Obsah (4)

§ 174§ 367§ 403§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 12.märts 2010 Paide Tsiviilasja number 2-09-65743 Tsiviilasi AS Swedbank hagi Sergei Tenson vas

§ 174lg 1).

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA NÕUE 16.12.2006.a sõlmisid pooled arvelduskrediidi lepingu nr xxxxxxxxxx (edaspidi Leping 1), mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 10 000 krooni kostja arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxx. Poolte kokkuleppel suurendati krediidilimiiti 30 000 kroonini. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses. Limiidi kasutamise eest kohutus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast limiidist. Lepingu 1 kohaselt kohustus kostja tähtaegselt omama piisavalt rahalisi vahendeid intressi tasumiseks. 03.04.2007.a sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping 2) summas 30 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.04.2011.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole, kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja tasuma intressi iga kuu 15kuupäeval. Alates 15.12.2007.a kuni 15.07.2008.a kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses kaheksa üksteisele järgneva põhiosa ja intressi tagasimaksetega. 13.07.2007.a sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxxxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping 3), mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Rev* (P), mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxxxxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxxxx võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 15 000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub krediidilimiidi eest intressi iga kuu 10.kuupäeval ja tagab selleks arvelduskontole piisavalt vaba raha. 10.12.2007.a kuni 10.06.2008.a kostja intressimakseid ei tasunud. 04.07.2008 saatis hageja kostjale kirja Lepingute 1, 2 ja 3 võlgnevuse suuruse kohta, palus tasuda võlg hiljemalt 19.07.2008.a ning hoiatas mittetasumise korral Lepingud ennetähtaegselt üles öelda. Kostja võlga ei tasunud. 18.06.2008.a sulges hageja Lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xxxxxxxxxxxxx alla. 24.07.2009.a ütles hageja Lepingu 2 ennetähtaegselt üles seoses võlgnevusega. 19.06.2008.a sulges hageja Lepingu 3 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nrxxxxxxxxxxxxxxxx alla. Tsiviilasi nr 2-09-56743 Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. 06.08.2008 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule (kostjale) kätte toimetada. Seisuga 02.12.2009 moodustab kostja võlgnevus hageja ees 86 216.64 krooni, sealhulgas lepingust nr xxxxxxxxxxx tulenev võlgnevus 36 292.67 krooni (põhiosa 30 000 krooni, intress 436.67 krooni ja viivis 5856 krooni), lepingust nr xxxxxxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku on 31 353.62 krooni (põhiosa 24 524.31 krooni, intress 3422.83 krooni ja viivis 3406.48 krooni) ning lepingust nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku 18 570.35 krooni (põhiosa 15 000 krooni, intress 1479.35 krooni ja viivis 2091 krooni). Hageja nõuab kostjalt kokku 86 216,64 krooni põhivõla, intresside ja viiviste väljamõistmist,

§ 367

alusel viiviste väljamõistmist protsendina põhinõudest alates 3.12.2009 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja kinnitas oma vastuses, et on võlgnevusest teadlik ning tal ei ole hageja nõudele vastuväiteid. Menetlus

§ 403

lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus on seisukohal, et eelmenetluses on poolte seisukohad piisava selgusega välja selgitatud ning võimalik on asi lahendada kohtuistungit pidamata kirjalikus menetlus. Hageja on nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses avaldanud hagiavalduses, kostja avaldas sellekohase nõusoleku 10.02.2010.a. Täiendavaid avaldusi ja dokumente pooled kohtu antud tähtajaks ei esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega, kostja vastuses avaldatud õigeksvõtuga ning hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hageja hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-te 1 ja 3 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole selles, et 16.12.2007 sõlmisid pooled arvelduskrediidi lepingu nr xxxxxxxxxxxx (Leping 1), millega hageja andis kostjale arvelduskrediiti summas 10 000 krooni intressimääraga 16% aastas. Igakuise intressi tasumise kuupäevaks lepiti kokku 10.kuupäev (p 2.3). Lepingu 1 p 6.3 kohaselt kohustus kostja nimetatud kuupäeval tagama arvelduskontol intressi tasumiseks piisava summa ja p 8.1 kohaselt tasuma viivist panga hinnakirjas fikseeritud määras. Vaidlust ei ole ka selles, et 03.04.2007.a sõlmisid pooled väikelaenulepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxxx (Leping 2), mille alusel andis hageja kostjale laenu 30 000 krooni intressiga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 15.04.2011.a. Kostja omakorda kohustus tasuma laenu põhiosa tagasimakseid ja intressi iga kuu 15.kuupäeval vastavalt Lepingu 2 lisaks olevale maksegraafikule. Kostja pidi Lepingu 2 p-de 6.1 ja 7.3 kohaselt tagama nimetatud kuupäeval oma arvelduskontol tagasimaksete ja intresside tasumiseks vajalike rahasummade olemasolu. Samuti pole vaidlust selles, et 13.07.2007.a sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (Leping 3), mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard REV* (P) krediitkaardi toimiva krediidilimiidiga 15 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja maksepäevaga iga kuu 10.kuupäeval. Hageja väitis, et kostja ei täitnud endale Lepingutega 1,2 ja 3 võetud rahalisi kohustusi kokkulepitud nõuetekohaselt, st ei tagastanud laenu (krediiti) ega tasunud intressi kokkulepitud tähtaegadel ja ulatuses. Kostja võlgneb hagejale Lepingute alusel kokku 86 216,64 krooni, millest tagastamata krediidivõlg on 69 524.31 krooni, tasumata intress 5338.85 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivised kokku 11 353.48 krooni. Kostja kinnitas, et tal pole hageja hagile vastuväiteid. Sellega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt endale Lepingutega 1, 2 ja 3 võetud rahalisi kohustusi. Esinesid asjaolud, mis andsid hagejale õigustuse kostjaga sõlmitud lepingud ennetähtaegselt üles öelda. Lepingute lõppemisel tekkis kostjal kohustus saadud krediidisummad täies ulatuses hagejale tagastada, samuti tasuda kokkulepitud intressid. Tsiviilasi nr 2-09-65743
2. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas ka täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja seda kohustust vabatahtlikult hageja ees ei täitnud, mistõttu sattus ta nimetatud kohustuste täitmisega võlgnevusse. Hageja arvestuse kohaselt, mida kostja on omaks võtnud, on kostja põhiosa võlgnevus kokku 69 524.31 (30 000 + 24 524.31 + 15 000) krooni ja intressivõlg kokku summas 5338.85 (436.67 + 3422.83 + 1479.35). Eeltoodut arvestades on hageja nõue eelnimetatud võlgnevuste osas põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldada. Kohus on tuvastanud, et kostja ei täitnud oma lepingutest tulenevaid raha maksmise kohustusi kokkulepitud tähtajal. Seega viivitas kostja omapoolsete lepinguliste rahaliste kohustuste täitmisega.
3. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingutes kokku leppinud, et viivise määraks loetakse hageja hinnakirjaga kinnitatud viivise määr. Kostja ei ole vaidlustanud ei hageja arvestatud sissenõutavaks muutunud põhiosa viivise suurust kokku summas 11 353.48 (5856 +3406.48 + 2091) krooni, selle arvestuslikku õigsust ega ka arvestamisel kasutatud viivise määra. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja nõue sissenõutavaks muutunud põhiosa viiviste saamiseks kokku summas 11 353.48 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on õigustatud nõudma lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ka hagiavalduse esitamise ajal veel sissenõutavaks muutumata viivist protsendina põhinõudest ja seaduses kehtestatud määras. Seega on hageja nõue sissenõutavaks muutumata viivise osas seaduslik ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista viivis protsendina põhinõudelt, st summalt 69 524.31 krooni alates 03.12.2009.a kuni põhinõude täitmiseni ja seda seadusega kehtestatud määras, st EKP intress + 7% aastas. 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sirje Lahesoo Kohtunik