1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) ja viivis menetluskuludelt 3 250 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni
1 sätestatud määras. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. 1 Kohtuotsus Kohtuotsus toimetatakse kätte menetlusosalistele. menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 02.06.2006.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr. 07010522-VL summale 8 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja tagastamise tähtajaga 10.06.2009.a. Kostja kohustus laenu põhiosa ja intressi katteks tasuma iga kuu 10-ndal kuupäeval 356 krooni ja 63 senti. Alates 10.09.2007.a. kuni 10.05.2008.a. kostja laenumakseid ei tasunud. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist. 09.02.2007.a. sõlmisid pooled partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr. 6877, mille alusel sai kostja oma käsutusse partner krediitkaardi ja mis võimaldas kostjale krediidilimiiti 5 000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Püsimakseks lepiti 200 krooni kalendrikuus maksepäevaga 12-nes kuupäev. Alates 12.09. kuni 12.12.2007.a. kostja püsimakseid ei tasunud. Lepingu p. 8.2 kohaselt kohustus kostja võlgnevuselt tasuma viivist
29.04.2008.a. saatis hageja kostjale kirja lepingutest tuleneva võlgnevuse kohta, palus kostjat tasuda võlgnevuse hiljemalt 14.05.2008.a. ja hoiatas kostjat lepingute ülesütlemise suhtes. Kostja võlgnevust ei tasunud. 19.12.2007. sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ning kandis võlgnevuse uue lepingu nr. 07-229137-KB alla. 20.05.2008.a. ütles hageja lepingu 1 ennetähtaegselt üles. 29.05.2008.a. esitas hageja kostja vastu avalduse maksekäsu kiirmenetluses kostjalt võlgnevuse ja menetluskulu väljamõistmiseks. 29.12.2009.a. jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Seisuga 20.01.2010.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 14 965 krooni ja 99 senti, milles mõlema lepingu järgi põhiosa 11 940 krooni ja 22 senti ning kõrvalnõuded kokku 3 025 krooni ja 77 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, samuti on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 14 965 krooni ja 99 senti ning alates 21.01.2010.a. põhinõudelt 11 940 krooni ja 22 senti kuni põhinõude täitmiseni viivis
1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 3 250 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni
1 sätestatud määras. Hagi on esitatud
§-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 94, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – lepingud, maksegraafikud, konto väljavõtted sooritatud operatsioonidega, laenuandmed, teatis, kohtumäärus, lepingu ülesütlemine, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. 2 Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 27.01.2010.a. võttis hagi menetlusse ja saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 30 päeva jooksul. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada. TsMS § 394 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 30 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud, kuigi on hagimaterjali 08.02.2010.a. vastu võtnud, mida tõendab kostja allkiri kättetoimetamise teatisel. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad krediidilepingul.
3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas.
ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda.
1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral.
1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni
Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud
MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 21.01.2010.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis
MS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist
1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist
1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. 3 TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 250 + 3 000 = 3 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas TSK §-de 163, 173, 174, 190,
§-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 396, 397, 401 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 15. aprillil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.