lg 1, sest kostja kui käendaja ja muude tagatise andjate vahelises suhtes jagunev vastutus vastavalt
Hageja jäi kohtuistungil oma nõude juurde. Kostjal ei olnud midagi lisada kui asjaolu, et tulenevalt majanduslikust seisundist ei ole tal võimalik summat maksta. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust (tl 36-37). Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Käenduslepinguga võttis käendaja endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja Aleksandr Poljakov vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0700883/14kt ning võimalikest tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevatest nõuetest. Käendaja pidi täitma krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevad krediidisaaja kohustused juhul, kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Aleksandr Poljakov ei täitnud oma kohustusi BIGBANK AS eest nõuete kohaselt, mis tingis nõude esitamise käendaja Sergei Gratšovi vastu. 10.02.2009.a. on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles on nõue esitatud solidaarselt Alekandr Poljakovi ja Sergei Gratšovi vastu. 12.03.2009.a. maksekäsu kohtumäärusega on kohustatud võlgnikku Aleksander Poljakovi tasuma avaldaja BIGBANK AS’le kokku 24 414.74 krooni. Nõudele lisandub jooksev viivis kuni põhinõude tasumiseni.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on kohtule esitanud ka maksegraafiku (tl 39), mille osas oli hageja ja Aleksandr Poljakovi vahel sõlmitud kokkulepe. Aleksandr Poljakov ei täitnud nimetatud kokkulepet.
lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt 2 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud õigus nõuda viivist 32,81 % aastas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud ka hageja viivise nõue protsendina. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista 23 323,66 krooni, millest 14 330,67 krooni on tagastamata krediidisumma, 1 933,10 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 659,89 krooni viivis ning 1 400 krooni sissenõudmisega seotud kulud. Kuna kostja vastutab käenduslepingu kohaselt 46 490 krooni ulatuses, siis on 23 323,66 krooni väljamõistmine kostjalt kooskõlas käenduslepingus kokkulepituga. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Sergei Gratšov. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.