Obsah (11)

§ 394§ 442§ 467§ 367§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 177§ 468

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2009, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-09-

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 16.11.2009 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagi G I`e vastu võlgnevuse 20 901.08 krooni nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud 24.05.2006 sõlmisid AS Hansapank (hageja) ja G I (kostja) laenulepingu nr xxxx (edaspidi: leping) summas 25 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.05.

1. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12.kuupäeval summas 734.38 krooni. Alates 12.01.2008 jäi kostja laenu-ja intressimaksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 12.04.2008 laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p 10 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel tulenevalt VÕS §
2. 16.04.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingute ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võlgnevuse tasuda hiljemalt 01.05.
3. Hageja ka hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks kohustuste mittetäitmisel ütleb hageja lepingu üles ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist. 02.05.2008 ütles hageja lepingu üles. Kostja kirjadele ei reageerinud ega asunud ka võlgnevust kustutama. Kostja ei ole ka hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 14.05.2008 esitas hageja kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse summas 18 888.35 krooni ja menetluskulu summas 250 krooni väljamõistmiseks. 10.11.2009 jättis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Seisuga 12.11.2009 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 20 901.08 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning

§ 367ja 177 sätetele.

Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 20 901.08 krooni väljamõistmist (sellest põhiosa 17 084.10 krooni, intress 1 221.22 krooni ja põhiosa viivis 2 595.76 krooni), samuti alates 13.11.2009 kuni põhinõude (17 084.10 krooni) täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas). Hageja on esitanud ka taotluse juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega tegemisega. Samuti taotleb hageja menetluskulude summas 4 250 krooni kostjalt väljamõistmist ning nimetatud summas 2 menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ka viivist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid –laenuleping ja laenu tagastamise graafik; lepingu andmed ja sooritatud operatsioonid; kostjale väljastatud kirjalik teade ja kohustuste täitmise nõudekiri, laenuvõlgnevusest teatamise ja kohustuste täitmise nõudekiri, kohtumäärus 10.11.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest, maksekorraldus riigilõivu tasumisest; hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid.. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 25.11.2009 kostjale isiklikult. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 09.12.2009.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata intressid ja laenu tagasimaksed lepingus sätestatud summades ja tähtajaks. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 20 901.08 krooni, sellest põhivõlgnevus moodustab 17 084.10 krooni ning ülejäänud summa moodustavad kokku viivis ja intressid). 3

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja hagiavalduses märgitud nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt tähtajast alates - 13.11.2009. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldused nr 43196, 12.11.2009 ja nr 06322, 13.05.2008 riigilõivu tasumisest kogusummas 4 250 krooni.

§ 177

lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 15.aprillil 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 4