← Eesti

2-09-53762/13

Obsah (9)§ 162§ 407§ 444§ 367§ 173§ 179§ 133§ 147§ 174

2-09-53762 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2010. a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja

§ 162lg 1, § 367, § 407 lg 1, § 415, § 422, § 468 lg 1 p 2 1.

Hagi rahuldada.

  1. Välja mõista R.R.’alt AS SEB Pank kasuks põhivõlg summas (24 914.89) kakskümmend neli tuhat üheksasada neliteist krooni ja 89 senti; intress summas (1157.88) üks tuhat ükssada viiskümmend seitse krooni ja 88 senti ning seisuga 11.02.2010.a viivis summas (1983.96) üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kolm krooni ja 96 senti.
  2. Välja mõista R.R.’alt AS SEB Pank kasuks viivis alates 12.02.2010.a kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras (14%) neliteist protsenti põhivõlgnevuselt aastas.
  3. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
  4. Jätta menetluskulud täies ulatuses R.R.’a kanda.
  5. Välja mõista R.R.’alt AS SEB Pank kasuks menetluskuluna riigilõiv summas (4750.00) neli tuhat seitsesada viiskümmend krooni ja hagi esitamisel vähemmakstud ulatuses riigilõiv summas (250.00) kakssada viiskümmend krooni riigituludesse. 1

(3)2-09-53762 Anda R.R.’ale tähtaeg riigilõivu 250.00 krooni tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Swedbank, mõlemal viitenumber 2900078473) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Jätta rahuldamata AS SEB Pank taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud poolte vahel 27.02.2008.a sõlmitud laenulepingut nr L080006463 nõuetekohaselt alates 15.12.2008.a, mistõttu ütles hageja 19.08.2009.a laenulepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 24 914.89 krooni krooni; intress summas 1157.88 krooni ning viivis summas 1983.96 krooni. Hageja palub lisaks kostjalt välja mõista hageja kasuks viivise alates hagi esitamisest 12.02.2010.a kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 14% põhivõlgnevuselt aastas ning jätta kõik menetluskulud, s.o. riigilõivu 4000 krooni kostja kanda. Lisaks palub hageja tagastada samas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750.- kr, kuna tegemist on enammakstud riigilõivuga. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostjale saadetud e-postiga ja kostja on 23.02.2010.a vastuses kinnitanud kohtule nende kättesaamist. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas

§ 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega.

Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning intressi VÕS § 94 lg 1 järgi. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja

§ 367

kohaselt sissenõutavaks muutunud ja muutuvat viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja R.R. kanda. 2

(3)2-09-53762

§ 173

ja § 1741 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt summas 4750 krooni.

§ 179lg.

alusel tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse 250.- krooni, s.o. seadusega ettenähtud riigilõivu osa, mis jäi hagi esitamisel tasumata. Avalduselt maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud riigilõivu 19.10.2010.a summas 750.krooni. Hagimenetlusse üleandmisel tuli hagilt tasuda täiendavalt riigilõivu. Hagiavalduse puhul tasutakse riigilõivu hagihinnalt, mis arvutatakse põhinõude järgi –

§ 133lg.1.

Antud asjas on hageja põhinõue 24 914.89 krooni. Tsiviilasjalt hinnaga kuni 25 000.- kr tuleb riigilõivu kehtiva Riigilõivuseaduse sätete järgi tasuda täismääras 5000 krooni. Vastavalt

§ 147

lg.5 tasutakse maksekäsu kiirmenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hagilt kuulus täiendavalt tasumisele riigilõiv 4250.- krooni. Hageja tasus 11.02.2010.a täiendavalt riigilõivu 4000.- kr. Seega hageja taotlus enamtasutud riigilõivu summas 750.- krooni tasumiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tegelikult ei ole hagilt tasutud riigilõivu mitte 750 kr võrra rohkem vaid 250.- kr võrra vähem, kui seadus ette näeb. Tulenevalt

§ 174

.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. Ingrid Hallas Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.