lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Poolte kokkulepe määruskaebuse esitamise õigus välistada vastab seadusele. TsÜS § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 62 1 lg 2 kohaselt jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi, muu hulgas hagi tagamise määruse alusel tehakse kinnistusraamatu kanne kandeavalduse ja kohtulahendi ärakirja alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel tuleb käesolev kohtumäärus saata Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse, peale seda kui on tasutud riigilõiv omaniku kande tegemise eest. Riigilõivuseaduse § 25 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta kohtuotsuse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel kande tegemise eest, välja arvatud omaniku kohta kande tegemise eest. Eeltoodust tuleneb, et pooltel tuleb tasuda riigilõivu vastavalt Riigilõivuseaduse 3. jao 5. jaotise sätetest lähtuvalt. Hageja hinnangul on * kinnistu väärtuseks 300 000 krooni, millele kostja kohtumenetluses vastu vaielnud ei ole. Menetluskulud 3 Vastavalt
3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu p. 5 kohaselt jäävad menetluskuld poolt endi kanda.Vastavalt
lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. 18.09.2009a. kohtumäärusega oli hagejale määratud 12 500 kroonise riigilõivu tasumine kuue kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Hageja vabastati riigilõivu tasumisest summas 5000 krooni.
lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Juhindudes
lg 2 p 1 ja 190 lg 7 vabastab kohus hageja Aivo Valdsalu riigilõivu tasumise kohustusest riigi tuludesse summas 11 250 krooni ning Aivo Valdsalul tuleb tasuda riigilõiv riigi tuludesse summas 6250 krooni. Kohus teeb selle kohta eraldi määruse. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.