2-08-76554 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-76554 Otsuse kuupäev Jõhvi, 05. oktoober 2009.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Salva Kindlustuse A

) §48 lg2 p7 alusel ja kostja vaidleb nõudele vastu maksekäsu kiirmenetlusest alates, siis käesolevas vaidluses kostja poolt kahju tekitamise ja tekitatud kahju suuruse peab tõendama hageja. Millised tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõendid selleks esitada, oli hageja otsustada. Vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas liiklusõnnetuse põhjustaja ja kahju tekitaja tuvastamisel kindlustusandja on lähtunud seadusega ettenähtud korrast, kas kahju suurus on tuvastatud õigesti ja kas kostja vastuväited on põhjendatud. 22.

§1

ja §2 kohaselt liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kohustuslik kindlustus ning sama seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus.

§26

tulenevalt liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga sama paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine.

§28

lg1 alusel liikluskahju võib olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). Varakahju on asja kahjustamise või hävimise kahju ning mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile ja ekspertiisile (

§28lg3).

23.

§38

lg1 ja lg2 alusel nii kannatanu kui kahju tekitanud isik peab teatama liiklusõnnetusest mis tahes Eestis liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale või Garantiifondile. 14.12.2007.a koostas kannatanu A. M. kahjuteate, mis kirjeldab 11.12.2007.a 4

§38

lg2 sätestatud kohustust täitnud, ta ei ole liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantifondile teatanud. Samas antud asjaolu ei muuda asjas midagi, sest hageja oli liiklusõnnetuse kohta kannatanult teate vastu võtnud (t.lk. 39).

§38

lg5 esimene lause sätestab, et teate vastuvõtnu saadab liiklusõnnetuse pooltele kirjaliku teate liiklusõnnetusest teate saamise kohta, märkides teate edastanud isiku nime ja muud selgunud andmed. Hageja ei tõendanud, et kostjale kannatanu poolt kahjuteate esitamisest teatas. Seega ei täitnud ka hageja

§38lg5 sätestatud kohustust.

24.

§ 43

lg1 järgi kindlustatu vastu esitatud nõude saanud kindlustusandja on kohustatud juhtumit käsitlema ja tegema otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Kui liikluskahju hüvitamise nõue on esitatud kindlustusandjale, edastab kindlustusandja hüvitamise nõude ka kindlustusvõtjale. Et kindlustusandja saatis kostjale teadmiseks otsuse kannatanule kahju hüvitamise ja hüvitatud kahju suuruse kohta, ei ole teada. Tsiviilasja raames sellist tõendit hageja esitanud ei ole. Ei väida seda ka hageja oma hagis. Seega ei ole hageja täitnud

§46

lg1 sätestatud kohustust esitada kindlustushüvitist taotlevale isikule ja kindlustusvõtjale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Sellepärast ei olnud kostjal võimalik kohtuväliselt

§55

lg2 sätestatud korras esitada kaebust hageja tegevuse peale kindlustuse vaidluskomisjonile. 25. Kahjukäsitleja-eksperdi poolt 14.12.2007.a koostatud sõiduki ülevaatuse akti nr 4709 järgi vigastuste tõttu tuleb vahetada sõiduki Chrysler Grand Voyager radiaator ja remontida sõiduki esistange ja kaitseraud. Kahjukäsitleja suunas kannatanu remondikalkulatsiooni koostamiseks (t.lk. 100).

§43

lg7 p1 alusel nõuete käsitleja peab koguma nõude kohta vajalikku teavet ning vajaduse korral pidama läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks. Kahjukäsitleja ei ole avastatud vigastusi lahti kirjutanud, sõiduki ülevaatuse aktist ei saa välja lugeda, milles vigastused konkreetselt seisnesid ning millega seoses võisid vigastused tekkida. Kahjukäsitleja saab küll fotopiltidel nähtavate vigastuste fikseerimiseks piirduda ristikeste tegemisega aktis, kuid varjatud kahjustuse puhul peab kahjukäsitleja kahjustuse iseloomu ja selle tekkimise võimaliku põhjuse lahti kirjutama. 26. 23.07.2008.a esitas OÜ MVEN hagejale arve nr 153 summas 6 014.60 krooni tasumiseks, mille hageja 06.08.2008.a ka tasus (t.lk. 42, 43). Samas see, et tähenda, et selles ulatuses peab teab hagi rahuldama. TsMS §229 lg2 alusel on tsiviilprotsessis tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Kostja taotlusel kohus on asjas määranud liiklusekspertiisi. 12.10.2009.a esitatud ekspertiisiakti nr. LT-119-09/2322 kohaselt ei ole sõiduauto Chrysler Grand Voyager, reg. märgiga xxx vigastused OÜ MVEN avaldus-tellimuses ega ka üheski teises dokumendis kajastatud, v.a. liiklusõnnetuse akt, kus on fikseeritud ainult esipampri ja lisakaitseraua kriimustused. Ilma radiaatori ja sõiduki uuringuta ei ole võimalik väidetava radiaatori purunemise mehhanismi kohta arvamust anda radiaatori purunemine vaadeldava juhtumi käigus ei ole tehniliselt reaalne. Eksperdi arvamuse kohaselt, kui vaadeldava liiklusõnnetuse käigus oleks radiaator vigastada saanud, siis oleks see olnud koheselt avastatav piisavalt asjatundliku vaatluse käigus (t.lk. 111-113). Radiaatori kahjustuste tõendamiseks ei saa kohus lähtuda hageja tunnistaja Üllar Mets’a ütlustest, sest tunnistaja ütluste kohaselt esinesid radiaatori kahjustused sinist värvi sõidukil, sõiduki märki ega mudelit tunnistaja ei osanud öelda (t.lk. 137, 138). Nii kahjukäsitleja kui ka politseiametnike poolt väärteoasja raames tehtud fototõendite järgi tegemist oli punast värvi Chrysler Grand Voyager’iga. 5

§48

lg3 alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks juhtumi käsitluse kulu summas 310.90 krooni (1 323 x 23.5%).

1. VÕS §113 lg1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadete järgi VÕS §94 lg1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli alates 01.07.2007.a kuni 09.12.2008.a 4%; alates 10.12.2009.a kuni 01.01.2009.a 2.5%; alates 01.01.2009.a 1%. Eeltoodu alusel peab kostja tasuma hagejale viivist alates 10.10.2008.a kuni 09.12.2008.a määraga 0.030% päevas (11% : 365) summas 25.50 krooni (60 päeva x 1 416 x 0.030%). Alates 10.12.2008.a kuni 31.12.2008.a määraga 0.026% päevas (9.5 : 365) summas 7.73 (21 päeva x 1 416 krooni x 0.026%). Alates 01.01.2009.a kuni hageja poolt nõutud ajani 17.09.2009.a määraga 0.022% päevas (8% : 365) summas 81 krooni (260 päeva x 1 416 krooni x 0.022%). Kokku viivis 114.23 krooni. Menetluskulud
2. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §163 lg1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus hageja kulud 23.5% ulatuses kostja kanda ning kostja kulud 76.5% ulatuse hageja kanda.
3. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §444 lg4, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6