← Eesti

3-08-1596/43

Obsah (4)§ 59§ 11§ 150§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-159

) § 64 lg 1 p 6 alusel täiendavate dokumentide ja selgituste esitamisest seoses kriminaalmenetlusega, kus mh kontrollitakse kaebaja tehinguid OÜ-ga Karelon. Kaebajal ei ole võimalik kriminaalasja materjalidega tutvuda ja ta ei tea, millises osas ja mahus võidakse teda süüdistada, mistõttu on teabe ja selgituste andmisest keeldumine põhjendatud. Kaebaja ei pea vastutama selle eest, et OÜ Karelon ei esitanud maksuhaldurile raamatupidamisdokumente, kuna need on varastatud. Samas kinnitas M. P., et tehingud kaebajaga toimusid. Kui arvel ei ole kauba/teenuse nimetust, on viide aktile, kus teenuse majanduslik sisu on välja toodud. Ei ole õige väheolulistest puudustest arvetes ja aktides teha järeldusi kõigi OÜ Karelon esitatud dokumentide kui raamatupidamisarvestuslikult kõlbmatute kohta. Kaebaja on täitnud kaasaaitamiskohustust. Maksuhaldur ei ole piisavalt tõendanud, millest tal on tekkinud põhjendatud kahtlus. Samuti ei nähtu, et maksuhaldur oleks kaalunud võimalust, et maksukohustus on OÜ-l Karelon või kellelgi töid teostanud kolmandatest isikutest. Kui kaebaja poolt OÜ-le Karelon makstud summad ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, kuidas saavad olla OÜ Karelon poolt kolmandatele isikutele sama teenuse eest makstud summad seotud OÜ Karelon ettevõtlusega. Juhul kui OÜ-le Karelon makstud summade näol ei ole tegemist kaebaja ettevõtluse kuluga, pole tegemist ka OÜ Karelon ettevõtluse tuluga. OÜ Karelon on deklareerinud vastavad summad oma käibena ja arvestanud nendelt käibemaksu. Seega on tekitatud käibemaksu kumulatsioon. Maksuhaldur hindas tõendeid valesti. OÜ Karelon esindaja M. P. andis maksuhaldurile seoses kontrollitavatel objektidel teostatud töödega üksikasjalikke ütlusi. Asjaolu, et teatud küsimustele jäid M. P. vastused ebaselgeks, ei saa tingida kaebajale maksu määramist. Kaebaja ei pea teadma, kuidas teostas töid OÜ Karelon. AS Turgel Grupp ei peagi olema kuulnud midagi OÜ-st Karelon, kuna P. Õ. seletuse kohaselt AS Turgel Grupp töötajaid kaebaja tööde tegemise juures ei olnud. Samuti ei eristanud P. Õ. objektidel kaebaja masinaid. Seega P. Õ. ei välistanud, et kaebaja kasutas alltöövõttu OÜ Karelon näol. MTK Ehituse AS juhatuse liige I. K. märkis, et 2

(10)3-08-1596 nad kasutasid kaebaja teenust. Asjaolust, et kaebaja kasutas alltöövõtuks OÜ-d Karelon, I. K. ei teadnud ega pidanudki teadma. Ka teostatud tööde ajalise kestuse osas on I. K.i seletused ebatäpsed ja puudulikud. Vastuolud võivad tuleneda sellest, et MTK Ehituse AS ei viibinud pidevalt objektidel. Kui kolmandad isikud (va M. V.) ei tundnud fotodelt M. P.t ära, ei tõenda see, et OÜ Karelon alltöövõtjana ei oleks objektidel töid teostanud. OÜ Karelon kasutas omakorda objektidel alltöövõttu. Fotode järgi isikute äratundmise toimingud ei ole nõuetekohaselt vormistatud ja nendele ei saa järeldusi rajada. Maksuhaldur jättis tähelepanuta, et Peterburi mnt objektide kogumahust (ca 7 miljonit krooni) teostati kaebaja vahendusel 3,3 miljonit krooni. Selles mahus kasutas kaebaja OÜ-d Karelon. Ülejäänud tööde tegemisel kasutati T.K. Invest OÜ, PL Trans AS, ATI Grupp OÜ, OÜ Avust, Sirto Trade OÜ jt alltöövõttu. Maksuhaldur tõlgendas A. O. ütlusi ekslikult osas, et alltöövõttu teostas kogu mahus OÜ Karelon. Tööde teostamine Peterburi tee 92G objektil nii T.K. Invest OÜ, PL Trans AS, ATI Grupp OÜ, OÜ Avust, Sirto Trade OÜ, OÜ Karelon, aga ka kaebaja enda poolt on mahtude kaupa eraldi võimalik iga töö teostaja osas dokumentaalselt välja tuua, kuid mida maksuhaldur ei teinud. Maksuotsus on väär ka tulumaksu osas. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Karelon nimel väljastatud arvetel kajastatud kaeve- ja pinnasetööd ning liiva soetuse organiseeris tegelikult kaebaja. Seega leidis maksuhaldur, et tegemist on kaebaja ettevõtlusega seotud kuluga. Maksuhaldur järeldas ekslikult, et kaebaja teadis, et OÜ Karelon ei teostanud arvetel nimetatud töid Peterburi tee 92G objektil. Kaebaja eeldas põhjendatult, et nimetatud tööde puhul oli tegelik müüja OÜ Karelon. Kaebaja tasus ülekannetega OÜ Karelon nimel vormistatud nõuetekohaste arvete alusel viimase arvelduskontole. Kui on tõendatud kauba või teenuse soetamine ja puudub vaidlus selle seotuse üle ettevõtlusega, ei saa üksnes maksuhalduri kahtlus, et kauba müüjaks võib-olla keegi teine, kes esines tegeliku müüja nimel, olla täiendava tulumaksu määramise aluseks. Kuni ei ole tõendatud ostja osavõtt maksupettusest, ei ole maksuhalduril õigust seada kulutuse olemasolu kahtluse alla. Antud juhul on tuvastatud, et kaebaja on ostnud oma majandustegevuse raames arvetel näidatud kauba/teenuse, mille eest on ka tasunud, st on teinud ettevõtlusega seotud kulutusi. Maksuhaldur rikkus uurimispõhimõtet. Kaebaja polnud teadlik OÜ Karelon poolt kasutatud konkreetsetest alltöövõtjatest, kuigi eeldas nende kasutamist. Maksuotsusega laiendati

§des 38-42 sätestatud vastutuskohustust. Maksuhaldur läks kergema vastupanu teed, määras maksusummad isikule, keda on lihtsam kätte saada ja kellel on kohustuste täitmiseks piisavalt vara.

  1. PMTK vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 21.04.2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Peterburi tee 92G objekti tellija oli Nelgeron Logistics OÜ, peatöövõtja AS Paide MEK, kes kasutas alltöövõtjatena kaebajat (büroohoone esise parkla ja sissesõiduteega seonduvad tööd, I kd, tl 136-145) ja AS Turgel Grupp (laohoone ümbruse tööd, I kd, tl 154-160). Viimane kasutas alltöövõtjana ka kaebajat, kes kasutas omakorda alltöövõtjaid. Objektil on tööd reaalselt teostatud. Vaidlus käib selle üle, kas Peterburi tee 92G objektil teostas kaebaja alltöövõtjana töid ka OÜ Karelon või esitas OÜ Karelon kaebajale fiktiivseid arveid ja töid teostas kaebaja ise või tema organiseeritud muud isikud. Viimasel juhul puudus kaebajal õigus OÜ Karelon arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (KMS § 29 lg 1 esimene lause ja lg 3 p 1). KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. OÜ Karelon esindaja M. P. maksumenetluses antud selgitused ei kinnita veenvalt tehingute toimumist (tl 8-9). M. P. ei osanud anda selgitusi tehingu üksikasjade, objektil teostatud tööde ega tööde eest tasumise kohta (II kd, tl 57-67). Ta ei teadnud, kes tegi hinnapakkumise, millises tasus 3

(10)3-08-1596 kokku lepiti, milline oli territoorium, kus töid teostati, kuidas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid kaebajale edastati (II kd, tl 57-58). M. P. lubas küsimustele hiljem täpsemalt vastata, kuid ei teinud seda. Tema selgituste usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et ta ei esitanud oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit. Maksuhaldur võttis selgitused ka teiste objektil töid teostanud äriühingute esindajatelt (AS Paide MEK, I kd, tl 132; AS Turgel Grupp, I kd tl 146 ja II kd tl 22; PL Trans AS, I kd, tl 166; OÜ Avust, I kd, tl 192; ATI Grupp OÜ, I kd, tl 177; OÜ Melka Auto, II kd, tl 20-21; Sirto Trade OÜ, II kd, tl 8; Goldline Group OÜ, II kd, tl 4; Mithra OÜ, II kd, tl 1), kes M. P.t fotode järgi ära ei tundnud ja kinnitasid, et objektil suheldi kaebaja esindaja A. O.ga. Samas väitis M. P., et viibis objektil vähemalt korra nädalas (II kd, tl 58). Fotode äratundmiseks esitamisel ei ole tõendite kogumise reegleid rikutud. Maksuhaldur tegi kindlaks, et lisaks OÜ Karelon tehingute kajastamisele sisendkäibemaksu arvestuses on kaebaja kontrollitava perioodi sisendkäibemaksu all deklareerinud veel liiva lükkamise ja planeerimise töid PL Trans AS-lt, pinnasejääkide ladustamist Väo paekarjääris ATI Grupp OÜ-lt, kaeveteenust OÜ-lt Avust. Teenused tellis kaebaja (A. O.) ja nende eest tasuti kaebaja pangakontolt. Veel tuvastati, et PL Trans AS teostas laohoone objektil hoonesiseseid täitetöid (liiva lükkamist ja planeerimist vundamendi postide vahel) juunis ja kaebaja tasus tööde eest juulis 2006. Maksuhalduri järeldust kinnitavad PL Trans AS juhatuse liikme M. S. selgitus, arve nr 260865 ja töötaja R. R. selgitus (I kd, tl 166-170). OÜ Karelon on sama sisuga tööde tegemise eest objektil esitanud arve alles 08.09.2006, kusjuures tööde tegemise aeg ja maht ei selgu ka arve aluseks olevast aktist (II kd, tl 102). Kaebaja ja ATI Grupp OÜ sõlmisid 21.06.2006 tähtajatu lepingu, mille alusel võib kaebaja vedada oma transpordiga ehitusjäätmed Väo paekarjääris asuvasse ehitusjäätmete käitluspaika, mida haldab ATI Grupp OÜ (I kd, tl 179-180). ATI Grupp OÜ raamatupidaja M. M. selgitusest, arvest nr 260999 ja Rene Laanemesti selgitustest nähtuvalt on kaebaja nimetatud käitluspaika juunis 2006 pinnast ka vedanud (I kd, tl 177-184). Seetõttu pole usutav, et kaebaja pidanuks nimetatud teenust täiendavalt soetama OÜ-lt Karelon. Kaeveteenuse osutamist kaebajale kinnitab OÜ Avust juhatuse liige H. A. ja arved (I kd, tl 192-195). OÜ Avust kopajuht T. T. väitis (I kd, tl 196-198), et enne tema objektil töödega alustamist ja ka pärast lõpetamist, oli objektil eelnevalt kaevetöid teinud AS Turgel Grupp kopp ja selle juht M. V.. Kaevetööde teostamist kinnitas ka kaebaja töötaja T. L. 16.11.2007 selgituses (II kd, tl 26). Kaebaja ei seadnud kahtluse alla maksuhalduri järeldust, et OÜ Avust, ATI Grupp OÜ ja PL Trans AS puhul on tegemist tegutsevate äriühingutega, kes omasid tööde teostamiseks vajalikke seadmeid ja töötajaid. Kindlaks tehti ka töötajad, kes Peterburi tee 92G objektil töid teostasid. Samas ei ole tuvastatud äriühinguid ega isikuid, kes OÜ Karelon allhankijatena objektil töid teostasid. Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad maksuhalduri järeldust, et nimetatud äriühingud on reaalselt teinud vaidlusalusel perioodil samu töid, mida väidetavalt pidi teostama OÜ Karelon. Kaebaja ei põhjendanud maksu- ega kohtumenetluses, miks tuli tellida samu töid ja materjale lisaks teistelt äriühingutelt, kui väidetavalt korraldas kõik tööd OÜ Karelon. Arvete järgi müüs OÜ Karelon perioodil juuni-august 2006 kaebajale 19 292 tonni liiva, mida väidetavalt kasutati objektil kaeve- ja pinnasetööde teostamiseks. Kaebaja ei esitanud kauba üleandmis-vastuvõtmisakte, transpordidokumente ega dokumente, mis tõendaks liiva soetamist OÜ-lt Karelon. Samuti ei esitatud arveid, millega OÜ-lt Karelon soetatud liiv oleks edasi müüdud peatöövõtjatele. Kaebaja ei selgitanud, kuhu OÜ-lt Karelon soetatud liiv toimetati, kuidas ja kelle poolt see vastu võeti, kuidas kontrolliti koguseid. Selliseid tõendeid ei esitatud ka kohtus. Samas on OÜ Melka Auto, Sirto Trade OÜ, Goldline Group OÜ ja Mithra OÜ esindajate selgituste kohaselt transportinud kaebajale perioodil juuni-august 2006 korduvalt liiva marsruudil Vetla karjäär – Peterburi tee, Tallinn (II kd, tl 1, 4, 8, 21). Seega on maksuhaldur õigesti järeldanud, et liiva soetamine OÜ-lt Karelon ei ole usutav. 4
(10)3-08-1596 Kaebaja ei seadnud kahtluse alla maksuhalduri järeldust, et OÜ Karelon ei ole reaalset majandustegevust omav äriühing ja kaebaja poolt OÜ Karelon arvelduskontole kantud summad on kohe pärast laekumist sularahas välja võetud. Kogumis eeltoodud järeldustega viitab ka see võimalusele, et OÜ Karelon ei ole tegelikult kaebajale kaupu müünud ega teenuseid osutanud. OÜ Karelon esitatud arved ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ei ole nõuetekohased (I kd, tl 7; KMS § 37 lg 7). OÜ Karelon väljastatud arvetest ja aktidest ei nähtu, millises mahus ja millisel ajavahemikul töid on teostatud, kuidas on kujunenud tööde maksumus ning mida ja kui palju arvel näidatud hind sisaldab. Arvel 29.05.06/1 puudub objekt, kus loetletud töid teostati, ning tööde teostamise maht ja aeg (II kd, tl 97); arvel nr 31.05.06/1 on viidatud üksnes aktile, kuid seda akti ei ole maksuhaldurile esitatud (II kd, tl 98); arvel 30.06.06/4 on viidatud aktile, millest aga ei nähtu tööde teostamise aeg ja maht (II kd, tl 99). Sarnaste puudustega on ka mitmed teised arved (II kd, tl 87, 100-105). Samuti tegi maksuhaldur kindlaks, et aktil nr 08/09/1 kajastatud objekt ei ole õige, arvel on märgitud tööd, mida nimetatud objektil tegelikult ei teostatudki (II kd, tl 102). Nimetatud puudusi ei saa pidada väheoluliseks, sest need ei võimalda üheselt välja selgitada tehingu tegelikku sisu. Ka Riigikohus on rõhutanud, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse annab vaid nõuetekohane arve (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-26-02). Maksuotsuse järeldusi ei lükka ümber ka asjaolu, et kaebaja juhatuse liikme A. O. suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud (II kd, tl 83-84), mis iseenesest ei tõenda, et tehingud kaebaja ja OÜ Karelon vahel toimusid – määrusest nähtub vaid see, et KarS §-s 386 ettenähtud kuriteo koosseisu ei tuvastatud. Maksuhaldur hindab maksumenetluses

§-s 11 ja § 59 lg-s 1 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt seda tõendit kogumis koos kõigi teiste tõenditega. Eeltoodud põhjendustel ei ole tõendatud teenuste ja kaupade soetamine OÜ-lt Karelon. Kaebaja etteheited ebaproportsionaalse tõendamiskoormuse kohta ei ole põhjendatud.

§-st 56 tulenevalt on maksukohustuslasel maksumenetluses kaasaaitamiskohustus. Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, esitama tõendeid ja säilitama asjakohaseid dokumente seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.

§ 59

lg 1 alusel on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh kolmandalt isikult saadud teave, dokumendid või asjad.

§ 11

lg 2 alusel otsustab maksuhaldur, milliseid tõendeid milliste maksumenetluses väljaselgitatavate asjaolude tõendamiseks koguda. Seega oli maksuhalduril kahtluse korral õigus kaebajalt täiendavaid tõendeid nõuda ja kaebajal kohustus neid esitada. Kui maksukohustuslane kaasaaitamiskohustust ei täida, tehakse maksuotsus tõendite pinnalt, mida maksumenetluses oli võimalik koguda. Maksuhalduril ei olnud kohustust tuvastada üksikasjalikult kõiki isikuid, kes vaidlusalusel objektil töid teostasid (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-50-03), vaid veenvalt põhjendada, miks ta leiab, et OÜ Karelon ja kaebaja vahelisi tehinguid ei ole toimunud. Maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid ja andnud neile õige hinnangu.

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei esitanud täiendavaid tõendeid ka kohtumenetluses. Kaebaja kaasaaitamiskohustust ei välistanud maksumenetlusega paralleelselt toimunud kriminaalmenetlus.

§-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustusest tulenevalt peab maksukohustuslane üldjuhul andma teavet ja esitama asjakohaseid dokumente ka siis, kui ta teab, et nimetatud tõendite alusel tekib või suureneb tema rahaline kohustus riigi ees.

§ 64

lg 1 p 6 alusel võib maksukohustuslane keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda õigusrikkumises süüditunnistamist.

§ 64

lg 1 p-s 6 sätestatud õigus ei ole maksumenetluses piiramatu ja maksukohustuslane ei saa sellele tuginedes üldsõnaliselt keelduda mistahes teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Vastasel juhul muutuks kaasaaitamiskohustus sisutuks ja seaks ohtu maksude kogumise. Ka

§ 64lg 1 p 6 sõnastus viitab 5

(10)3-08-1596 asjaolule, et keelduda ei saa kaasaaitamiskohustuse täitmisest üldiselt, vaid konkreetsetele küsimustele vastamisest või dokumentide esitamisest. Kaebaja keeldus selgituste ja tõendite andmisest üldsõnaliselt vaikimisõigusele viidates. Seega ei täitnud kaebaja maksumenetluses enese mittesüüstamise privileegi kasutamise eeldusi ega vabanenud kaasaaitamiskohustuse täitmisest. Kuna teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise tõttu on kaasaaitamiskohustust rikutud, vähenes selle võrra maksuhalduri tõendamiskoormus. Kaebaja ei esitanud tõendeid ka pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja vaikimisõiguse kasutamise põhjuse äralangemist, mis viitab asjaolule, et kaasaaitamiskohustuse mittetäitmise põhjendus maksumenetluses oli otsitud. Kaebaja pidanuks OÜ Karelon arvete ja aktide korrektsele vormistamisele suuremat tähelepanu pöörama ja vajadusel nõudma nõuetekohaseid dokumente. Seda oli temalt mõistlik eeldada, sest ta tegutses ka ise objektil allhankijana, müüs OÜ-lt Karelon väidetavalt soetatud teenused edasi AS-le Paide MEK ja AS-le Turgel Grupp ning pidi omama täpset ülevaadet tööde tegemise ajast ja mahust. Seetõttu ei ole kaebaja näidanud nimetatud tehingute tegemisel üles nõutavat ja tavapärast hoolsust. Täiendava käibemaksu määramine kaebajale oli õiguspärane. TuMS § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu § 51 lg 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ka kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks ja kohustuste täitmiseks. RPS § 7 lg 1 toob nõuded, millele raamatupidamise algdokument kui majandustehingu toimumist kinnitav tõend peab vastama. Seisukohad, et kaebaja ei ole OÜ-lt Karelon kaupu ega teenuseid soetanud, et OÜ Karelon esitatud arved ei ole nõuetekohased ning et maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ega pannud kaebajale ebaproportsionaalset tõendamiskoormust, on asjakohased ka tulumaksuga seonduvalt. Veenev ei ole kaebaja väide, et ta eeldas põhjendatult, et Peterburi tee 92G objektil teostatud vaidlusaluste tööde puhul oli tegelik müüja OÜ Karelon. Maksuotsuses tuvastatud ja eespool kontrollitud asjaolusid kogumis hinnates pidi kaebaja olema teadlik sellest, et OÜ Karelon ei olnud kaupade ja teenuste tegelik müüja. Kaebaja ei lükanud ümber maksuhalduri järeldust, et töid, mida kaebaja väitel teostas OÜ Karelon, teostas tegelikult kaebaja ise ja kolmandad äriühingud. Kuna OÜ Karelon arvetel on kajastatud tehingud, mida faktiliselt ei toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik, ei saa OÜ Karelon arvete alusel toimunud väljamakseid lugeda seotuks kaebaja ettevõtlusega. Seega on tulumaksu määramise peamiseks aluseks asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Seega on maksuhaldur kaebajale ka tulumaksu õigesti määranud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ Danielson palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada ning mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt. Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestab riiklikud maksud seadus. Seadusega sätestatud riiklike maksude kohaldamine peab toimuma kooskõlas seadusega, vastasel juhul on tegemist riigivõimu omavoliga. Maksuotsus rikub kaebaja õigust olla kaitstud haldusvõimu omavoli eest (PS § 13). Kohtu seisukoht, et tegelikult teostati OÜ Karelon esitatud arvetes kajastatud tööd kas kaebaja enda või kolmandate isikute poolt, ei rajane asjas kogutud tõenditele. Kohus jättis tähelepanuta A. O. ja M. P. ütlused, mis kinnitavad arvetes kajatatud tööde tegemist OÜ Karelon poolt. Lisaks kinnitas M. H., et temale teadaolevalt tegi OÜ Karelon kaebajale Tallinnas mingisuguseid ehitus6
(10)3-08-1596 töid. Kuigi kohus võttis asja juurde M. H. 13.03.2008 seletuse protokolli, ei ole kohus M. H. ütlustele hinnangut andnud. Kogutud tõenditega ei ole kooskõlas kohtu järeldus, et kolmandad isikud ei ole kontrollitavatel objektidel tööde teostamise käigus näinud OÜ Karelon volitatud isikut M. P.t. M. V. märkis 26.11.2007 seletuses, et: „Liiv toodi vist Danielsoni autodega, ei tea täpselt, kas kõik olid Danielsoni autod, kuna autodel ei ole firma märki peal… A. O. viibis ise ka seal objektil koos ühe teise mehega, kelle nime ma ei tea… Kust see liiv toodi, seda ma täpselt ei tea…“ M. V. on A. O.ga koos objektil viibivas mehes ära tundnud M. P.. Kaebaja ei saanud ega pidanudki teadma, keda OÜ Karelon tööde tegemisel alltöövõtjatena kasutas. Kohus tõlgendas vääralt

§ 64lg 1 punkti 6.

Kriminaalmenetlus ei olnud maksukontrolli teostamise ajaks lõppenud ja kaebajal ei olnud võimalik kriminaalasja materjalidega tutvuda, mistõttu ta ei teadnud, millises osas ja mahus teda seoses OÜ-ga Karelon toimunud tehingutega võidakse süüdistada. Seega oli kaebajal seaduslik alus teabe ja selgituste andmisest keelduda. Ka PS § 22 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Riigikohus märkis lahendis nr 3-1-1-39-05, et Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas järjekindlalt väljendanud seisukohta, et õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 nõuetele vastava õiglase menetluse keskne komponent, olles ühtlasi tihedalt seotud art 6 lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsiooniga (Saunders vs Ühendkuningriik lahend 17.12.1996, p-d 68-69). Inimõiguste kohus on leidnud, et EIÕK art 6 lg-t 1 on rikutud ka siis, kui isikut sunnitakse ise üle andma dokumente olukorras, milles ei ole välistatud, et teda võidakse nende dokumentide alusel süüdistada kuriteo toimepanemises. Riigikohus leidis, et eeltoodud põhimõtetega on kooskõlas

§ 64

lg 1 p 6, mis annab aluse maksukohustuslase õigusele keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. PS § 22 lg-st 3 ja EIÕK art 6 lg-st 1 tulenev enese mittesüüstamise privileeg ei piirdu ainuüksi isiku õigusega keelduda ennast süüstavate tõendite esitamisest, vaid annab ka tunduvalt avarama hinnangu tõenditesse puutuvalt. Seega oli maksuhaldur kohustatud koguma tõendeid oma väidete kinnituseks ja halduskohtu vastupidine seisukoht on väär. Kohus jättis tähelepanuta, et Peterburi mnt objektide kogu mahust (ca 7 miljonit krooni) teostati kaebaja vahendusel 3,3 miljonit krooni. Nimetatud mahus kasutas kaebaja OÜ-d Karelon. Ülejäänud tööde tegemisel kasutati kolmandate firmade alltöövõttu. Seega tõlgendas kohus tõendeid ekslikult kaebaja kahjuks selliselt, et kolmandate isikute poolt tööde tegemine tõendab nende tööde mittetegemist OÜ Karelon poolt. Maksuhaldur ei võtnud nimetatud asjaolu kohta täiendavalt seletust kaebaja esindajalt A. O.lt ega OÜ Karelon esindajalt M. P.lt. Tööde teostamine Peterburi tee 92G objektil nii kolmandate isikute kui ka OÜ Karelon ja kaebaja enda poolt on mahtude kaupa eraldi võimalik iga töö teostaja osas dokumentaalselt välja tuua, mida aga maksuhaldur ei teinud. Seega ei täitnud maksuhaldur

§-st 11 tulenevat uurimiskohustust, mille kohaselt on maksuhaldur kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Kohus jättis alusetult arvestamata prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse 24.09.2008 (II kd, tl 83-84), milles tuvastati, et eeluurimise käigus ei leidnud kinnitust kahtlus, et A. O. või temale kuuluv ettevõte oleks teostanud fiktiivseid tehinguid OÜ-ga Karelon ja seeläbi pannud toime maksukuriteo. Seega toimusid tehingud kaebaja ja OÜ Karelon vahel ka tegelikult. Maksuotsuses puudub tõsiseltvõetav põhjendus, miks kaebaja esitatud algdokumendid on puudulikud. Kaebaja esitas maksuhaldurile OÜ Karelon arved ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Põhjendamatud on maksuhalduri etteheited raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p-de 1, 2, 5 ning § 16 p 7 rikkumise kohta. TuMS § 51 läbivaks eesmärgiks on välistada äriühingust mittepõhjendatud kulutuste tegemise kaudu raha väljaviimine, millest tulenevalt aktsepteeritakse ettevõtlu7

(10)3-08-1596 sega otseselt seotud kulutusi ja maksustatakse sellega mitte seotud kulusid. Tulumaksuarvestuses on oluline ja kuulub tõendamisele asjaolu, et kaup või teenus on soetatud ning et see on otseselt seotud äriühingu ettevõtlusega. Ka kohus leidis otsuses, et vaidlus puudub selles, et teenust või tööd ei oleks osutatud. Seetõttu on maksuotsus tulumaksu osas faktiliselt motiveerimata.
  1. PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Maksumenetluses leidis tõendamist, et OÜ Karelon ei ole kaebajale teenuseid osutanud ja sellest tulenevalt ei ole kaebajal õigus ka OÜ Karelon väljastatud fiktiivsete arvete alusel enda maksukohustust riigi ees vähendada. Tegemist ei ole halduse omavoliga. Kohus hindas A. O., M. P. ja M. H. selgitusi õigesti. M. H. selgitas 13.03.2008, et “Ma nii palju mäletan, et kui ma ei eksi, siis OÜ Karelon tegi OÜ-le Danielson seal Tallinnas mingeid ehitustöid”. M. H. pole kindel, kas OÜ Karelon tegi kaebajale üldse mingeid ehitustöid või mitte. A. O. kinnitas, et OÜ Karelon tegi kaebajale alltöövõtu korras ehitustöid, rõhutades korduvalt, et kõikide tööde organiseerimine ja teostamine Peterburi tee 92G objektil oli OÜ Karelon ülesanne. A. O. seletustest ei saa välja lugeda, et objektidel oleks mingis osas töid teostanud ka mõned teised äriühingud. Nimetatud fakt selgus maksuhalduri poolt kogutud tõendite põhjal, mitte A. O. seletusest. Sellest tulenevalt ei ole A. O. ütlused usaldusväärsed. M. V. selgitas fotol kujutatud M. P. kohta, et „objektil nägin küll mustade ja lühikeste juustega meest, kuid ei ole kindel, kas see isik, kes on pildil, oli ka Peterburi tee objektil“. Selle põhjal ei saa väita, et M. V. tundis ära objektil viibinud M. P.. M. V. ei olnud kindel, kas fotol kujutatud ja objektil viibinud mehe näol on tegemist ühe ja sama isikuga. Väide, et 3,3 miljoni krooni eest tegi töid OÜ Karelon ja ülejäänud teostasid kolmandad firmad, on tõendamata. Kaebaja väitest ei selgu, kui suure ja millise osa töödest kolmandad firmad konkreetselt teostasid. Samuti ei nähtu, miks tellis kaebaja ATI Grupp OÜ-lt pinnase ladustamise teenust või OÜ-lt Avust pinnase kaevetööde teostamist samal perioodil, kui selle töö organiseeris täies ulatuses väidetavalt OÜ Karelon. Ei nähtu ka, miks soetati objekti jaoks ligi 19 000 tonni liiva väidetavalt OÜ-lt Karelon, kui samal ajal toodi liiv objektide tarbeks mitmel korral Sirto Trade OÜ, OÜ Melka Auto, Goldline Group OÜ ja Mithra OÜ poolt pakutavat veoteenust kasutades hoopis AS Turgel Grupp karjäärist Vetlas. Kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud raamatupidamisdokumendid on ebakorrektsed, nendest ei ole võimalik saada selgust kaebaja ja OÜ Karelon vaheliste tehingute üksikasjade (st tööde mahud, ulatus jms) kohta. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-120-03 leiti, et maksu- ehk haldusmenetlus ning kriminaalmenetlus kulgevad omaette üksteisest sõltumata, omades küll kokkupuutepunkte ning omades võimalust tõendusteabe vahetuseks, kuid üks menetlus ei saa asendada teist. Isegi kui maksuhalduri ettekirjutuse aluseks on asjaolu, mis viitab väärteole või kuriteole, siis ka sellise asjaolu puhul tuleb maksuhalduril koguda maksumenetluse käigus tõendid maksumaksja tegevuse ja tegevusetuse kohta. Seega tuleb ja saab kriminaalmenetluse lõpetamise fakti hinnata maksumenetluses üksnes kui üht asjaolu teiste kogutud tõendite valguses ja vastastikuses seoses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8
(10)3-08-1596
  1. Halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohus on asjas kogutud ja uuritud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates järeldanud põhjendatult, et OÜ Danielson ei ole Tallinnas, Peterburi tee 92G asunud objektile maksustamisperioodil mai kuni november 2006 OÜ-lt Karelon kaeve- ja pinnasetöid ega liiva soetanud ehk et OÜ Danielson ja OÜ Karelon vahel ei ole tehinguid reaalselt toimunud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid kogumis teisiti, kui seda tegi halduskohus. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta järeldas, et tegelikult teostati OÜ Karelon esitatud arvetel kajastatud tööd kas kaebaja enda või kolmandate isikute poolt. Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta A. O. ja M. P. maksumenetluses antud ütlusi vaidlusaluste tööde tegemise kohta OÜ Karelon poolt, vaid on pidanud neid õigesti ebausaldusväärseteks, põhjendades seejuures, milliste tõenditega on nende ütlused vastuolus. M. H. väitis maksuhaldurile 13.03.2008 antud seletuses (II kd tl 114 ja pöördel), et ta teab M. P.t juba
  2. a saadik, kuid ei tea OÜ Karelon tegevusest palju, teab, et midagi seal Põhja-Eestis toimus, kuid täpsemalt mitte. M. H. teab ka A. O. ja M. H. firma Ostport OÜ oli OÜ Danielson äripartner. M. H. lauset “Ma nii palju mäletan, et kui ma ei eksi, siis OÜ Karelon tegi OÜ-le Danielson seal Tallinnas mingeid ehitustöid”, ei saa pidada usaldusväärseks kinnituseks vaidlusaluste tööde tegemise kohta OÜ Karelon poolt. M. H. pigem möönab, et ta ei tea kõnealustest ehitustöödest täpsemalt ja pole kindel, kas OÜ Karelon tegi kaebajale üldse mingeid ehitustöid või mitte. Kuna M. H. ütlused ei kinnita usaldusväärselt vaidlusaluste tööde tegemist OÜ Karelon poolt, ei saanud nende hindamata jätmine halduskohtu poolt viia ebaõige otsuse tegemisele. AS Turgel Grupp traktorist M. V. väitis 26.11.2007 maksuhaldurile antud seletuses (II kd tl 2225), et „Danielsoni esindaja A. O. viibis ise ka seal objektil ühe teise mehega, kelle nime ma ei tea“ ja fotol kujutatud M. P. kohta „objektil nägin küll mustade ja lühikeste juustega meest, kuid ei ole kindel kas see isik kes on pildil oli ka Peterburi tee objektil.“ Kuigi fotol kujutatud isik tundus M. V.le tuttav, ei saa tema ütlustest järeldada, et ta oleks kindlalt tundnud fotol kujutatud isikus ära väidatavalt vähemalt korra nädalas objektil viibinud ja töökorraldusi jaganud M. P..
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus

§ 64lg 1 p 6 tõlgendamisel eksinud.

Kaebaja põhjendas teabe ja dokumentide maksuhaldurile esitamisest keeldumist pooleli oleva kriminaalmenetlusega ja teadmatusega, millises osas ja mahus teda seoses OÜ-ga Karelon toimunud tehingutega võidakse süüdistada. Halduskohtu seisukoht, mille kohaselt

§ 64

lg 1 p-s 6 sätestatud õigus ei ole maksumenetluses piiramatu ja maksukohustuslane ei saa sellele tuginedes üldsõnaliselt keelduda mistahes teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, on ringkonnakohtu hinnangul õige ja kooskõlas apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendiga nr 3-1-1-39-05 (p 14 teine lause), mille kohaselt on oluline isikult nõutava tõendusteabe faktiline iseloom - kas see viitab isiku poolt toime pandud kuriteole või mitte. Kaebaja viide

§ 64lg 1 p-le 6 maksumenetluses oli paljasõnaline ja otsitud.

Kaebaja juhatuse liige A. O. andis maksumenetluses korduvalt ütlusi. Samas ei ole OÜ Danielson esitanud ei halduskohtule ega ringkonnakohtule tõendeid ka pärast kriminaalmenetluse lõpetamist 24.09.2008 kaebaja juhatuse liikme A. O. suhtes ega põhistanud ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüdistamiseks kasutada. 17.12.1996 lahendist asjas Saunders vs Ühendkuningriik ega muudest EIK lahenditest ei tulene, et vaikimisõigust tuleks eelistada kaasaaitamiskohustusele maksumenetluses, kui puudub oht, et avaldatud andmeid kasutatakse isiku süüdistamisel. Enamgi veel, EIK on rõhutanud, et õigus 9

(10)3-08-1596 vaikimisele ja õigus enda vastu mitte tunnistada ei ole absoluutsed. EIK peab koguni võimalikuks teha väljaspool kriminaalmenetlust isiku vaikimise põhjal õiguslikke järeldusi (08.04.2004 otsus asjas Weh v Austria, p 46).
  1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega maksuhalduri poolt uurimiskohustuse täitmata jätmisest ja maksukohustust vähendavate asjaolude arvestamata jätmisest. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt on kaebaja väide, et kõnealuste objektide kogu mahust (ca 7 miljonit krooni) teostati kaebaja vahendusel 3,3 miljonit krooni ja nimetatud mahus kasutas kaebaja OÜ-d Karelon, paljasõnaline ja tõendamata. Maksuhaldur märgib õigesti, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud raamatupidamisdokumendid on ebakorrektsed, koostatud tegelikke asjaolusid arvestamata ning nendest ei ole võimalik saada selgust kaebaja ja OÜ Karelon vaheliste tehingute üksikasjade (st tööde mahud, ulatus jms) kohta.
  2. Halduskohus hindas kriminaalmenetluse lõpetamise määrust kriminaalasjas nr 06930000191 õigesti kogumis teiste haldusasjas kogutud tõenditega. Asjaolu, et kriminaalmenetluses ei leidnud kinnitust A. O. süü kuriteo toimepanemises, ei tingi maksumenetluse lõpetamist OÜ Danielson suhtes. Maksu- ja kriminaalmenetlus kulgevad omaette üksteisest sõltumata.
  3. Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud, millised puudused on kaebaja esitatud algdokumentidel ja miks need ei tõenda kaebaja ja OÜ Karelon vahel tehingute toimumist. Algdokumentide olulisemad puudused on välja toodud ka kohtuotsuse p-s 12 ja järeldatud õigesti, et neid puudusi ei saa pidada väheoluliseks, kuna need ei võimalda välja selgitada tehingute tegelikku sisu.
  4. Tulumaksuarvestuses ei piisa üksnes asjaolude tõendamisest, et kaup või teenus on soetatud ja see on otseselt seotud äriühingu ettevõtlusega. Maksuotsuses on viidatud TuMS § 51 lg 2 ple 3, mille kohaselt väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, on ettevõtlusega mitteseotud kulu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-07 (p 15) leidnud, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb RPS § 7 lg 1 p 3 kohaselt märkida ka tehingu majanduslik sisu ning kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Käesolevas asjas on tuvastatud, et arvetel on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehingud ja maksumaksja oli teadlik sellest, et arve esitaja ei ole arvetel näidatud teenuseid temale tegelikult osutanud. Seetõttu on ka tulumaksu määramine TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel õige.
  5. Maksu- ja kohtumenetluses on leidnud tõendamist, et OÜ Karelon ei ole kaebajale teenuseid osutanud ja sellest tulenevalt ei ole kaebajal ka õigust OÜ Karelon väljastatud fiktiivsete arvete alusel enda maksukohustust riigi ees vähendada. Tegemist ei ole riigivõimu omavoliga, nagu ekslikult väidetakse apellatsioonkaebuses.
  6. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv 15 000 krooni) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Ruth Virkus Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.