KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-86401 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.03.2010, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Ulvi Loonurm Tsi

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. Hageja esitas Harju Maakohtusse 16.12.2008 hagi kostjate vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagejale on kahju tekitatud seoses asjaoluga, et hageja laps viibis Tallinna linnale kuuluvas XXXXXX lasteaias, kus kostja 2 tütar viskas kiviga hageja poega. Hageja poja jakk hinnaga 600 krooni, sall hinnaga 100 krooni ja teksapüksid hinnaga 300 krooni määrdusid verega ja olid täielikult rikutud. Sellega seoses on hagejale tekkinud kahju 1000 krooni, mille hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista.
2. Maakohus rahuldas otsusega hagi kostja 2 vastu ja jättis määrusega kostja 1 vastu hagi läbi vaatamata. Hageja seletusega hagiavalduses luges kohus tõendatuks, et riided on täielikult rikutud.
3. Kohus jättis hagi Tallinna linna vastu

§ 423

lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna avaldus ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse ja avaldajal on õigus esitada vastav nõue halduskohtule. Kõnealune vaidlus on tekkinud avaliku võimu ülesannete täitmise ja isiku vahelistest suhetest. Hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe. Kaebused

1. Olga Zotova esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse ja kohtumääruse peale määruskaebuse. Apellant palub tühistada täielikult nii maakohtu otsuse kui määruse.
2. Hagi oli esitatud solidaarselt kahe kostja vastu. Kohus jättis ebaõigesti hagi Tallinna linna vastu läbi vaatamata. Hageja ja kostja 1 vahel eksisteeris eraõigussuhe. Kostja 1 on isik, kes lepinguga kohustus laste üle järelvalvet teostama.
3. Kohus ei võtnud arvesse, et kostja 2 laps viibis intsidendi ajal lasteaias. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 lg 3 kohaselt vastutab lapse tekitatud kahju eest ka isik, kes lepinguga kohustus tema üle järelevalvet teostama.
4. Hagejaks pidanuks olema laps, kelle isiklikud riided said kahjustada.
5. Kostja ei nõustu ka kohtu järeldusega, et riiete täielikku rikkumist saab lugeda tõendatuks vaid hageja seletusega. Kostja esitas vastuväite, et riideid saab puhastada, mis on mitmekordselt odavam, kui uute riiete soetamine, kuid sellele väitele kohus hinnangut ei andnud. Kostja soovis ka riideid üle vaadata, kuid kohus sellele tähelepanu ei pööranud. Kohtuotsusega väljamõistetud summa ei vasta võimaliku kahju suurusele. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga leidis, et maakohtu otsus ja määrus tuleb tühistada

§ 646

alusel menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

1. Hageja esitas nõude solidaarselt kahe kostja vastu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lasteaia teenuse osutamine on avaliku võimu ülesannete täitmine. Tegu on teenuse osutamise lepinguga, mida laste hoidmise puhul saab pidada käsundiks. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Lasteaia teenuse osutamine ei ole oma olemuselt erinev tulenevalt sellest, kas tegemist on eralasteaiaga või Tallinna linnale kuuluva lasteaiaga, erinevus on vaid lepingu pooles.
2. Käesoleval juhul ei ole menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes põhjendatud kahe erineva menetluse tekitamine. Seetõttu tuleb asi läbi vaadata ühes menetluses.
3. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kohtuotsus on põhjendamata. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Kohus 2

§ 230

lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Kostjad ei ole hagi õigeks võtnud ja seetõttu ei piisa hagi rahuldamiseks üksnes hagiavalduses esiletoodud asjaoludest. Asjaolu, et kohtuistungil kostjad ei vaielnud vastu juhtunule ja sellele, et riided määrdusid ja et uute riiete hind võib olla 1000 krooni, ei tähenda, et kostjad oleksid hagi õigeks võtnud. Kostjad ei olnud nõus maksma riiete määrdumise eest 1000 krooni.
2. Vastuses hagile on kostja 1 esitanud vastuväited, et hageja teavitas lasteaeda sellest, et poja riided on rikutud alles kaks ja pool kuud hiljem. Vestluses lasteaia õpetajaga ei süüdistanud hageja kostjaid riiete rikkumises. Lasteaias on pesumasin ja kuivati ning hageja sellekohase pretensiooni korral oleks kostjal 1 olnud koheselt võimalik riided verest puhtaks pesta. Riiete kohese puhastamisega on tõenäosus vabaneda värsketest plekkidest oluliselt suurem. Samuti märkis kostja 1, et kui kostjatelt kahju hüvitamist siiski nõutakse, saaks nõuda tasu üksnes riiete keemilise puhastamise eest, kuna riided ei ole määrdumisega hävinud. Samuti peaks hageja esitama tõendid riiete väärtuse kindlaksmääramiseks. Kostja 2 märkis vastuses hagile, et juhtunust teada saades helistas ta kohe hagejale ja küsis, kuidas saab aidata. Hageja keeldus resoluutselt igasugusest abist ja pole hiljem ühendust võtnud. Kõik need kostjate poolt esiletoodud asjaolud on kohus jätnud täielikult tähelepanuta.
3. Kuna asja lahendamiseks on vaja tuvastada asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest tõendite esmakordse hindamise juures ja faktiliste asjaolude tuvastamisel peab pooltele olema tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt

§ 688lg-tes 3 ja 4 sätestatust.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma

§-dest 348 ja 351.

§ 230

lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Gaida Kivinurm Margo Klaar Ulvi Loonurm 3