Obsah (9)

§ 547§ 313§ 315§ 346§ 545§ 548§ 173§ 164§ 434

1 2-09-34553 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-34553 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2010, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi L.L. hagi

§ 547. 7.

Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks ja pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. 2 8. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte

§ 313

ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte

§ 315ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA ASJA KÄIK Hageja esitas

1. juulil 2009.a kohtusse hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 22.03.1980 Kohtla-Järve RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Abielusuhted poolte vahel on võimatud, kuna kostja tarvitab alkohoolseid jooke, on vägivaldne. 21.06.2009 esitas hageja politseisse avalduse kostja suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks. Hageja palub lahutada poolte abielu. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja pool hageja poolt kantud menetluskuludest. Koos hagiga esitas hageja taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks. Viru Maakohtu 10.09.2009 kirjaga jättis kohus lähenemiskeelu kohaldamise taotluse rahuldamata, kuna hagiavalduse kohaselt elavad L.L. ja kostja V.L. ühel ja samal aadressil. Kohus ei pidanud võimalikuks rakendada V.L. suhtes lähenemiskeeldu ja keelata temal viibida oma alalises elukohas. 22.09.2009 esitas hageja taotluse kohtualluvuse muutmiseks, kuna kostja elab aadressil xxx. Viru Maakohtu 10.09.2009 kirjaga jättis kohus taotluse rahuldamata, kuna kostja registrijärgne elukoht on aadressil xxx. L.L. esitas
2. oktoobril 2009.a. Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas nr. 2-09-34553, samuti kriminaalasja menetluseks. Taotluse kohaselt on hageja maksejõuetu. Taotleja palub riigi õigusabi andmist tema esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses ja kostja suhtes algatatud kriminaalasja menetluses. Viru Maakohtu 25.11.2009 määrusega rahuldati hageja õigusabi taotlus osaliselt, hagejale anti riigi õigusabi tsiviilasja nr. 2-09-34553 menetluseks, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta; taotlus riigi õigusabi saamiseks kriminaalasja menetluseks jäeti rahuldamata. Eesti Advokatuuri poolt määrati õigusabi osutajaks vandeadvokaat Leanika Tamm. KOSTJA VASTUS
3. novembril 2009 esitas kostja vastuse hagile, milles nõustus abielu lahutamisega kuid ei nõustunud lähenemiskeelu kohaldamisega, kuna neil on ühine korter aadressil xxx. Samas korteris asuvad ka kostjale kuuluvad asjad, hageja vahetas korteri ukseluku ning kostjal puudub sisenemisvõimalus korterisse. Kostja märkis, et hageja suhtes on 04.06.2009 algatatud 3 kriminaalmenetlus seoses asjade korterist väljavedamisega. Kostja sõnul on ta juba ammu nõus abielu lahutamisega tingimusel, et hageja võtab pärast lahutust teise perekonnanime. Kostja teatas, et ei ole kordagi kasutanud vaimset ega füüsilist vägivalda hageja vastu, välja arvatud 21.06.
4. Kostja palus jätta menetluskulud hageja, kui kohtumenetluse algataja, kanda. HAGEJA VASTUS
5. novembril 2009 esitas hageja vastuse kostja 05.11.2009 vastusele. Hageja teatel ei ela nad kostjaga koos alates
6. aastast, mil kostja asus elama Tallinna. Poolte kohtumised piirnesid sellega, et kostja käis aeg-ajalt Kohtla-Järvel, olles alkoholijoobes ning norides hagejaga tüli, solvates ja alandades teda inetute sõnadega. Hagejal ei ole midagi olnud perekonnanime vahetuse vastu, kuigi leiab, et see on tema isiklik asi. Kostja on hageja vastu kasutanud korduvalt nii füüsilist kui vaimset vägivalda, samuti on ta peksmise käigus ähvardanud teda tappa. Kostja ähvardab teda ka praegu sõnumite kaudu. Hirmust kostja ees oli hageja sunnitud vahetama korteri ukselukud. 04.06.2009 algatatud kriminaalasja suhtes teatas hageja, et kriminaalasja ei algatatud seoses kuriteokoosseisu puudumisega. Hageja lisas vastusele Viru Ringkonnaprokuratuurile 06.10.2009 esitatud kaebuse kriminaalmenetluse kiirendamiseks, SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardi nr. R257745 ja 19.11.2009 arstitõendi (tl. 61-65). Hageja jäi hagis esitatud nõude juurde ja palus abielu lahutada. KOHTUISTUNG
7. veebruari 2010 kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Hageja sõnul on abielu jätkamine võimatu, kuna pooled ei ela koos alates
8. aastast. Kostja elab Tallinnas. Abielu jätkamine on võimatu ka seetõttu, et kostja on vägivaldne, seepärast oli hageja sunnitud ära vahetama ka korteri ukselukud. Kostjapoolne tapmisähvardus oli reaalne, ründamise hetkel oli kostja kaine. Kostja jätkab ähvarduste saatmist SMS-ga. Soovib nii lahutust kui lähenemiskeelu seadmist, kuna kardab kostjat. Hageja palus rahuldada hagi ja lahutada poolte abielu, jättes hageja perekonnanimeks pärast lahutust „L.“. Samuti palus hageja kohaldada lähenemiskeeldu. Ühisvara jagamist hageja ei soovi. Hageja esindaja arvamuse kohaselt on põhjendatud nii abielu lahutamine kui ka lähenemiskeelu kohaldamine. Varalised vaidlused poolte vahel puuduvad, ühisvara pooled jagada ei soovi. Kostja vara kättesaamist korterist võib korraldada sugulaste või täiskasvanud laste abil. Kuna kostja on hagejat rünnanud ja hagejale on tekitatud tõsised tervisekahjustused, siis on lähenemiskeelu kohaldamine õigustatud. Kostja ründas hagejat ajal, mil tal oli katseaeg. Esindaja esitas kohtule Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 28.01.2010 kohtuotsuse kriminaalasjas nr. 1-09-17992, millega V.L. tunnistati süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 121 järgi. Esindaja esitas ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja lähenemiskeelu rakendamiseks. Esindaja palus kehtestada lähenemiskeeld alljärgnevalt: et hageja ja kostja ei satuks kahekesi ühtedesse ruumidesse, avalikes kohtades mitte lähemale kui 5 meetrit, keelata kostjal SMS saatmine, telefonikõned ja mitte ilmuda hageja elukohta ja elukohale lähemale kui 5 meetrit. Kirjavahetust lubada. Otstarbekuse mõttes tuleb lahendada abielu lahutuse küsimus ilma vara jagamiseta. Hageja esindaja palus hagi rahuldada, lahutada poolte abielu ja kohaldada lähenemiskeeldu. Lähenemiskeelu kohaldamine on põhjendatud ka sellega, et on olemas kriminaalasjas tehtud kohtuotsus. Samuti elab kostja praeguseks teisel aadressil, rahvastikuregistri välja võtte kohaselt elab kostja aadressil xxx Kostja nõustus hagiga abielu lahutamise osas, lähenemiskeelu kohaldamisega kostja ei nõustunud. Kostja ei nõustunud ka väitega, et ta on vägivaldne. Kostja ei nõustunud 4 lähenemiskeeluga põhjusel, et siis ei saa ata korterist kätte oma isiklikke asju. Abielusuhted lõppesid novembris
9. Ühisvara praegusel hetkel jagada ei soovi. Kostja nõustaja palus lähenemiskeelu kohaldamisel arvestada asjaoluga, et lähenemiskeelu seadmisel puudub kostjal võimalus oma vara kasutamiseks. Kostjale kuulub pool korterist ja tal peab olema võimalus seda kasutada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielu lahutamise nõue Kohtule esitatud abielutunnistuse (tl.2) kohaselt on hageja ja kostja abielu sõlmitud 22.03.
10. aastal ENSV Kohtla-Järve linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu (abielutunnistus I-ЛА nr. 395412, akti kanne nr. 153). Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud taotluse juurde ja palus abielu lahutada. Kohtuistungil kostja nõustus abielu lahutamisega. Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis
11. PkS § 26 ja § 27 lg 1 järgi, abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. Sama seaduse § 29 lg 2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

§ 346

lg 2 kohaselt, abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Kohus vastavalt

§ 346lg 2 kuulas pooled isiklikult ära.

Hagiavalduse ja poolte seletuste kohaselt on nendevahelised lõppenud. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Kohtuistungil ei soovinud pooled leppimisaega ega menetluse peatamist, nad ei soovi enam abielu säilitada. Sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada. Kostjal ei ole vaidlust abielu lahutamisele, oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil ta on võtnud hagi abielu lahutamises osas õigeks. Poolte tegelik lahus elamine ja nende tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi abielu lahutamise nõudes tuleb rahuldada ja lahutada poolte poolt 22.03.1980 sõlmitud abielu. Lähenemiskeelu kohaldamise nõue

§ § 544 lg 1-3 kohaselt, kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Kui isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist menetletakse seoses perekonnasuhtega, kohaldatakse täiendavalt seaduses hagita 5 perekonnaasjadele sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asja lahendada ka hagimenetluses, kui seda lahendatakse koos muu hagiga või kui hageja seda taotleb. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

§ 545

kohaselt, kohus kuulab enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse. Hageja taotles kostja suhtes lähenemiskeelu kohaldamist, kuna kostja on olnud tema suhtes vägivaldne ning jätkab ähvarduste saatmist SMS-i teel. Kostja on Viru Maakohtu 28.01.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-09-17992 süüdi mõistetud KarS § 121 järgi. Kostja lähenemiskeelu kohaldamisega ei nõustunud. kostja väitel ei ole ta vägivaldne. Samas on kostja poolne vägivaldsus leidnud tõendamist Viru Maakohtu 28.01.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-09-17992, samuti hageja poolt esitatud SA Ida-Viru Keskhaigla 21.06.2009 patsiendikaardiga ja perearsti FIE Irina Piirsoo poolt 19.11.2009 väljastatud arstitõendiga. Arstitõendist nähtub, et hageja pöördus 29.06.2009 arsti vastuvõtule hulgaliste hematoomidega, lahtiste haavadega näo piirkonnas, puuduvad 4 hammast. Õmblused eemaldati 01.07.

1. hageja viibis töövõimetuslehel 21.06.2009 kuni 06.07.
2. Kostja nõustaja väitel piirab lähenemiskeelu kohaldamine kostja õigust kasutada oma vara. Samas puudub poolte vahel vaidlus ühisvara suhtes. Kohus leiab, et ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt on õigustatud lähenemiskeelu kohaldamine ja keelab V.L.`l läheneda L.L.`le äratundmiskaugusele (lähemale kui 20 meetrit), samuti keelab V.L.`l viibida L.L. elukohale lähemal kui 20meetrit, tähtajaga kuni 3 (kolmeks) aastaks, so, kuni
3. märtsini
4. Kohus nõustub hageja esindaja arvamusega, et kostja isiklike asjade kättesaamiseks korterist võib pöörduda teiste sugulaste või pereliikmete poole (hagejal ja kostjal on 2 täiskasvanud last). Ühisvara jagamise küsimuse, kui see peaks poolte vahel esile kerkima, võib lahendada tulevikus poolte kokkuleppel või kokkuleppe mittesaavutamisel kohtu kaudu, see ei takista antud momendil lähenemiskeelu kohaldamist. Lähenemiskeeldu kohaldatakse vastavalt VÕS § 1055 tähtajaga kuni 3 aastaks.

§ 547

kohaselt, lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määrus toimetatakse kätte isikutele, kelle suhtes ja kelle huvides abinõu rakendatakse. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest kohustatud isikule.

§ 548

kohaselt, asjaolude muutumise korral võib kohus lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu tühistada või seda muuta. Enne tühistamist või muutmist kuulab kohus asjaosalised ära. Menetluskulud 6 Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

§ 164

lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 5 000 krooni riigilõivu. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 544, § 547, § 632 järgi.

Johannes Külaots Kohtunik