← Eesti

3-07-1260/73

Obsah (7)§ 53§ 54§ 11§ 25§ 122§ 93§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma (eesistuja), Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1).

3-07-1260 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Naprosaks esitas 05.02.2007 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele (PMTK) käibemaksu tagastusnõude, milles palus tagastada käibemaks 950 000 krooni perioodi oktoober kuni detsember
  2. a eest. PMTK alustas 16.02.2007 korraldusega nr 12-2.1/4714 OÜ Naprosaks käibe ja sisendkäibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli. PMTK pikendas 01.03.2007 otsusega nr 124/190 enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaega kuni 30 päeva. Otsuse kohaselt tuvastati kontrollimisel, et OÜ Naprosaks on müünud kontrollitaval maksustamisperioodil metalltooteid Läti äriühingule Naprosaks Latvijas Filiale SIA. Rahvusvahelised kauba saatelehed on vormistatud puudulikult, need ei ole nummerdatud ning neilt ei selgu, mis aadressidelt, mis kuupäeval ja mis kell kaup peale laaditi ning samad andmed puuduvad ka mahalaadimise kohta. Seetõttu tuli täiendavate andmete saamiseks ja tehingute reaalse toimumise tuvastamiseks teha järelepäring Lätis registreeritud äriühingu kohta. PMTK pikendas 26.03.2007 otsusega nr 274 ja 27.04.2007 otsusega nr 12-4/349 enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaega kummalgi juhul kuni 30 päeva, sest järelepäringule vastuse saabumine viibis maksuhaldurist mitteolenevatel põhjustel ja maksuhalduril ei olnud piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid OÜ Naprosaks tagastusnõuete õigsust. PMTK jättis 21.05.2007 otsusega nr 213754 OÜ Naprosaks enammakstud käibemaksu tagastusnõude rahuldamata ja tasaarveldas käibemaksu enammakse 950 000 krooni käibemaksu võlaga maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 7, § 106 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel. Äriühingul oli 18.05.2007 seisuga võlgnevus kokku 22 961 520 krooni.
  3. OÜ Naprosaks esitas 20.06.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 21.05.2007 otsuse nr 213754 tühistamiseks ja PMTK-le ettekirjutuse tegemiseks tagastada kaebajale enammakstud käibemaks summas 950 000 krooni. 10.09.2007 kaebuse täienduses palus kaebaja tunnistada PMTK 01.03.2007 otsuse nr 12-4/190, 26.03.2007 otsuse nr 274 ja 27.04.2007 otsuse nr 124/349 õigusvastasteks. Põhjendused: 1) Käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. Kaebaja järelepärimisest maksuhaldurile selgus, et käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamise otsuse tegemise päeval 01.03.2007 ei olnud tehtud KMS § 34 lg 2 p-s 2 nimetatud järelepäringut kolmandale isikule ega välisriigi maksuhaldurile, vaid taotlus PMTK teabeosakonnale Läti maksuhaldurilt teabe küsimiseks. Läti maksuhaldurile väljastati järelepäring alles 05.03.
  4. Otsustes ei ole ka märgitud, mis on aluseks maksuhalduri kahtlusele, et juhul, kui tagastusnõue täidetakse, ei ole enam võimalik makstud summat tagasi nõuda. Enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamise otsused on õigusvastased ja nendega on rikutud kaebaja õigust käibemaksu õigeaegsele tagastamisele. 2) Kaebajal on põhjendatud huvi käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamise otsuste õigusvastasteks tunnistamiseks. Otsused omavad kaebaja jaoks õiguslikke tagajärgi. Kuna esimene otsus käibemaksu tagastamise pikendamise kohta oli õigusvastane, on õigusvastased ka kõik järgnevad pikendamise otsused. Maksuhaldur oli kohustatud rahuldama kaebaja taotluse hiljemalt 07.03.
  5. Kuna puudus seaduslik alus käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamiseks, on maksuhaldur kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Põhjendatud huvi seisneb ka võimaluses esitada riigi vastu hiljem kahjuhüvituse nõue. Kaebajal oli rahalisi vahendeid vaja oma ettevõtluses ja sellest tulenevalt jäi tal saamata ettevõtlustulu. Hinnangu võimaliku 2

(8)3-07-1260 kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta saab kohus anda vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel. Kaebajal on ka preventiivne huvi, õigusvastaseks tunnistamine välistab tulevikus maksuhalduri poolt sarnastes olukordades sarnaste otsuste tegemise. 3) Maksuhalduri esitatud tasaarvestuse põhjendus, et kaebajal on maksuvõlg 22 961 529 krooni, ei ole korrektne, kuna kaebaja on 26.01.2006 maksuotsuse nr 12-5/35 vaidlustanud kohtus (haldusasi nr 3-06-898) ning selle maksuotsuse täitmine oli käibemaksu tagastamise taotluse esitamise ajal ja maksuhalduri poolt tasaarvestamise teostamise ajal halduskohtu poolt peatatud, seisuga 07.02.2007 puudus alus enammakstud summa tagastamata jätmiseks. Seega oli tagastamise taotluse rahuldamata jätmine vastuolus kehtiva seadusandlusega ja rikub kaebaja huve.
  1. PMTK palus jätta kaebuse ja selle täienduse rahuldamata. Põhjendused: 1) 01.03.2007 otsuses nr 12-4/190 märgiti, et maksuhalduril oli vaja saada täiendavaid andmeid kaebaja tehingute kohta. Selleks tegi maksuhaldur järelepäringu Läti maksuhaldurile. KMS § 34 lg 2 sõnastusest tulenevalt võib asuda seisukohale, et pikendamise hetkeks peab olema tehtud järelepärimine välisriigi maksuhaldurile, samas asjaolu, et nimetatud päring tehti paar päeva hiljem, ei muuda olematuks välisriigi maksuhaldurilt teabe saamise vajadust pikendamise hetkel. 01.03.2007 esitati PMTK siseselt teabeosakonnale taotlus koos andmetega SCAC 2004 teabevahetuse vormil kaebaja ja SIA Naprosaks Latvijas Filiale vaheliste tehingute kohta Läti maksuhaldurile esitamiseks ning päring saadeti Läti maksuhaldurile 05.03.
  2. 2) Asja hindamisel on oluline tugineda sisule ja arvestada pooltele tagastusnõude esitamise ajal teada olnud fakte, et PMTK määras 26.01.2006 maksuotsusega nr 12-5/35 kaebajale täiendavalt tasumisele makse kokku 12 562 631 krooni ja kaebaja registrisse kantud vara, mida on võimalik arestida, on nimetatud summast oluliselt väiksem. Seega on selge, et PMTK-l oli pikendamise otsuste koostamisel motiveeritud alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks. See asjaolu oli teada ka kaebajale, mistõttu ei muuda konkreetse motiveeringu puudumine pikendamise otsustes neid sisult õigusvastasteks. 3) Tallinna Ringkonnakohus märkis 10.03.2008 määruses käesolevas asjas, et enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming menetluses, mis algab tagastusnõude esitamisega ja mis lõpeb sisulise haldusaktiga tagastusnõude rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Tähtaja pikendamisega ei tee maksuhaldur õiguslikult siduvat otsust maksukohustuse suhtes, vaid lahendab menetlusliku küsimuse. Tühistamiskaebus tagastusnõude rahuldamata jätmise peale hõlmab ka selles menetluses tehtud toimingud. Halduskohus hindab kohtuotsuse motiivides nende toimingute õiguspärasust, kui sellest sõltub tühistamiskaebuse rahuldamine. Käesoleva vaidluse sisuks on küsimus, kas kaebaja tagastusnõude lahendamine tasaarvestamisega oli seaduslik või mitte. Kaebaja ei põhjendanud, kuidas saavad tagastusnõude lahendamisel tehtud üksikud toimingud, isegi kui tuvastatakse nende õigusvastasus, avaldada mõju lahenduse lõpptulemile. Riigikohtu 11.11.2002 otsuse nr 3-3-1-59-02 p-s 13 märgiti, et toimingu õigusvastaseks tunnistamine peab võimaldama kaitsta kaebaja õigusi. Kaebusest ei selgu, milliste kaebaja õiguste kaitsmist peaks tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsuste õigusvastaseks tunnistamine võimaldama. 4) Kaaludes põhjendatud huvi olemasolu või puudumist saab kohus hinnata, kas sellist nõuet, mida kaebaja peab kahju hüvitamise nõudeks, on üldse võimalik esitada ja kas toiming, mille õigusvastasuse tuvastamist taotletakse, sai üldse sellist kahju tekitada, mille hüvitamist kaebaja soovib. Selleks peab kaebaja selgitama oma nõude olemust, mitte piirduma abstraktse viitega kahju hüvitamise võimalusele. Kohtu õigus hinnata potentsiaalse kahjunõude rahuldamise võimalikkust tuleneb

§ 11lg 31 p-st 5 ja § 23 lg 3 p-st 1. Samale seisukohale asus ka Tallin3

(8)3-07-1260 na Ringkonnakohus 10.03.2008 määruses. Halduskohtul tuleb põhjendatud huvi selgitamiseks uurida, millise kahju hüvitamist kaebaja tulevikus silmas peab ja hinnata, kas enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamisega oli üldse võimalik seda kahju tekitada. 5) Põhiseaduse § 15 alusel on õigus igaühel pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Seega kunagi tulevikus võimalike õiguserikkumiste vältimiseks teiste huvide kaitseks preventiivne huvi ei ole õigustatud huviks käesolevas kohtuasjas pikendamise otsuste õigusvastasuse tuvastamisel. 4. Tallinna Halduskohus jättis 25.03.2009 otsusega kaebuse ja selle täienduse rahuldamata. Kohus nõustus vastustaja seisukohtadega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Põhjendused: 1) KMS § 34 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks ja kui: 1) maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või 2) tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. Sama paragrahvi lg 3 alusel võib tagastusnõude täitmise tähtaega korraga pikendada kuni 30 kalendripäeva. Kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta teeb maksuhaldur hiljemalt 5 kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist. Seaduse kohaselt võib enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaega pikendada kokku kuni 90 päeva, mida maksuhaldur ei ole antud juhul ületanud. Pikendamise otsused olid piisavalt motiveeritud ja õiguspärased ning kaebaja huvi nende õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud. Kohus ei tuvastanud maksuhalduri poolt tahtlikku viivitamist või muid olulisi menetlusnormide rikkumisi enammakstud käibemaksu tagastamise taotluse menetlemisel ja esitatud tagastusnõudega seotud asjaolude väljaselgitamisel nõude õigsuse kindlakstegemise eesmärgil, mis oleks võinud mõjutada maksuhalduri otsuse õigsust. Maksuhalduri poolt vajaliku teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt või välisriigi maksuhaldurilt kontrollimaks nõude õigsust ei riku iseenesest kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Pikendamise otsuste näol ei ole tegemist tagastusnõude sisulise lahendamisega, vaid üksnes menetlustoimingutega. Enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming menetluses, mis algab enammakstud tagastusnõude esitamisega ja lõpeb sisulise haldusaktiga tagastusnõude rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Tähtaja pikendamisega ei tee maksuhaldur õiguslikult siduvat otsust maksukohustuse suhtes, vaid lahendab üksnes menetlusliku küsimuse. 2) Kaebaja väitel seisneb tema põhjendatud huvi selles, et haldusaktid omavad õiguslikke tagajärgi kaebaja jaoks, õigusvastasuse kindlakstegemine on seotud ka neile järgnevate haldusaktide kehtivuse seisukohast. Need kaebaja väited on üldsõnalised ja põhjendamata. Rikutud ei ole ka kaebaja õigust käibemaksu õigeaegsele tagastamisele, kuna see ei kuulunud tagastamisele ja tasaarvestati seoses võlgnevusega. Maksuhaldur käitus õiguspäraselt kaebaja suhtes käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamisel ja hilisemal tasaarvestamisel. Seega ei saa lugeda kaebaja preventiivset huvi põhjendatuks, samuti ei saa preventiivse huvina käsitleda kaebaja seisukohta, et tulevikus takistada sarnastes olukordades kaebaja suhtes haldusakti andmist õigusvastasel alusel. Viide võimaliku kahjunõude esitamisele on üldsõnaline. Kohtul puudub käesoleva asja raames õigus hinnata kahjunõude rahuldamise perspektiivi. Kohus saab hinnata, kas kaebajal on võimalik kahjunõuet esitada ning kas toiming, mille õigusvastasuse tuvastamist taotletakse, sai üldse sellist kahju tekitada. Käesoleval juhul on seda raske hinnata, kuna kahju tekkimise väide on üldsõnaline ja tulevikku suunatud, kahjunõuet ei ole aga esitatud. Tähtaja pikendamise otsuste osas ei saa rääkida abstraktselt võimalikust kahju tekitamisest. Kaebaja ei ole välja toonud ka põhjuslikku seost tähtaja pikendamiste ja väidetava kahju tekkimise vahel. Kohus ei tuvastatud asjas olulisi menetlusnormide rikkumisi, mis oleks viinud maksuhalduri ebaõige otsustuseni. 4
(8)3-07-1260 3) Maksuhalduri sisuliseks otsuseks on 21.05.2007 otsus nr 213754, millega jäeti rahuldamata kaebaja 05.02.2007 tagastustaotlus summas 950 000 krooni ja tasaarvestati käibemaksu enammakse käibemaksu võlaga. Taotluse menetlemise käigus läbiviidud kontrolli tulemusel selgus, et kaebajal on seisuga 18.05.2007 võlgnevus kokku 22 961 520 krooni. MKS § 106 lg 2 kohaselt enammakstud maksusummat ei tagastata §-des 107 ja 109 sätestatud juhtudel (jõust 18.11.2005). Maksuhalduril on õigus MKS § 109 lg 1 alusel jätta MKS §-s 33 sätestatud tagastusnõue rahuldamata ja see tasaarvestada. 21.05.2007 otsusest nähtub käibemaksu tagastamata jätmise põhjus. Nimetatud otsus on oma sisult lakooniline, kuid samas piisavalt arusaadav ja kontrollitav (vajadusel võib täiendavalt kontrollida
  1. a tekkinud maksuvõla asjaolusid). Samuti oli kaebajale pikendamise otsustest teada, kellelt ja millist teavet nõutakse. Vastustaja selgitas, et Läti maksuhalduri vastusest tulenevalt oleks võinud enammakstud summa tagastada, kui kaebajal ei oleks olnud maksuvõlga, mistõttu taotletav summa tasaarvestati. Maksuhalduril on õigus kontrollida tagastustaotluse asjaolusid, et veenduda taotluse põhjendatuses, mis ei riiva taotleja õigusi ega piira tema vabadusi. Tagastustaotluse menetlemiseks on maksuhalduril seadusest tulenevalt aega kuni 90 päeva, mille jooksul võib ta tähtaega pikendada korraga kuni 30 päeva, see seaduses sätestatud tähtaeg iseenesest ei riku taotleja õigusi ega piira vabadusi. Maksuhaldur ei ole seda tähtaega ületanud, tähtaja pikendamised olid seaduslikud ning tehtud KMS § 34 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel. Käibemaksu tasaarvestamise otsus ei ole õigusvastane. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja väited võlgnevuse kohta, mis annab vastustajale õiguse tasaarvestuse teostamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. OÜ Naprosaks palub apelatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Põhjendused: 1) Kohus tõlgendas ebaõigesti KMS § 34 lg-t 2, mille kohaldamiseks peab olema täidetud kaks eeldust (piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile). Tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsuses ei ole märgitud, et oleks piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks. Otsuses tuleb motiveerida, miks selline kahtlus on ja milles see seisneb. Otsuses tugineti välisriigi maksuhaldurile järelepärimise tegemisele, kuid seda ei olnud otsuse tegemise ajal tegelikult tehtud. Seega puudus õiguslik alus tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks ning kõik vaidlustatud otsused on õigusvastased. 2) Kohus ei võtnud seisukohta selle kohta, kas maksuhalduril oli tagastamise tähtaja pikendamise otsuste vastuvõtmise ajal õigus tähtaega pikendada. Kohus märkis vaid üldsõnaliselt, et maksuhaldur ei ole ületanud seaduses pikendamiseks ettenähtud tähtaega. Kohus leidis põhjendamatult, et pikendamise otsused olid piisavalt motiveeritud ja õiguspärased. Sellega on kohus rikkunud uurimispõhimõtet (

§ 25lg 3).

3) Kohus tõlgendas ebaõigesti MKS § 106 lg-t

  1. Kuna enammaksu tagastamise tähtaja pikendamise tingimus ei olnud täidetud, oli maksuhaldur kohustatud summa tagastama seaduses ettenähtud tähtajal, so hiljemalt 07.03.
  2. Kui hiljem kontrolli tulemusel oleks selgunud, et tagastusnõue on alusetu, oleks olnud võimalik summa tagasi nõuda MKS § 107 lg 4 alusel. Kuna puudus seaduslik alus käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamiseks, siis on maksuhaldur kohustatud MKS § 116 lg 2 alusel arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. 4) Enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamine ei ole menetlustoiming, tähtaja pikendamisel kohaldatakse haldusaktile esitatavaid nõudeid. Antud juhul omab asjas tähendust just tähtaegne tagastusnõude täitmine ja tähtaegse tagastamata jätmisega on oluliselt rikutud kae5

(8)3-07-1260 baja õigusi, sh õigust tähtaegsele enammaksu tagastamisele. Menetlustoiminguks on päringu tegemine välisriigi maksuhaldurile, kuid sellise toimingu tegemine on pikendamise otsuse (haldusakti) vastuvõtmise aluseks. MKS §-st 107 ja ka KMS § 34 lg-st 2 tuleneb, et tagastamise tähtaja pikendamise korral tuleb teha motiveeritud otsus. Seega tagastamise tähtaega pikendatakse haldusaktiga ja tagastamise tähtaja võimaluste kohta näeb seadus ette konkreetsed alused. 5) 26.01.2006 maksuotsuse täitmine oli kaebaja poolt käibemaksu tagastamise taotluse esitamise ajal ja maksuhalduri poolt taotluse kohta otsuse tegemise tähtajaks halduskohtu poolt peatatud ning 07.02.2007 seisuga ei olnud ühtegi alust enammakstud summa tagastamata jätmiseks. Tagastusnõude täitmisega venitamise põhjused on otsitud ja maksuhalduri tegelik tahe oli taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse muutmist. Kaebaja õiguste riive ei ole proportsionaalne, maksuhalduril ei ole õigust eesmärgi nimel kasutada ebaseaduslikke vahendeid. 6) Tagastusnõude tähtaegne mittetäitmine on tekitanud kaebajale kahju. Kaebajal oli rahalisi vahendeid vaja ettevõtluses ja sellest tulenevalt jäi tal saamata ettevõtlustulu. Seega on põhjuslik seos olemas. Kaebajal on ka õigus intresside saamisele MKS § 116 lg 2 alusel. Kohtu järeldused põhjendatud huvi puudumise kohta ei ole kooskõlas Riigikohtu sellekohaste seisukohtadega. Kaaludes põhjendatud huvi olemasolu või puudumist, ei saagi halduskohus anda hinnangut potentsiaalse järgneva nõude rahuldamise kohta. Õigusvastaseks tunnistamine peab võimaldama kaitsta kaebaja õigusi, kuid kuidas ja mil määral kaebaja seda tulevikus nõuab, kuulub otsustamisele kahju nõudmise menetluses, mitte käesolevas asjas. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kahjunõude põhjendatust saab kohus hinnata vaid hüvitamiskaebuse läbivaatamisel, mitte tuvastamiskaebuse esitamiseks vajaliku põhjendatud huvi kontrollimisel (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-14-01, 3-3-1-11-02, 3-3-1-59-02). Seadus ega kohtupraktika ei piira põhjendatud huvi mõistet vaid konkreetse kahjunõude esitamise või muu nõudeõiguse tekkimise võimaluse olemasoluga. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-11-02 leiti, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid. Kaebaja märkis kaebuses ka preventiivse huvi õigusvastasuse tuvastamisel. Põhjendatud huvi seisneb eesmärgis vältida tulevikus vastustaja poolt vaidlusaluse haldusaktiga samalaadseid või samadel alustel tehtud otsuseid ning suunata vastustajat järgima otsuste tegemisel haldusõiguse põhimõtteid ja norme, samuti on õigusvastasuse kindlakstegemine seotud neile järgnevate haldusaktide kehtivuse seisukohast. 6. PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus välja toodud seisukohtade juurde, lisades järgmist: 1) MKS § 106 lg 2 järgi tagastatakse summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. KMS § 34 lg-st 2 tulenevalt võib tagastusnõude täitmise tähtaega pikendata kuni 90 kalendripäeva. PMTK pikendas kolmel korral tagastustaotluse täitmise tähtaega. Seega oli taotluse läbivaatamiseks aega 120 päeva (30 + 3 x 30) ja lõplik tähtaeg taotluse menetlemiseks oli 05.06.2007. Pikendamise otsused ja tasaarvestamise otsus olid õiguspärased ning kaebaja väide MKS § 106 lg 2 ebaõige tõlgendamise kohta on väär. 2) Käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamise näol on antud kontekstis tegemist haldusaktiga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1). Otsused on õiguspärased. 3) Halduskohus ei ole kaebaja põhjendatud huvi hindamisel eksinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus eksinud, käsitledes tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamist menetlustoiminguna, mitte haldusaktina HMS § 51 lg 1 tähenduses. Haldus6
(8)3-07-1260 akt kui kohustusliku õigusliku reguleerimise vahend on suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tähtaja pikendamisega ei tee maksuhaldur õiguslikult siduvat otsust maksukohustuse suhtes, vaid lahendab menetlusliku küsimuse. Menetlustoimingut ei muuda haldusaktiks selle seadusest tulenev kirjalik põhjendamiskohustus ega asjaolu, et seaduses (KMS § 34 lg 2 ja 3; MKS § 107 lg 3) on ette nähtud kohustus ja tingimused, millal kõnealust menetlustoimingut võib teha. Seetõttu leiab ringkonnakohus jätkuvalt, et enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming menetluses, mis algab tagastusnõude esitamisega ja mis lõpeb sisulise haldusaktiga tagastusnõude rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
  1. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga selles, et tal on põhjendatud huvi vaidlustatud maksuhalduri menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, sest tagastusnõude mittetähtaegse täitmise korral ei ole välistatud kaebajal varalise kahju tekkimine.
  2. Nõustuda tuleb kaebajaga ka selles, et halduskohus on eksinud KMS § 34 lg 2 kohaldamisel. KMS § 34 lg 2 kehtib alates 01.01.2006 järgmises redaktsioonis: „Maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui: 1) maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või 2) tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile“. KMS § 34 lg 3 näeb ette: “Tagastusnõude täitmise tähtaega võib korraga pikendada kuni 30 kalendripäeva. Kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise kohta teeb maksuhaldur hiljemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täimise tähtaja lõppemist.“ Maksuhalduril oli vaieldamatult õigus kontrollida kaebaja tagastusnõude õigsust, kuid KMS § 34 lg 2 alusel tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks peab olema täidetud kaks eeldust. Esiteks peab maksuhalduril olema piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks ja seejuures tuleb asjakohane põhjendus esitada tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsuses. Teiseks peab maksuhaldur olema juba teinud kas korralduse maksukohustuslasele lisatõendite esitamiseks või järelepärimise kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. 01.03.2007 käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamise otsusest nähtub küll maksuhalduri vajadus seoses kaebaja tagastusnõude õigsuse kontrollimisega täiendavate dokumentide järele ja väide Läti maksuhaldurile järelepäringu tegemise kohta, kuid otsusest ei nähtu, et maksuhalduril oleks olnud kahtlusi selle kohta, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võiks osutuda võimatuks. Otsuses märgitud järelepärimine saadeti Läti maksuhaldurile aga alles 05.03.2007 ehk päeval, mil oleks tulnud kaebaja tagastusnõue lahendada. Maksuhalduri poolt KMS § 34 lg-s 2 sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu oli tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine 01.03.2007 õigusvastane.
  3. Kaebaja 05.02.2007 esitatud tagastusnõude lahendamise tähtaeg oli 05.03.
  4. Kuna tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine 01.03.2007 oli õigusvastane ja maksuhalduril puudus võimalus MKS § 109 lg 1 p 1 alusel tasaarvestamise tegemiseks kaebajale 26.01.2006 maksuotsusega nr 12-5/35 täiendavalt määratud maksusummaga maksuotsuse täitmise peatamise tõttu Tallinna Halduskohtu 16.05.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-898 (maksuhalduril oli lubatud otsuse täitmise tagamiseks sooritada MKS § 130 lg 1 p-des 1-5 nimetatud täitetoiminguid), oleks maksuhaldur pidanud kaebaja tagastusnõude 05.03.2007 täitma ja nõutud summa tagastama. 7
(8)3-07-1260 Kuivõrd tagastamisnõue kuulus täitmisele 05.03.2007, ei oleks maksuhalduril olnud enam võimalik pikendada tagastamisnõude täitmise tähtaega 26.03.2007 ega 27.04.2007, mistõttu olid ka need tagastamisnõude tähtaja pikendamised õigusvastased. 11. Vaatamata tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiste õigusvastasusele on maksuhalduri 21.05.2007 otsus enammakstud käibemaksu tagastusnõude rahuldamata jätmise ja maksuvõla tasaarvestamise kohta õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 21.05.2007 otsuse tegemise ajaks oli kaebajal jätkuvalt käibemaksu tasumise kohustus (käibemaksuvõlg) ning seni maksuhalduri poolt MKS § 109 lg 1 p 1 alusel tasaarvestamist takistanud Tallinna Halduskohtu 16.05.2006 määrus haldusasjas nr 3-06-898 muudetud 28.03.2007 määrusega ja maksuhalduril oli lubatud sooritada MKS § 130 lg 1 p-s 6 nimetatud täitetoiminguid kaebuse esitaja poolt enammakstud käibemaksu tagastusnõude suhtes. Halduskohtu 28.03.2007 määrus jõustus

§ 122lg 2 alusel selle teatavakstegemise hetkest.

OÜ Naprosaks määruskaebuse alusel tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2007 määrusega Tallinna Halduskohtu 28.03.2007 määrus ja muudeti Tallinna Halduskohtu 16.05.2006 määrust, maksuhalduril lubati täiendavalt sooritada MKS § 130 lg 1 p-s 6 nimetatud täitetoiminguid kaebajal perioodil september kuni november 2005 tekkinud võimaliku käibemaksu enammakse suhtes summas 950 000 krooni. Tulenevalt eeltoodust oli maksuhalduril alates Tallinna Halduskohtu 28.03.2007 määruse jõustumisest õigus teha otsust kaebaja 05.02.2007 esitatud 950 000 krooni tagastusnõude rahuldamata jätmise ja käibemaksuvõla tasaarvestamise kohta MKS § 106 lg 2 teise lause ja MKS § 109 lg 1 p 1 alusel.

  1. Kuna maksuhalduri 21.05.2007 otsus kaebaja 05.02.2007 tagastustaotluse rahuldamata jätmise ja tagasi taotletud 950 000 krooni käibemaksu maksuvõla tasaarvestamise kohta on õiguspärane, puudub alus ka kaebaja kohustamistaotluse rahuldamiseks ja vastustajale enammaksutud käibemaksu tagastamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et Tallinna Halduskohtu 11.09.2007 otsus haldusasjas nr 3-06-898, millega jäeti kaebuse esitaja kaebus vastustaja 26.01.2006 maksuotsuse nr 12-5/35 tühistamiseks rahuldamata, jõustus 19.02.2009, kui Riigikohus ei andnud menetlusluba kaebuse esitaja kassatsioonkaebusele Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2008 otsuse peale.
  2. Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (

§ 93lg 4).

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (

§ 92lg 2).

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 93lg 5).

Halduskohtus taotles kaebaja vastustajalt 41 169,72 krooni menetluskulude väljamõistmist, sealhulgas riigilõiv (2x80) 160 krooni ja õigusabikulud 26,02 tunni eest, ning esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Ringkonnakohtus kaebaja menetluskulude taotlust ei esitanud. Hinnates kaebustes esitatud nõudeid keerukuselt ja töömahukuselt keskmisteks ning arvestades seda, et tühistamis- ja kohustamisnõuded jäävad rahuldamata ja rahuldamisele kuulub üksnes tuvastamisnõue, peab ringkonnakohus

§ 92

lg-le 2 ja § 93 lg-le 5 tuginedes põhjendatuks mõista vastustajalt välja kaebaja kasuks halduskohtus kantud õigusabikulude hüvitamiseks 10 000 krooni ja riigilõivu hüvitamiseks 80 krooni, kokku 10 080 krooni. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.