← Eesti

2-08-14449/12

2-08-14449 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-1

) § 241 lg 1 järgi on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldaja kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

§ 21

järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui koosoleku kokkukutsumisel on järgitud seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.

§ 21

lg 4 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid üksnes küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisti. Hageja põhikirjas ei ole päevakorra teatavaks tegemisele seadusest erinevaid nõudeid kokku lepitud. Hageja ei vaidlustanud asjaolu, et üldkoosolekute kokku kutsumise teadetes oli näidatud päevakord sellises sõnastuses, kui see on märgitud koosoleku käiku ja vastuvõetud otsuseid kajastavates protokollides. Seega oli hageja 11.08.2006 koosolek väljakuulutatud päevakorra järgi õigustatud võtma vastu otsuseid pangalaenu võtmise, soojussüsteemi renoveerimise ja remondifondi muutmise küsimustes ning 31.08.2007 koosolek katuse remondiks pangalaenu võtmises, remondifondi muutmise ja korteriomandi nr xx võlgade kohta. Hageja esitatud 11.08.2006 üldkoosoleku protokolli järgi on koosolek kooskõlas väljakuulutatud päevakorraga otsustanud pangalaenu võtmise, soojussüsteemi renoveerimise ja remondifondi tariifi (5.0 kr/m2) suurendamise - 7.0 kr/m2 kohta. Päevakorra väliselt on üldkoosolek otsustanud elamu hoolduse, halduse ja heakorra tariifi 5,52 kr/m2 kohta. Hageja esitatud 31.08.2007 üldkoosoleku protokolli järgi on koosolek kooskõlas päevakorraga otsustanud pangalaenu võtmise, remondifondi tariifi (7.0 kr/m2) suurendamise - 10.0 kr/m2. Päevakorra väliselt on üldkoosolek otsustanud elamu hoolduse, halduse ja heakorra tariifi 5,52 kr/m2 kohta. 17. Kohus märkis, et õige ei ole hageja väide selles, et üldkoosolekute otsused kehtivad kuna neid ei ole kohtus vaidlustatud.

§ 241lg.

1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku väljakuulutatud päevakorra väliselt vastuvõetud otsused on tühised, v.a juhul, kui koosolekul osalevad kõik 4

(8)ühingu liikmed. Hageja esitatud protokollide järgi osales koosolekutel vastavalt 22 ja 25 ühistu liiget kolmekümne kolmest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

§ 241

lg 2 järgi võib koosoleku otsuse tühisusele tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Kostja on vastuväidetes koosoleku otsuste tühisusele tuginenud, mis on kooskõlas seadusega. Eelneva alusel ei saa hageja elamu hoolduse, halduse ja heakorra maksete alusena tugineda märgitud üldkoosoleku otsustele. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid, millest saaks järeldada arvestustes kasutatud tariifide kehtivust. Kohus rõhutas, et hageja põhikirja p.6 järgi määratakse igakuulise maksete suuruse arvutamise ja liikmete makseteatise väljastamise kord ja tähtaeg, samuti nende alused, maksmise kord ja tähtajad ning viiviste suurus ja selle arvutamise kord kindlaks ühistu kodukorras. Hageja ei ole esitanud kohtule kodukorda. Kohtule ei ole esitatud ka üldkoosolekute otsuseid, mis kajastaks kodukorra vastuvõtmist või selle muutmist. Seega ei ole hageja esitanud ühistu õiguspäraseid otsuseid, mis saaks olla kostjalt elamu hoolduse, halduse ja heakorra maksete aluseks. Kohus märkis, et hageja võinuks oma nõudes tugineda ka kostja aluseta rikastumisele, millise nõude rahuldamine eeldanuks kostja kasuks või kostja huvides hageja poolt toimingute ja kulutuste tegemise. Hageja ei soovinud vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja tõendamise ettepanekutele tõendada kostja kasuks arvetel märgitud teenuste osutamist. Arve esitamine ei ole iseenesest teenuseks, mille eest saaks nõuda tasu. Hageja selgitused hooldus ja haldusteenuse kohta olid heitlikud ja umbmäärased ning esitatud ilma ühegi kulutusi kinnitava tõendita. Tõendamata on juhtimisteenuse sisu ning juhile tasu maksmine, raamatupidajale tasu maksmine ning heakorrateenuse sisu või muude hageja tabelites väljatoodud teenuste osutamine ning nendega seotud kulude tegemine. Kohtul puudub õiguslik alus selgelt põhistamata ja tõendamata kulutuste väärtuse väljamõistmiseks kostjalt.

  1. Kohus rõhutas, et pooltel puudub vaidlus kostja korteriomandi seisukorra üle ja kostjal puudub võimalus oma vara sihtotstarbeliselt kasutada. Ühistu eesmärgiks on muu hulgas liikmete ühiste huvide esindamine. Kostja õiguseellase käitumise tõttu tekkinud probleemide lahendamine kuulub kõigi ühistu liikmete huvisfääri. On õige, et ühistu ei saa astuda liikmete asemele ehitusloaks vajalike toimingute tegemisel, kuid saab liikmeskonna ühise huvi realiseerumisele mõistliku juhtimisega kaasa aidata. Eelneva põhjal leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud remondifondi, laenu ja maamaksete osas. Maamaks on seadusest tulenev kohustus, mille tasumises ühistu poolt puudub kohtul alus kahelda. Remondifondi makse suurus on ühistu üldkoosolekutel päevakorras ettenähtud küsimusena läbi arutatud ja otsustatud. Kohus leidis, et selles osas saab üldkoosoleku otsusega asendada kodukorra. Kostjal ja ka teistel ühistu liikmetel on õigus nõuda kodukorra alusel tasaarvestuse tegemist juhul, kui see peaks ette nägema makseteks muu aluse. Kohus luges põhjendatuks ka hageja laenumakse tagasinõude. Laenu võtmine on otsustatud üldkoosolekutel; seega lasub hagejal kohustus laenuandja(te) ees, mida täidetakse liikmetelt tagasimakseteks kogutava ressursi arvel. Kostja ei ole laenu võtmise ja tagasimaksete tegemise faktiväiteid kahtluse alla seadnud; seega puudus ka hagejal vajadus nende kinnitamiseks tõendeid esitada. Laenu tagastamata jätmine võib põhjustada hagejale (s.h. ka kostjale) majanduslikku kahju. Hinnates eeltoodut kogumis on hageja esitanud kostjale 2007.a märtsist kuni 2008.a aprillini põhjendatud arveid kogusummas 40 057,65 (19 355,36 + 20 073,04 + 629,26) krooni ulatuses, millest kostja on tasunud 28 936 krooni. Seega on kostjal märgitud perioodist võlgnevus hageja ees kogusummas 11 121,65 krooni.
  2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal lasub kohustus tasuda hagejale K. S. kohustus või mitte. Hageja nõuab K. S. võlgnevuse tasumist 46 993,51 krooni ja sellelt arvestatud viivitusintressi. Hageja väidab, et kostja omandas võlgnevuse KÜS § 51 alusel. Kostja väidab, et osundatud säte ei laiene varale, mis on omandatud enampakkumiselt. Kohus nõustus kostjaga selles, et kostja ei omandanud korteriomandi eelmise omaniku võlgnevust. Täitemenetluses sundenampakkumiselt vara soetamise korral lähevad ostjale üle üksnes need õigused ja kohustused, mida on arvestatud enampakkumise alghinna kujundamisel või milliste olemasolust 5

(8)on teatatud vastuseks kohtutäituri enampakkumise teates tehtud ettepanekule. Õige on kostja väide selles, et enampakkumise teates ei sisaldu korteriomandil väidetavalt lasunud võlgnevust hageja ees. Kohtutäitur P.Petter on teinud kohtutäitur M.Laanemetsale hageja huvides sissenõudega ühinemise avalduse. Seega oli hageja K. S. täitemenetlusest teadlik ning hageja pidi teadlik olema ka väidetavast võlgnevusest. Hageja esindaja kinnitas kohtus, et sai enampakkumiselt laekunud rahast oma nõudele osaliselt rahuldust. Hagejal oli õigus ja võimalus oma väidetav nõue võlgniku vastu täitemenetluses nähtavaks teha, mida hageja aga ei teinud.
  1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 82 järgi määratakse enampakkumise alghind vara hindamise tulemusena. Hinda mõjutavad seejuures varal lasuvad õigused ja kohustused. Alghinda ei mõjuta pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist teatamata ja põhistamata jäetud õigused. TMS § 84 lg 1 p-de 2 ja 5 järgi avaldatakse enampakkumise teates lisaks vara üldisele kirjeldusele ka müüdavat asja koormavad väljaselgitatud kolmandate isikute õigused ja muud asja koormatised ja kitsendused; p.6 järgi peab enampakkumise teates sisalduma ka ettepanek teha kohtutäiturile enne enampakkumist teatavaks oma õigused müüdavale asjale, kui nendest ei ole kohtutäiturile veel teatatud. TMS § 88 lg 1 järgi tehakse enampakkumisel muu hulgas teatavaks müüdavat vara puudutavad olulised tingimused ja alghind. TMS § 96 järgi vormistatakse enampakkumise tulemus enampakkumise aktis, milles on muu hulgas kajastatud müüdava asja andmed ning akti alusel vormistatakse müüdud vara ostja nimele, § 98 järgi tekib ostja omand müüdud asjale asja üleandmisega enampakkumise akti alusel.
  2. Vaidlust ei ole selles, et kohtutäituri enampakkumise teates ei kajastu hageja väidetav, varaga seotud endise omaniku kohustus; hageja ei teatanud oma nõudest ka enne väljakuulutatud enampakkumise läbiviimist. Eelosundatud sätetest tuleneb üheselt, et enampakkumise kaudu müüdava varaga üleminevad koormatised (kolmandate isikute nõuded) tuleb nähtavaks teha; enampakkumisel osalejatel on õigus vara koormatistest teada. Eelneva alusel leidis kohus, et sundenampakkumise kaudu vara soetamine on võõrandamise erivormiks, mille puhul kuulub KÜS § 51 kohaldamisele üksnes juhul, kui ühistu liikmele kuulunud täitmata kohustusest on enampakkumismenetluses osalejaid (pakkujaid) teavitatud. Vastupidisel juhul jääb vara omandaja võimaluseta kaitsta end lisanduva nõude vastu. Enampakkumiselt vara soetamisel ei teki omandajal suhet müüjaga, mistõttu ei saa omandaja tugineda asja mittevastavusele ega alandada hinda. Kahju hüvitamise nõudeks võõrandaja ega ka võõrandamise korraldaja vastu alust ei ole. Hagejal on jätkuvalt õigus suunata oma nõue K. S. vastu üldistel alustel. Kohus märkis, et ühistu võinuks kostja vastuväited ära hoida nõudest enampakkumise korraldanud kohtutäiturile teatamisega.
  3. Pooltel ei ole vaidlust selles, et osamaksu võlgnevus on arvestatud korteriomandi tekkimisel. Hageja 31.03.2008 tõendi järgi on makse muutunud sissenõutavaks 30.09.2005, s.o. ajal, kui korteriomand kuulus K. S.le. Eeltoodu alusel ei ole osamaksu võlg kostjale üle tulnud. Hinnates eeltoodut kogumis leidis kohus, et hageja nõue kostjalt 54 057,51 (46 993,51 + 7064) krooni väljamõistmises ja sellelt viivitusintresside nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  4. Kohus leidis, et hageja viivitusintresside nõue kostja võlgnevusest on põhjendatud seadusjärgse viivitusintressi ulatuses. Hageja põhikirja järgi kehtestatakse maksete tähtajad, viiviste suurus ja nende arvestamise kord hageja kodukorras. Hageja ei ole märgitud dokumenti kohtule esitanud. Hageja ei ole esitanud ka ühistu üldkoosoleku otsust, millest saaks teha järeldusi maksete tähtaegade ja viivise suuruse ning arvestamise aluste kohta. Seega tuleb viivitusintressi nõude arvestamisel lähtuda seadusest. KÜS § 7 lg 3 järgi on korteriühistul õigus nõuda majandamiskuludega maksmisega viivitamisel korteriomanikult 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Apellatsioonkaebuse põhjendused 6
(8)
  1. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 30.12.2008 otsus osas, millega kohus mõistis kostjalt välja 11 121,65 krooni ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi 7060 krooni väljamõistmise osas rahuldamata.
  2. Maakohus on mõistnud kostjalt välja võlgnevuse 11 121,65 krooni perioodi 2007.a märtsist kuni 2008.a aprilli eest. Kohus on arvestanud, et kostja on sellel perioodil tasunud 28 936 krooni. Kohus on nimetatud summa võtnud hageja poolt esitatud arvestuses, kust nähtub, millal ja kui suures summas on esitatud arveid ning millal kostja on midagi tasunud. Samas erinevad nimetatud andmed 7060 krooni ulatuses. Nii on kostja faktiliselt tasunud 36 000 krooni, mitte aga 28 936 krooni.
  3. Kuivõrd esimese astme kohtus toimus vaidlus põhiselt teistel asjaoludel, siis kohtuistungil ei tulnud teemaks kostja poolt tasutud summa suurus. Samas on kohus summa määramisel võtnud aluseks hageja poolt koostatud dokumendi, mis aga arusaamatul põhjusel ei kajasta kõiki summasid. Tasutud summa suurusi on aga faktiliselt võimalik tõendada pangaväljavõtetega. Sellest tulenevalt taotleb kostja TsMS §-st 633 lg 4 tulenevalt võtta vastu dokumentaalne tõend, milleks on kostja panga väljavõte, kust nähtub, et kostja on tasunud hagejale 36 000 krooni. Kostja ei esitanud nimetatud dokumenti esimeses astmes seetõttu, kuna eeldas, et hageja raamatupidamine on koostanud esitatud dokumendid pangaülekandeid arvestades. Paraku on hageja kohtule esitatud dokumentide koostamisel eksinud ning jätnud sealt välja 7060 krooni suuruse summa. Samas on nimetatud summa tasumist võimalik tõendada objektiivse tõendiga – pangaväljavõttega. Vastus apellatsioonkaebusele
  4. Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused
  5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
  6. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kolleegium on jätnud hageja apellatsioonkaebuse 01.09.2009 määrusega läbivaatamata ning kostja on otsuse vaidlustanud üksnes väljamõistetud summa suuruse osas, ei pea kolleegiumi vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust muus osas kontrollida.
  7. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses esimese astme kohtus esile toomata jäetud asjaolule, mille kohaselt ei vasta hagis toodud kostja võlgnevuse arvestus tõele, kuna see ei kajasta kostja poolt hagejale tehtud kõiki makseid. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kostja lisanud apellatsioonkaebusele kostja pangakonto väljavõtte perioodist 09.01.2007 – 09.01.
  9. Kostja ei ole hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestuse õigsust maakohtus kahtluse alla seadnud ja seetõttu ei ole maakohtule hageja arvestusele tuginemise etteheitmine kolleegiumi arvates põhjendatud. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Ka ringkonnakohus ei saa kostja kõnealuse väitega arvestada, kuna vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja kohtuotsuses hindamata tõendid üksnes juhul, kui asjaolule või tõendile esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu või tõendeid ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
  10. Kostja põhjendus maakohtus võlgnevuse arvestuse väidetavale ebaõigsusele tähelepanu pööramata jätmiseks ja endapoolse kohustuse täitmise kohta tõendite esitamata jätmiseks ei ole kolleegiumi arvates mõjuv. Kostja väide, et apellatsioonkaebuses esiletoodud asjaolu ja kaebusele lisatud tõend jäi esimese astme kohtus esitamata seetõttu, et maakohtus ei keskendutud 7
(8)võlgnevusele, vaid teistele küsimustele, on ainetu, kuna kostja võlgnevus ja selle suurus on hagi eset silmas pidades vaidluse kesksed küsimused ning üksnes nendega ongi maakohtu menetluses tegeletud. Asjaolu, et kostja ei pidanud esimese astme kohtu menetluse jooksul vajalikuks hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestuse paikapidavust kontrollida, ei anna TsMS § 652 lg 3 alusel õigustust esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid ja tõendeid.
  1. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kostja hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad. Vastuväidete esitamise- ja tõendamiskohustuse täitmata jätmist ei saa panna pahaks maakohtule, kuna TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus oma seisukohti põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma seisukohtade põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid tõendab. Kõigi vastuväidete esitamise ja nende tõendamise kohustusele on maakohus juhtinud kostja tähelepanu juba 17.04.2008 hagi menetlusse võtmise määruses. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
  3. Ringkonnakohtu poolt kostja kontoväljavõtte tähelepanuta jätmine ei välista kostja õigust tugineda täitemenetluses väitele, et kohustus on hagejale osaliselt täidetud (TMS § 48 p 2). Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.