KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. märtsil 2010.a Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-65700 Tsiviilasi Narva linna

) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui SHS-st ei tulene teisiti.

§ 533

lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. 3 10. Vastavalt

§ 539

¹ lg 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud. 11.

§ § 536 lg 1 järgi peab kohus enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist isiku isiklikult ära kuulama ning vajaduse korral kuulab kohus isiku ära isiku jaoks tavalises keskkonnas. Antud juhul oli P K isiklikult ära kuulatud Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja kohtuniku poolt.

1. Kohus leidis, et ekspertiisiaktiga on tõendatud, et P K on vaimuhaige, kes ei oska aru saada oma tegude tähendusest, ei tule ravi ja igapäevase eluga toime. Tema käitumine näitab, et hoolekandeasutusse paigutamata jätmisel võib P K olla ohtlik teistele kui ka iseenda elule ja tervisele. P K vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet ning seetõttu ei ole väljaspool erihooldekodu muude abinõude kasutamine piisav ohutuse tagamiseks. Arvestades psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus, et P K suhtes on põhjendatud tema paigutamine kinnisesse asutusse üheks aastaks.
2. Kohus on tuvastanud, et P K põeb vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul. Tema vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Kohus on tuvastanud, et P K käitumine võib olla impulsiivselt agressiivne. Tema ei saa oma tegudest aru ega saa neid juhtida. Samuti kuritarvitas P. K varem alkoholi, mille tõttu haigus süvenes. Seega leiab kohus, et P K võib olla ohtlik nii endale kui ka teistele ning pea olema järelevalve all.
3. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, P K esinevad üheaegselt kõik Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 punktides 1-3 nimetatud tunnused. Seega on tuvastatud vajadus tema hoidmiseks kontrollitud keskkonnas, sest ta ise ei pea end vaimselt haigeks ja seega võib ise sattuda ohtlikku olukorda või tekitada teistele ohtliku olukorra.
4. Kohus leiab, et P K vajab ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega hooldust. Asjas tuvastatud asjaolude tõttu ei ole kohtu arvates võimalik P K suhtes kasutada muud abinõud kui tema paigutamist ja nõusolekuta hooldamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses erihooldusteenusel. Eelpool toodud põhjustel ning uurinud esitatud tõendeid leiab kohus, et esinevad asjaolud P K kinnisesse asutusse paigutamiseks peale võimalikku sundravilt vabanemist üheks aastaks. 16.

§-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu, ekspertiisitasu) riigi kanda. Fred Fisker Kohtunik 4