) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Mare Ojala ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Mare Ojala võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki , võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Korteriühistu Karja 10 võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostja kättetoimetatud kostja perekonnaliikmele.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu seisukoht VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on Paides Karja 10-17 asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu Karja 10 liige. Hageja on moodustatud elamus Karja 10 asuvate korteriomandite ühiseks haldamiseks. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 ja hageja põhikirja p-de 3.2 ja 6 kohaselt on kostja kohustatud tasuma osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Sama on sätestatud ka hageja ja kostja vahel sõlmitud erastatud eluruumide ühise tegutsemise lepingu p-s 4.1. Hooldus- ja remonditasude suurus on määratud vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsustele. Maksete kohta on kostjale esitatud igakuised arved. Kuigi kostjale on saadetud meeldetuletusi ning kutsutud korteriühistu juhatuse koosolekule, ei ole kostja eelnimetatud rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on alates 2008.a. veebruarikuust kuni 31.detsembrini 2009.a. tasumata hooldus- ja remonditasud ning kommunaalmaksed 18 274.33 krooni suuruses summas.
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt maksnud hagejale elamu majandamiskulusid ja tasunud osutatud teenuste eest annab tunnistust, et kostja on rikkunud seadusest (KÜS) tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vastavalt 26.mai 2004.a. üldkoosoleku otsusele 0,07% maksmata jäänud summalt päevas. Hagiavalduse ja sellele lisatud arvestuse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist perioodi eest 01.jaanuar kuni 31.detsember 2009.a. summas 3107.75 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulud
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 4000.00 krooni. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.