2 sätteid. Hageja palub kohtul hagi rahuldada ning kõik asja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistab enda kui vanema kohustust ülal pidada oma alaealist last. Kostja avaldab oma kirjalikus vastuses hagile, et tema jaoks on hagiavalduse esitamine hageja poolt üllatav, sest pärast seda, kui hageja ja kostja faktiline kooselu lõppes 2005.a. suvel, leppisid nad suuliselt omavahel kokku selles, et kostja ei algata hageja vastu nõudeid, mis võivad tuleneda hageja nimele, kuid faktiliselt kostja vahenditega kahe kinnistu omandamisest Võru maakonda Rõuge valda Jaanipeebu külla ning hageja omakorda ei esita kostja vastu nõudeid lapsele elatise väljamõistmiseks, sest nimetatud kinnistud, millised kooselu ajal omandati, olidki mõeldud lapsele ülalpidamisvahendite tagamiseks. Aprillis 2008.a. on hageja vallasvaraliste hoonete baasil kinnistu vormistanudenda omandisse. Kuni hagiavalduse esitamiseni pidas ka hageja sellest kokkuleppest kinni, kuid ilmselt pärast suuremahuliste laenude tegemist ja kinnistule hüpoteegi seadmist on hageja väljaminekud kasvanud ja ta otsib nende väljaminekute leevendamiseks vahendeid. Kostja teeb hagejale ettepaneku jagada lisades 1 ja 2 nimetatud kinnistud selliselt, et hagejale jääb kinnistu registriosa numbriga XXX ja kostja omandisse võõrandab hageja kinnistu registriosa numbriga XXX, kusjuures kostja kohustub kinnistu võõrandama ning rahalised vahendid paigutama elatisena lapse arveldusarvele, hageja peaks aga kohustuma kinnistusraamatusse kande tegemisega lapse huvide ja õiguste fikseerimiseks nimetatud kinnistu tulevase omanikuna. Juhuks kui hagejaga kompromissi saavutamine osutub võimatuks, kavatseb kostja hageja vastu kinnistutega seonduvalt hagimenetlust alustada, lapsele elatise maksmise osas aga esitab kostja selleks juhuks ka oma seisukohad. Kostja arvates ei ole hageja oma hagiavalduses esitanud tõendeid nende asjaolude tõendamiseks, mis on sätestatud PkS §-s 61 lg.-s 2 - tõendeid enda varalise seisundi ja lapse vajaduste kohta. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime kaotus 70 % ulatuses ja alates jaanuarikuust 2008.a. on ta töövõimetuspensionär pensioni suurusega alates 01.04.2008.a. summas 2 594 krooni. Enne pensioni määramist viibis kostja alates 2007.a. augustist haiguslehel. Kostja on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud PkS § 61 lg.-s 6 p.-s 1 sätestatud asjaolud kostja suhtes. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on algatanud hagi kostja vastu pahatahtlikult ja eelnevaid kokkuleppeid rikkudes, kostja on samas lähtunud nimetatud kokkuleppest ega ole mingil pahatahtlikul põhjusel lapsele elatise andmisest keeldunud, tuleb asja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse suhtes Hageja oma kirjalikus vastuses leiab, et ta ei saa nõustuda kostja vastuväidetega järgmistel põhjustel.
lg.-tes 1 – 4 on sätestatud vanema õigused ja kohustused lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve ning vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on mõlemal vanemal ka siis kui lapse elukoht on vanemate lahusolu korral ühe vanema juures. Vanemal lasub kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Poolte kooselu lõppes faktiliselt juba 2003.a., mil hageja lahkus kostja juurest kaasas ainult isiklikud asjad ja riided. Kõik ühiselt muretsetud mööbel, kodumasinad ning muud tarbeesemed jäid kostja korterisse. Hageja ainuke soov oli minna võimalikult kaugele inimesest, kes ei sallinud hageja lapsi esimesest abielust ja oma närvilise, kohati agressiivse käitumisega tekitas hirmu ka poolte ühises tütres. Pärast lahkuminekut on kostja täitnud lapse ülalpidamiskohustust juhuslikult, mis on piirdunud peamiselt riideesemete ostmises lapsele, kui laps isa külastas. Kuna lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused, siis viimasel ajal muutunud majanduslikus olukorras ei ole selliste juhuslike esemeliste annetuste tegemisega see enam võimalik. Laps vajab igapäeva eluks peale riiete veel palju muud (jalanõusid, hügieenivahendeid, koolitarbeid jne.), lisaks kulutused toidule, transpordile, huvialaringidele jne. Kostja vastuväited seonduvalt hagejale kuuluvate Võrumaal Rõuge vallas Jaanipeebu talus asuvate kinnistutega ei ole ole antud hagi kontekstis asjakohased, kuna tegemist pole vara jagamise hagiga. Kostja on kahe tegutseva firma omanik ja tegutseb ka FIE-na ning lisaks on ta MTÜ K O M juhatuse liige. Seega pole usaldusväärne hageja arvates kostja väide, et ta elab vaid 2 594 kroonisest invaliidsuspensionist. Hagejale teadaolevalt on kostja võtnud suuri laene, soetanud traktoreid ja muid põlluharimis- ja teeehitusmasinaid, mida ta kasutab ise ja rendib välja. Hageja arvates ei ole kostja kohtule avaldanud tõeseid andmeid oma sissetulekute kohta. Kuna kostja praktiliselt alates 2007.a. veebruarikuust ei ole täitnud lapse ülalpidamise kohustust, peab hageja jätkuvalt põhjendatuks oma nõuet ja kasutab seadusega tagatud võimalust elatise nõudmiseks kostjalt tagasiulatuvalt alates 21.05.2007.a. Avaldus hagi täpsustmiseks Hageja esitas 10.02.2009.a. kohtule avalduse hagi täpsustamiseks. Avalduses esitab hageja tütar ML´e ülalpidamiseks vajaminevad vajalikud kulutused ühes kuus ning need on avalduse kohaselt alljärgnevad - koolitoit 300 krooni, judotreeningud 400 krooni, kulud transpordile 300 krooni, rõivastele 800 krooni, toidule 1 800 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, telefonile 200 krooni, eluasemele 600 krooni ning vabale ajale 400 krooni ning kokku kulud lapsele 5 000 krooni. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. summas 2 175 krooni kuus. Siinjuures on hageja ekslikult jätnud arvestamata asjaoluga, et saadud elatiselt kuulub tema poolt tasumisele ka tulumaks 21 % ulatuses, millest tulenevalt väheneb lapse vajadusteks jääv rahasumma ning mis ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Tulenevalt eeltoodust soovib hageja suurendada elatise nõuet tasumisele kuuluva tulumaksu võrra ning palub kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis summas 2 740 krooni (millest tulumaks 21 % on 575.40 krooni ning lapse ülalpidamise kuludeks jääb ühes kuus 2 164.60 krooni). Hageja arvates võimaldab kostja varaline seisund tal sellises suuruses oma lapsele elatist maksta, kuna kostja MLe nimel on olnud kinnistusraamatu andmetel 6 kinnistut, millised kõik on ta võõrandanud käesoleva kohtumenetluse ajal, s.o. 01.12.2008.a. oma tütrele LL´ele. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja saanud nimetatud võõrandamistehingutelt tulu, vaid on need tehingud sõlminud oma tütre LL´ega oma tegeliku vara varjamiseks ning kohtu eksitamiseks tema varalise seisundi hindamisel. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada täies ulatuses, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Kohus pidas võimalikuks asi läbi vaadata kohtu polt määratud kohtuistungil ilma kostja või tema esindaja osaluseta ja seda põhjusel, et kostja teistkordselt ei ilmunud kohtuistungile ja teatas kohtule oma esindaja kaudu haigestumisest. Kostja esindaja teatas kohtule, et ML ei luba esindajal ilma kostjata kohtuistungile ilmuda. Samas on ML väljastanud jurist Feliks L ´ele 20.06.2008.a tähtajatu volikirja (vt. tlk. 32), millega volitab esindajat teda esindama käesolevas tsiviilasjas esimese astme kohtus ja vajadusel ka teise astme kohtus esindusõiguse seadusjärgses ulatuses (TsMS § 222), sh. esitada kostja vastus, avaldusi, kaebusi, taotlusi, saada esinduseks vajalikke dokumente ja/või nende koopiaid, pidada läbirääkimisi teise menetluspoolega kompromissi saavutamiseks, esindada kostjat kohtus ja vajadusel esitada määruskaebusi ja apellatsioonkaebust. Osundatud volikirjast ei nähtu, et kostja esindajal on õigus viibida kohtuistungil vaid koos kostjaga. Seega kostja esindaja ilmumata jätmine kohtuistungile põhjusel, et kostja on haigestunud, ei ole kohtu arvates põhjendatud. TsMS § 346 lg. 1 kohaselt võib kohus määruse alusel kohustada menetlusosalist isiklikult ilmuma kohtuistungile, kui see kohtu hinnagul on vajalik asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks. Kohus ei ole kohustanud kostjat isiklikult oma määrusega kohtuistungile ilmuma. Kohtu arvates oli võimalik käesolev tsiviilasi kohtuistungil läbi vaadata ilma kostja või tema esindaja osavõtuta. Haiguslehe esitas kostja esindaja kohtule alles 26.03.2009.a. Hageja on käsoleva hagi elatise saamiseks esitanud kohtule lapse seadusliku esindajana lapse huvides ning tagamaks lapse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamise ka lapse isalt, kes asja materjalide kohaselt vabatahtlikult ei ole vanemana oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust täitnud.
Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid.
1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammmäära.
6 kohaselt võib kohus jätta elatise väljamõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista välja elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg.-s 6 nimetatud asjaolusid. Kostja ei ole asjas vaidlustanud asjaolu, et tema on poolte alaealise tütre ML´e isa, samuti ka asjaolu, et ta on vanemana kohustatud oma lapsele andma elatist. Samas avaldab kostja oma kirjalikus vastuses hagile imestust selle üle, et hageja on tema vastu esitanud elatisenõude ja seda põhjusel, et hageja on omandanud Rõuge vallas 2 kinnistut ning vastastikuse suulise kokkuleppe kohaselt olevat kohustunud kostja mitte esitama hageja vastu nõudeid, mis võivad tuleneda hageja nimele, kuid faktiliselt kostja vahenditega kahe kinnistu omandamisest Võru Maakonda Rõuge valda Jaanipeebu külla ning hageja omakorda kohustunud mitte esitama kostja vastu nõudeid lapsele elatise väljamõistmiseks, sest nimetatud kinnistud, mis kooselu ajal omandati, olidki kostja arvates mõeldud lapsele ülalpidamisvahendite tagamiseks. Kohus leiab, et kostja vastuväited seonduvalt hageja poolt omandatud kahe kinnistuga Võru Maakonnas Rõuge vallas Jaanipeebu külas ning pooltevahelise väidetava suulise kokkuleppega mitte esitada teineteisele vastastikusi nõudeid, on ainetud ning ei oma kohtu arvates vähimatki puutumust käesoleva vaidlusega.
§-i 72 lg. 1 kohaselt elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Seega isegi juhul kui kostja omaks hageja vastu nõuet, ei kuulu see seaduse sätte ja mõtte kohaselt lapsele makstava elatisega tasarvestamisele. Hageja on asjas kohtule tõendanud oma varandusliku seisukorra, esitades tõendi oma sissetulekute kohta, samuti on hageja oma avalduses hagi täpsustamiseks esitanud lapse vajadusteks tehtavate kulutuste loetelu ühes kuus ning lapsele tehtavad kulutused kuus moodustavad hageja arvestuse kohaselt kokku 5 000 krooni. Hageja esitab kostja vastu nõude elatise saamiseks poole kuupalga alammääras summas 2 175 krooni, millele lisandub tulumaks. Aluseks võttes asjaolu, et hageja on elatiselt kui saadavalt tulult maksumaksjana kohustatud maksma tulumaksu 21 % ulatuses summas 575.40 krooni, on hagejal võimalik elatisena lapse ülalpidamiseks kasutada reaalselt 2 164.60 krooni ühes kuus. Seonduvalt asjaoluga, et hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud lapsele ühes kuus kokku 5 000 krooni, jääb hageja kanda suurem osa lapsele kulutatavatest rahalistest vahenditest, arvesse võtmata seejuures asjaolu, et laps on hageja kasvatada ja tema hooldada. Kostjal lasub vaid hageja soovi kohaselt kohustus maksta lapse ülalpidamiseks elatist ning ka selle kohustuse täitmisest soovib kostja kohtu arvates vabaneda, püüdes end kohtule näidata varatuna ja töövõimetuna. Kohtu arvates on kostja püüd end varatuna näidata kujukalt tõendatud asjaoluga, et kostja on käesoleva tsiviilasja menetluse ajal võõrandanud oma tütrele LL´ele kuus kinnistut (vt. tlk. 115 - 116). Samas esitab kostja kohtule Sotsiaalkindlustusameti tõendi (vt. tlk. 30) selle kohta, et tema ainsaks sissetulekuks alates 01.04.2008.a. on töövõimetuspension summas 2 594 krooni. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on ML´el kehtiv seos järgnevate äriühingutega – L MTJ OÜ, L OÜ. LM. ML on L MTJ OÜ ja L OÜ juhatuse liige, tegutseb FIE-na (äriregistrisse kantud) L talus ettevõtjana ning juhatuse liikmena Mittetulundusühistus KOMaaparandusühistu. Äriregistri teabesüsteemist ei nähtu, et mainitud äriühingud oleksid pankrotis või nende suhtes on algatatud likvideerimine. Seega eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et kostja tegutseb ettevõtjana erinevates äriühingutes ja mittetulundusühingus, samuti FIE-na L talus. Näiteks on L OÜ-l 01.01.2007.a. – 31.12.2007.a. majandusaastal olnud käive 1 720 261 krooni ning kasum 204 311 krooni. Seega kostja puhul kohtu arvates ilmselt varatu isikuga tegemist ei ole ning tulu ja rahalise sissetuleku saamine tema omandisse kuuluvate äriühingute ning L talu baasil on reaalne ning kostja väide, et tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension ei ole kohtu arvates usaldusväärne. Kohus asub eeltoodut aluseks võttes seisukohale, et asjas on leidnud veenvat tõendamist asjaolu, et kostja ei ole pikema aja jooksul täitnud vanema kohustust maksta elatist oma alaealisele lapsele ning hageja on seetõttu õigustatud esitama kostja vastu igakuise elatise nõuet tagasiulatuvalt juhindudes
§-i 70 lg. 2 sättest alates 21.05.2007.a. summas 2740 krooni kuus alaealise lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 15.06.2018.a. Asja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 179 lg. 1 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 20.04.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.