATS § 120 lg 1, mis võimaldas ametniku vabastada teenistusest vanuse tõttu, kui ta on saanud 65-aastaseks. ATS § 133 lg 3 aga nägi ette, et ametniku, kes on seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks, võib vabastada teenistusest koondamise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse, mittevastava terviseseisundi, vanuse või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise, distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal tema esindajaks olemise ajal ja ühe aasta jooksul pärast seda ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul. Seega oleksid niisugused MTA toimingud õigusvastased ja kaebaja õigusi rikkuvad vaid siis, kui vastustajate eelmärgitud toimingute eesmärk on töötaja nn tagakiusamine temast kui asutusele tülikast isikust ja töötajate õiguste eest seisjast igal juhul vabanemise või vähemalt tema nn vaigistamise eesmärgil. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses analoogses haldusasjas nr 3-07-490 on kohus leidnud järgmist: „Ametiühingute seaduse § 19 on aga andnud töötajatele täiendava kaitse ebavõrdse kohtlemise eest, mis on ajendatud töötaja ametiühingualasest tegevusest. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui tööandja algatab ja viib distsiplinaarmenetluse läbi ajendatuna töötaja ametiühingualasest tegevusest süüteo osas, mille puhul tavaliselt distsiplinaarmenetlust ei algatata, on tegemist ametiühingute seaduse § 19 lg 3 p 7 näidatud õiguste piiramisega. Vastasel korral võiks tööandjad, algatades distsiplinaarmenetlusi ka väheoluliste rikkumiste puhul, hoida ametiühinguliikumisega seotud isikuid pidevas pingeolukorras ning mõjutada nende seisukohti sobivas suunas.“ Seega kohtu arvates ei ole käesolevas asjas mitte niivõrd oluline, kas I. T. võis mingi distsiplinaarsüüteo toime panna või mitte, vaid mis tagamõttega just tema suhtes järjest distsiplinaarmenetlusi algatatakse ja läbi viiakse, st kas tegemist võib olla tema diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemisega seoses teenistujate esindajaks olemisega või MTA alustab igakord ja võrdselt kõigi suhtes distsiplinaarmenetlust mistahes süüteole viitava informatsiooni teadasaamisel. Samuti on oluline see, kas MTA suhtus võrdselt kõigisse 65-aastastesse töötajatesse. 10
  2. 12.12.2006 MTA poolt Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile esitatud taotlust nõusoleku saamiseks I. T.i kui teenistujate esindaja teenistusest vabastamiseks vanuse tõttu alates 17.02.2007, kui I. T. pidi saama 65-aastaseks, põhjendati järgmiste asjaoludega: MTA-s on võetud suund, et üldjuhul 65-aastaseks saamisel ametnik vabastatakse teenistusest, mistõttu Koidula TP-s teenistuses üle 65-aastasi ametnikke ei ole. I. T. väsib teistest kiiremini, uuendusi omandab väga vaevaliselt, unustab ja ärritub kergesti ja ei oska end maandada, mistõttu tekib tema töös tihti arusaamatusi ja vigu /tl 17/. Täiendavalt on MTA I. T.i vabastamise soovi põhjendanud ka asjaoludega, et kaebaja pole suutnud kaasa minna infotehnoloogiliste uuendustega ja esitab kaebekirju: „Osalist saamatust tööülesannetega toimetulekus kinnitab ka pidevate kaebekirjade esitamine ministrile, peadirektorile, maksu-ja tollikeskuse juhatajale, kus üldjuhul on kajastatud vaid tema isiklikud küsimused ja probleemid" /tl 18-19, 118/. Samas nähtub MTA 11.09.2007 vastusest I. T.i vastavale järelepärimisele, et I. T. on
  3. a tõepoolest esitanud hulgaliselt teabenõudeid ja kirju MTA-le ja Rahandusministeeriumile /tl 33-35/, kuid puudub alus väita, et need käsitleksid tema isiklikke küsimusi ja probleeme ning oleksid käsitatavad kui „kaebekirjad“, millisel sõnal on teatavasti veidi halvustav alatoon. Seega võib öelda, et MTA on andnud Tööinspektsioonile mõnevõrra kallutatud infot. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni 11.01.2007 vastuses /tl 18-21/, millega keelduti nõusoleku andmisest, viidati põhjendatult teenistujate ebavõrdsele kohtlemisele ning MTA soovile vabaneda tülikast ametiühinguliidrist ja nõrgendada sellega ametiühinguliikumist: kuigi üldjuhul väidetavalt 65-aastaseks saamisel ametnik vabastatakse teenistusest, siis oli 10.01.2007 seisuga MTA-s siiski 10 sellises vanuses ametnikku. Millegipärast sooviti teenistussuhe lõpetada just niisuguse töötajaga, kes on ühtlasi töötajate huvide eest aktiivne seisja ja nende õiguste kaitsja. Kohtu arvates on Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioon põhjendanud ka, miks MTA väited I. T.i vaimse ja füüsilise võimekuse languse osas on tõendamata. Samuti on ta õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et ATS § 133 lg 5 kohaselt on keelatud teenistujate esindaja teenistusest vabastamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest teenistujate huvide esindamisel. Asjaolu, et Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liit, kelle arvamust Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioon otsuse tegemisel arvestas, ning inspektsioon ise jõudsid õigetele järeldustele I. T.i vabastamissoovi tagamaades ja Koidula TP juhataja kt Tanel Allase subjektiivses suhtumises kaebajasse, kinnitab tegelikult järgnev. T. Allase sisekontrolli osakonna juhatajale 17.01.2007 saadetud e-kirjas on muu hulgas märgitud: “Tööinspektsioon on teenistusest vabastamisest keeldumise ühe põhjusena toonud, et I. T.it ei ole karistatud distsiplinaarkorras - nüüd võiks otsustada, kas antud eksimus on piisav, et I. T.i suhtes alustada distsiplinaarmenetlus ja vaidlustada Tööinspektsiooni poolne keeldumine?” /tl 22/. Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-07-490 tehtud otsuses tõlgendanud seda nii: „T. Allas teeb ettepaneku kaaluda distsiplinaarmenetluse alustamist ja karistamist, et tööinspektori nõusolek ametiühingutegevusega seotud isiku vabastamiseks saavutada.“ Distsiplinaarmenetlus algatatigi, kuid ringkonnakohus tunnistas selle läbiviimise 22.01.2008 õigusvastaseks. Kohus leidis: „Seega ei ole vastustaja tõendanud, et distsiplinaarmenetlus algatati kaebaja suhtes muul põhjusel kui ametiühingualasest tegevusest ajendatuna. Kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele on vastustaja poolt distsiplinaarmenetluse läbiviimisega piiratud ning distsiplinaarmenetluse läbiviimine on seetõttu õigusvastane.“ Koidula TP juhataja kt isiklikule antipaatiale kaebaja suhtes viitavad T. Allase emotsionaalsed seisukohavõtud kaebaja suhtes ja nende esituslaad, nagu näiteks: „Kõik on valesti ainult I. T.il on kõiges õigus" /tl 28/, „Isikuomadustelt on I. T. kahepalgeline, kergesti ärrituv, teistega vähe arvestav...“ või „Mitmel korral on juhitud tema tähelepanu sellele, et tööajal tuleb täita inspektori tööülesandeid mitte tegeleda ametiühingu ja era asjadega“ /tl 70 pöördel-72/. Ülaltoodut arvestades on kohus käesolevas asjas samuti seisukohal, et vastustaja ei ole tõendanud, et taotlus nõusoleku saamiseks I. T.i teenistusest vabastamiseks esitati muul 11 põhjusel kui ametiühingualasest tegevusest ajendatuna. Kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele on vastustaja poolt nimetatud taotluse esitamisega piiratud ning MTA sellekohane toiming on seetõttu õigusvastane.
  4. 15.03.2007 alustati Koidula TP juhataja kt Tanel Allase ettekande alusel I. T.i suhtes järjekordset distsiplinaarmenetlust /tl 13, 65/, mis lõpetati
  5. juuli 2007 distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte koostamisega /tl 14-16/ ja millele kaebaja distsiplinaarkorras karistamist taas ei järgnenud. Kaebaja taotleb käesoleva haldusasja raames MTA selle toimingu õigusvastasuseks tunnistamist. Asja materjalidest nähtuvalt oli selle menetluse algatamise ajendiks kaebaja nelja kolleegi 08.03.2007 ettekanne, milles väidetakse, et I. T.il on probleeme tööl hakkama saamisega, ta on hakanud vältima otsuste vastuvõtmist, tema töötamine loob pingeid vahetuse sees, probleemiks on käitumine piiriületajatega /tl 66-67/. Selle põhjal palus Koidula TP juhataja kt T. Allas 15.03.2007 ettekandes Lõuna MTK juhatajale alustada I. T.i suhtes distsiplinaarmenetlust /tl 65 pöördel/. Ettekandes oli märgitud, et I. T. väldib otsuste vastuvõtmist (keeldus vormistamast veokit ja tegema märkmeid tollipunktis kasutusel olevasse žurnaali ja andmebaasi PIRE) ning keeldus menetlemast väärtegu 03.03.
  6. Millal see väidetav otsuste vastuvõtmise vältimine aset leidis, ei ilmne ei Tarmo Hainsoo, Kaja Tiido, Taimi Plaado ja Mati Visla 08.03.2007 ettekandest ega ka T. Allas 15.03.2007 ettekandest. Ometi peeti selle umbmäärase etteheite alusel vajalikuks kaebaja suhtes menetlust alustada. Läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus on võetud 20.03.2007 eraldi seletused Mati Vislalt, Tarmo Hainsoolt, Taimi Plaadolt ja Kaja Tiidolt /tl 68-70/. Kaebajalt oodati seletuskirja 26.03.2007 /tl 74 pöördel/, kuid kuivõrd I. T. viibis ajavahemikul 23.03.-21.05.2007 töövõimetuslehel /tl 36/, siis esitas ta seletuse alles 29.06.2007 /tl 77/. Distsiplinaarmenetluse käigus ei leidnud I. T.i väidetavad süüteod kinnitamist: distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on menetleja uuritud tõendite alusel asunud seisukohale, et 02.03.
  7. a ei olnud veoki vormistuse teostamine otsene I. T.i tööülesanne, kuna ta oli hoopis töökohal nr
  8. Samas on sellest tulenevalt kohtule arusaamatu kokkuvõttes märgitu: Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et I. T.`i poolt veoki vormistamata jätmine toimus ajavahemikul kella 06.00-st kuni kella 09.00-ni“. Kui veoki vormistamine ja info andmebaasi sisestamine ei olnud sel ajal tema ülesanne, siis mida tähendab selles kontekstis eelosundatud lause. Järelikult I. T. ei vältinud ka „otsuste vastuvõtmist“ – tema otsus oli oodata ära vahetuse vanem ja selle kohta andis ta autojuhile korralduse. Kaebaja on piisavalt põhjendanud, miks ta pidas vajalikuks vahetusevanema sekkumist ja millised kahtlused tal olid tekkinud. Vastustaja ei ole seevastu selgitanud, millel põhineb tema paljasõnaline väide, et kaebaja poolt kaebuses väljatoodud põhjused, miks ta keeldus veoki vormistust teostamast, on otsitud ja ei eeldanud, et olukorra lahendamiseks oleks pidanud kaasama vahetusevanema. Kokkuvõttest ilmneb, et veoki vormistamisega oleks pidanud tegelema hoopis Kaja Tiido, st üks nendest, kes süüdistas I. T.it väidetavas otsustamatuses. Puuduvad andmed, et K. Tiidole oleks olnud etteheiteid kõnealuse veoki vormistamata jätmisega seoses või seoses valekaebusega kolleegi peale, selle asemel on kaebajale pandud süüks MTA ametniku eetilise käitumise aluste punkti 2.4., mis sätestab ametnikule kohustuseks hoiduda otsuste edasilükkamisest formaalsetel põhjustel, eiramist, kliendikeskse tolliteenuse osutamata jätmist ja ebaprofessionaalset käitumist. Ainult põhjusel, et nimetatud rikkumine ei toonud kaasa kahjulikku tagajärge, ei pidanud menetleja distsiplinaarkaristuse kohaldamist antud juhul otstarbekaks /tl 15/. Kohus on eelmärgitu põhjal veendunud, et mitte iga teenistuja umbmäärasel ajal aset leidnud väidetavale „otsuste vastuvõtmise vältimisele“ ja ebaprofessionaalsele käitumisele ei reageerita MTA-s nii printsipiaalselt ega algatata distsiplinaarmenetlust, sealjuures sooviga, et see menetlus edukas oleks /tl 78/. Kohus jagab 12 kaebaja arvamust, et ka selle distsiplinaarmenetluse alustamine oli otseselt seotud tema ametiühingualase tegevusega, sest samasuguste rikkumiste puhul teiste Koidula TP töötajate poolt ei ole distsiplinaarmenetlust alustatud. Samuti nähtub distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest, et I. T. ei keeldunud vahetu juhi Tarmo Heinsoo antud korralduse täitmisest ja asus väärteoprotokolli vormistama: otsustades ise väärteomenetlus lõpule viia, tühistas Tarmo Hainsoo sisuliselt eelnevalt antud korralduse. Samas on halvustavalt lisatud: „seega ei saa I. T.i suutmatust täita töökohustusi kiiresti ja professionaalselt lugeda antud juhul vahetu juhi korralduse eiramiseks.“ Kuigi Tanel Allase 15.03.2007 ettekandes märgitud süüteod ei leidnud kinnitamist, on peetud vajalikuks viidata kokkuvõttes asjaolule, et I. T. sisustab tööaega pigem ametiühingu tööga seotud tegevusega. Nii see kui ka ettepanek analüüsida I. T.i töötulemusi, initsiatiivikust ja tööalast otsustusvõimet ning anda hinnang kas temale määratud lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest vastab MTA teenistujate palgajuhendi punktis 2.1.
  9. sätestatud kriteeriumitele, aga ka I. T.i suhtes kohaldatud muud meetmed, millele kaebaja on osundanud, kuid mis ei ole käesoleva kaebuse esemeks, annavad kogumis kohtule aluse sedastada, et kaebaja suhtes viidi ka see distsiplinaarmenetlus läbi ajendatuna tema ametiühingualasest tegevusest. Asjaolu, et tema ametiühingualane tegevus on nii MTA juhtkonnal kui ka lähematel kolleegidel nn pinnuks silmas, nähtub praktiliselt igast dokumendist. Kohus leiab, et põhjendatud on kaebaja sisetunne, et MTA eesmärgiks on teda kui töötajate esindajat pideva pinge all hoida ja diskrediteerida, mis viitab selgelt teenistujate ebavõrdsele kohtlemisele ja kaebaja diskrimineerimisele tema ametiühingualase tegevusega. On väga kaheldav, et nii pika tolliametniku staaži ja kogemusega isik ei tunne oma töökohustusi ja neid reguleerivaid õigusakte ning et ta on selles osas veel ka nii erandlikult halb näide, mis juhtkonna arvates nõuab iga kuu või paari järel isiku suhtes uute menetluste algatamist.
  10. I. T. on seisukohal, et nimetatud MTA õigusvastaste ja kaebajat diskrimineerivate toimingute tõttu ei saa kaebuse esitaja tegeleda enesetäiendamisega, ametiühingutööga, oma lastelastega, haige abikaasaga, oma hobidega, vaid peab kulutama oma aega ebaõiglusega võitlemisele. Pideva stressi tulemusena on kaebaja tervis halvenenud (unehäired) ja nii selle kui ka raskete hingeliste üleelamistega on tekitatud talle moraalset kahju, mille rahalist hüvitamist ta taotleb. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub kahtlus, et MTA õigusvastased toimingud (MTA 12.12.2006 taotlus Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile nõusoleku saamiseks I. T.i teenistusest vabastamiseks vanuse tõttu ning perioodidel 23.01.2007-07.02.2007 ja 15.03.2007-10.07.2007 tema suhtes distsiplinaarmenetluste läbiviimine) on põhjustanud kaebajale raskeid üleelamisi, hingelist valu, stressi ja tervise kahjustamist. Vaatamata asjaolule, et kaebaja väiteil juba
  11. a lõpul Koidula TP 15 tolliametniku vahistamine tekitas töölejäänutel, sh ka kaebajal, raskeid psüühilisi üleelamusi, töö vähendatud koosseisuga ja suurte koormustega suurt psühho-emotsionaalset pinget, tervisehäireid ja unetust, kinnitavad nii I. T. viibimine töövõimetuslehel ajavahemikul 23.03.-21.05.2007 /tl 36/ kui ka psühhiaater Olev Lõndso 22.08.2007 tõend /tl 37/ kaebaja sellekohaseid väiteid. Dr Lõnso on sedastanud: „Häired patsiendi tunde- ja tahteelu avaldustes olid kujunenud pikaaegse stressi tulemusena. /…/ Patsient ei suutnud enam normaalselt suhelda, töötada“. Osundatud tõendis viitas arst depressiivsele meeleolule, keskendumisraskustele, unehäiretele košmaarsete unenägudega, peavaludele. Töövõimetuslehest nähtuvalt oli kaebaja ka ambulatoorsel ravil 23.03.2007- 21.05.2007 psühhiaater Olev Lõndso määramisel. Ehkki kaebajal võis olla stressi juba varasemast ajast, on tõsiasi, et tõsised tervisehäired on tal avaldunud (tervis on halvenenud) just pärast MTA õigusvastaseid ja diskrimineerivaid toiminguid kaebaja suhtes. Seega on vastustaja õigusvastaste toimingute ja kaebajal tekkinud moraalse kahju vahel põhjuslik seos. Seda ka vaatamata asjaolule, et I. T. olevat esitanud 13 Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 14.01.2008 otsusele nr 3-07-1360 (jäeti rahuldamata I. T.i kaebus MTA peadirektori 01.06.
  12. a käskkirja nr 1080-k tühistamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks), olles nimetatud haldusasjas esitanud moraalse kahju hüvitamise nõude tõendamiseks samuti ülalmainitud haiguslehe. Kuivõrd viidatud haldusasjas vaidlustatud käskkiri anti hiljem kui kaebaja viibis ise töövõimetuslehel, siis ei pruugi see töövõimetusleht kaebaja väiteid selles teises haldusasjas tõendada, kuid see asjaolu ei välista kuidagi põhjuslikku seost käesolevas asjas.
  13. Seega jääb kohtul võtta veel seisukoht, kas kaebajale vastustaja poolt tekitatud moraalse kahju peab hüvitama I. T.ile nimelt rahas. Kohus rõhutab veelkord, et PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju üksnes rahaline hüvitamine. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 5 mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Antud juhul puudub kahtlus, et MTA on oma õigusvastaste toimingutega põhjustanud kaebajale nii hingelisi kannatusi kui ka tervisehäireid. Sealjuures on kohtu arvates MTA õigusvastased toimingud I. T.i suhtes olnud tahtlikud, järjekindlad ja suunatud sellisena just kaebaja „elu kibedaks tegemisele“ ja temast kui nn tüütust kaebekirju kirjutavast ametiühingutegelasest vabanemisele. Seega on vastustajapoolne rikkumine olnud kohtu hinnangul raske. MTA on pidanud ette nägema oma tegevuse võimalikke tagajärgi kaebajale ja ilmselt on ka möönnud nende saabumist. Riigikohus on leidnud, et mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamine kannatanu ees, samuti seda, et halduskohtumenetluses ettenähtud õiguskaitsevahendid, eeskätt õigusvastasuse tuvastamise nõue võib rahuldamise korral olla piisav heastamaks väiksema intensiivsusega au teotamisega tekitatud hingelisi üleelamisi. Kohus leiab, et moraalse kahju rahaline hüvitamine oleks põhjendamatu siis, kui tegemist oleks vaid ühe õigusvastase toiminguga. Antud juhul ei saa rääkida rikkumise väikesest intensiivsusest, rikkumise raskusest räägib MTA järjepidev ja sihikindel tegutsemine kaebajast kui töötajate esindajast vabanemise nimel. Kui niisuguste toimingutega on põhjustatud isikule hingelisi kannatusi ja tervisehäireid, siis on alus ka vastustajalt kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks. Kuna ei ole võimalik objektiivselt mõõta tekitatud moraalse kahju rahalist väärtust, siis on selline hüvitise väljamõistmine pigem rehabiliteeriva ja sümboolse tähendusega. Kohus peab antud juhul mõistlikuks hüvitise suuruseks 1000.- krooni. 8.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Et antud juhul teeb kohus otsuse vastustaja kahjuks, siis jäävad MTA võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt

§ 93

lg-le 1 on kaebuse esitaja palunud vastustajalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv 1000.- krooni /tl 11/ ning sõidukulud kogusummas 453.- krooni seoses nii istungiks ettevalmistumisega (halduskohtus ja sisekontrolliosakonnas toimikuga tutvumine) kui ka halduskohtu istungile sõiduga /tl 116-117/. Kohus on seisukohal, et I. T.i kohtukulude suurus on põhjendatud ja kulude kandmine tõendatud ning nende väljamõistmine MTA-lt ei ole ebaõiglane ega ebamõistlik. 14 Hurma Kiviloo kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 22.10.2008 otsus haldusasjas nr 3-08-790 osas, millega kohus tunnistas õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti toimingud, mis seisnesid 12.12.2006 Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile taotluse esitamises nõusoleku saamiseks I. T.i teenistusest vabastamiseks vanuse tõttu ning I. T.i suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimises perioodil 15.03.2007-10.07.2007 (kohtuotsuse resolutsiooni p 2).
  2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata ülejäänud osas.
  3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt I. T.i kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud summas 258 (kakssada viiskümmend kaheksa) krooni. 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.