2-09-6164/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-6164 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2010 Tallinnas Tsiviilasi K. S. hagi G. R. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 19 575 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.09.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 09.02.2010, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. S. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX/X-XX XXXXX XXXXXXX) Kostja G. R. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XXX XXXXX XXXXXXX), esindaja Janno Perv RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 28.09.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-6164 jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses märgitud põhjendust, apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja poolte apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud Tallinna Linnakohtu 29.04.2005 määrusega poolte kohtuliku kokkuleppe kinnitamiseks mõisteti hagejalt välja kostja kasuks elatis algselt 1500 krooni kuus ja hiljem PKS §-is 61 lg.4 miinimummääras lapse M. R. (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks. Käesoleval ajal peab hageja maksma elatist 2175 krooni kuus. Hageja taotles elatise vähendamist 1000 kroonini kuus, kuna tööandja vähendas hageja töötasu 4320 kroonini kuus ning hagejal on lisaks teine laps M. M. S., kellele hageja tasub samuti elatist. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta tasub teisele lapsele elatist. Kostja on vastu võtnud pärandi ja omab sõiduautot. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis tingiks elatise vähendamise alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostjale on määratud töövõimetuspension 80% ulatuses ning tema sissetulekuks on pension ning toetused. Kostjat aitab rahaliselt ema. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas, et hagejal ei ole teisi sissetulekuid kui igakuiselt laekuv palk 4320 krooni (neto), kostja sissetulekud moodustuvad pensionist ja toetustest. Kostja väide, et hageja omab sõiduautot ja on vastu võtnud pärandi, ei leidnud tuvastamist. Kohus leidis, et töötasu vähenemine ei anna alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Töövõimeline isik peab suutma oma elu selliselt ümber korraldada, et oleks tagatud eelkõige lapse ülalpidamine, seda ka majanduslikult rasketel aegadel. Asjaoluks, mis annaks aluse elatist alla minimaalse määra vähendada, oleks püsiv töövõime kaotus vm erandlik olukord. Kostja on 80% ulatuses töövõimetu ning seetõttu ei saa kostja oma elujärge tööotsimisega parandada, vaid sõltub riiklikest toetustest. Oma elujärge saab parandada aga hageja, kes on töövõimeline. Töövõimeline isik peab olema suuteline tasuma elatist minimaalses määras. Samuti ei saa teise lapse olemasolu olla aluseks elatise suuruse vähendamiseks alla miinimummäära, seaduses sätestatud minimaalset kohustust tuleb täita iga lapse suhtes. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega vähendada lapse M. R. ülalpidamiseks tasutavat elatist 1400 kroonini kuus hageja majandusliku olukorra paranemiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda Hageja väljapakutud elatis 1400 krooni kuus on 1/3 hageja poolt ülalpeetavate ja tema enda sissetulekust ning peaks olema igati mõistlik. Arvestades tänast (loodetavasti ajutise iseloomuga) üldist majandusseisu ning lisatöö otsimise suhteliselt lootusetut võimalust, tuleks kindlasti arvestada just nimelt kohtu enda poolt tuvastatud poolte igakuist sissetulekut ning kõikide osapoolte võrdse kohtlemise printsiipi, mille kohaselt on vanematel võrdsed õigused elamistingimustele võrreldes lastega ja seda varaliselt aspektist lähtuvalt. Hageja ei ole taotlenud elatise vähendamist tähtajatult ja alatiseks, hageja kinnitas istungil, et võimalusel hakkaks ta taas elatist suuremas ulatuses tasuma, kui töötingimused normaliseeruvad ning üldine majanduslangus hakkaks jälle toibuma. Kostja nõustus elatise vähendamisega 2000 kroonini kuus, kuid kohus jättis selle tähelepanuta ning kehtiva olukorra muutmata, mille kohaselt on hagejal kohustus tasuda elatist 2175 krooni. Hageja on valmis kostjaga sõlmima kompromissi ning nt tähtaegselt kokku leppima väiksemas elatise ulatuses, kui seda on miinimumelatis. Nimetatud kompromissi asjaolud võidakse poolte poolt üle vaadata 2010.a. detsembri seisuga ning edaspidises kokku 2