← Eesti

3-07-2212/67

Obsah (4)§ 28§ 92§ 93§ 83

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2212 Haldusasi Project Trading OÜ ka

§ 28; § 31 lg 4).

1 ASJAOLUD

  1. 19.06.2007 tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi MTA) Project Trading OÜ suhtes maksuotsuse nr 12-5/388, millega kohustas Project Trading OÜ-d tasuma perioodi 2005 september kuni 2006 september eest täiendavat tulumaksu 58 859 krooni, kinnipeetud tulumaksu 276 882 krooni, käibemaksu 25 708 krooni, sotsiaalmaksu 410 507 krooni, kohustusliku kogumispensioni makseid 24 879 krooni ja töötuskindlustuse makseid 15 450 krooni. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  2. Kaebaja leiab, et maksuotsus on õigusvastane osas, milles see kohustab kaebuse esitajat tasuma perioodi
  3. september kuni
  4. september eest kinnipeetud tulumaksu 276 882 krooni, sotsiaalmaksu 410 507 krooni, kohustusliku kogumispensioni makseid 24 879 krooni ja töötuskindlustuse makseid 15 450 krooni. Maksuotsus on õigusvastane eelkõige seetõttu, et kaebaja pangakontolt sularahas välja võetud summa 931 625 krooni näol ei ole tegemist kaebaja juhatuse liikme Ive Pulma palgatuluga. Nimetatud summa on osaliselt kasutatud kaebaja võetud laenu tagastamiseks, osaliselt kaebaja ettevõtlusega seotud kulude katmiseks ning osaliselt on see pandud kaebaja kassasse.
  5. Kaebaja vaidleb esiteks vastu maksuotsuse puntkile 1.4., milles väidetakse, et kaebaja ei esitanud maksuhaldurile kassaarvestust ega muid kassadokumente, mis tõendaks, et pangakontodelt väljavõetud raha oleks kasutatud ettevõtluse tarbeks või et raha oleks kassas. Nagu nähtub maksuhalduri 09.11.2006 korraldusest nr 12-2.1/21201 (II kd lk 6) ja 10.01.2007 korraldusest nr 122.1/754 (II kd lk 7), kohustas maksuhaldur kaebajat esitama kontrollitava perioodi kohta dokumente, sh kassadokumendid. Nõutud dokumendid pani kokku raamatupidamisteenust pakkuv Evera Raamatupidamise OÜ. Esimese korraldusega nõutud dokumendid esitas juhatuse liige Ive Pulma 13.12.2006, selle kohta koostati dokumentide üleandmise-vastuvõtmise protokoll (II kd lk 8), milles aga ei ole fikseeritud, millised dokumendid kaebaja maksuhaldurile üle andis. Teise korraldusega nõutud dokumendid andis kaebaja maksuhaldurile üle 12.01.
  6. Kaebaja esindajale maksuhalduri poolt esitatud maksutoimiku materjalidest ei nähtu, et selle kohta oleks mingisugune dokument koostatud. Ive Pulma 16.01.2007 elektronkirjast maksuhaldurile (II kd lk 9) nähtub, et maksuhaldur on küsinud midagi kassadokumentide kohta ning Ive Pulma on viidanud sellele, et raamatupidaja L. M. väitel sisaldusid kassadokumendid üleantud mapis. Peale nimetatud vastust on maksuhaldur elektronkirja teel korduvalt kaebaja poole pöördunud ning täiendavaid küsimusi esitanud, ent pole kordagi osundanud sellele, nagu kassadokumente ei sisalduks üleantud dokumentide hulgas. L. M. on kaebajale kinnitanud, et maksuhaldurile üle antud kaustades olid muuhulgas kaebaja pearaamatu konto nr 1011 „Kassa” väljatrükid. Kuna raamatupidaja ei teinud endale koopiat maksuhaldurile paberkandjal esitatud väljatrükkidest, siis on käesolevaga võimalik kohtule esitada üksnes HansaRaama programmist peale käesoleva kaebuse esitamist tehtud väljatrükid (II kd lk 10-27). Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et maksuotsuse väited selle kohta, et kaebaja ei ole esitanud kassadokumente, on alusetud. Maksuhalduril olid olemas nii kassaraamat kui kaebaja pangakonto väljavõtted ning kassasse laekunud raha kasutamist kajastavad kuludokumendid, mis võimaldasid kontrollida pangakontodelt sularahas välja võetud raha kasutamist.
  7. Kaebaja märgib, et tutvudes pearaamatu kontoga 2016 „Laenud osanikelt” (II kd lk 44-45) nähtub, et perioodi
  8. märts kuni
  9. september jooksul tehti Ive Pulmale laenu tagasimakseid kokku 736 047 krooni ulatuses. Sama perioodi kassaraamatust ja pangaväljavõtetest nähtub, et nimetatud summast 616 347 krooni on tagastatud sularahas ning ülejäänu pangaülekannetega. Seega kinnitab maksuotsuse meelevaldsust ainuüksi asjaolu, et sularahas toimunud laenusummade tagastamised on loetud Ive Pulma palgatuluks, samas kui pangaülekandega toimunud laenu tagastamisi on maksuhaldur pidanud ettevõtlusega seotud kuluks. Maksuhaldur on maksumenetluses 2 sellega lugenud tõendatuks laenusuhte olemasolu, mille kohta esitati maksumenetluse käigus laenulepingud.
  10. Kaebuse esitaja on esitanud 02.04.2005 dateeringuga laenulepingu summale 566 047 krooni, mille alusel on Ive Pulma pangakontolt 02.04.2005 kaebaja pangakontole laekunud 36 177 eurot ehk 566 047 krooni. Lisaks on kaebaja esitanud 11.07.2005 dateeringuga laenulepingu summale 38 000 krooni, mille järgi on Ive Pulma 11.07.2005 teinud kaebaja pangakontole sularaha sissemakse summas 19 000 krooni ja 16.08.2005 ülekande kaebaja pangakontole summas 10 000 krooni, 31.08.2005 ülekande kaebaja pangakontole summas 500 krooni ja 22.10.2005 sularaha sissemakse summas 8500 krooni. Viimaks on kaebaja esitanud 16.02.2006 laenulepingu summale 134 000 krooni. Ive Pulma on 16.02.2006 teinud kaebaja pangakontole sularaha sissemakse summas 23 000 krooni, 02.06.2006 sularaha sissemakse summas 58 000 krooni, 17.07.2006 sularaha sissemakse summas 33 000 krooni, 28.08.2006 sularaha sissemakse summas 2000 krooni ja 21.09.2006 sularaha sissemakse summas 16 000 krooni. Nimetatud summasid kokku arvutades selgub, et pangakontode väljavõtted tõendavad vaidlusalusel perioodil Ive Pulma poolt kaebajale laenu andmist 736 047 krooni ulatuses ehk täpselt samas suuruses kui antud perioodil tehti ka laenude tagasimakseid. Seega vaidlusalusest 931 625 krooni suurusest kaebaja pangakontolt välja võetud summast 616 347 krooni on kasutatud Ive Pulmale antud laenu tagasimaksmiseks ning see on tõendatud laenulepingute, kassaraamatu ja pangaväljavõtetega.
  11. Kaebaja selgitab täiendavalt ülejääva 315 278 krooni kasutamist ettevõtluses. Kuna nimetatud summa palgatuluks lugemise ainsaks põhjuseks oli väidetav kassaraamatu puudumine, siis ei sisaldu maksuotsuses mitte ühtegi põhjendust selle kohta, miks nimetatud sularaha kasutamist ettevõtluses ei loeta tõendatuks. Kassaraamatust nähtuvalt tehti vaidlusalusel perioodil (
  12. märts kuni
  13. september) kassasse sularaha sissemakseid kokku 939 525 krooni, nimetatud summa hulgas on ka Ive Pulma poolt kaebaja pangakontolt välja võetud summa 931 625 krooni. Sularaha, mis jäi üle laenude tagastamisest, kasutati kaupade ja teenuste eest tasumiseks või jäeti kassasse. Seejuures kassajääk on kogu kõnealuse perioodi puhul olnud mõistliku suurusega, vahemikus 950 kuni 203 438 krooni. Kassaraamatus kajastatud kaupade või teenuste eest sularahas tasumisi tõendavad kassaraamatus viidatud raamatupidamise algdokumendid (II kd lk 49-140). Kaebaja ei oleks saanud vastavaid kaupu ja teenuseid sularaha eest osta, kui kassaraamatu poolt kajastatav sularaha kassasse kandmine ei oleks vastanud tegelikkusele. Maksuhalduril on igal hetkel olnud võimalus kaebaja kassajäägi suuruse kontrollimiseks, kuid seda ei ole maksuhaldur senini vajalikuks pidanud. Sularahatehingute toimumist võib vajadusel kontrollida ka teiste tehingupoolte kaudu.
  14. Kaebaja hinnangul rikub vaidlustatav maksuotsus ka tema õigust õiglasele ja erapooletule maksumenetlusele, õigust kaitsele õigusvastaselt tekitatud kahju vastu vastavalt põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 25 ning kaudselt ka õigust omandi kaitsele PS § 32 kohaselt, kuna õigusvastase maksuotsuse jõusse jäämise korral oleks kaebaja sunnitud võõrandama temale kuuluva vara.
  15. Veel leiab kaebaja, et maksuhalduri väide, mille kohaselt kaebaja jaoks töid tegevale kaebaja juhatuse liikme elukaaslasele A. T.le ei ole makstud palka, on asjakohatu. Nimetatud väide võiks olla asjakohane vaid juhul, kui ei oleks tõendatud sularahas väljavõetud raha kasutamine kaebaja ettevõtluses, mille välistavad aga eelpool viidatud kassaraamat ja pangakonto väljavõtted, samuti alljärgnevalt käsitlemist leidvad muud dokumendid. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  16. Vastustaja leiab, et maksuotsus on õiguspärane ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole maksuotsuse osaliseks tühistamiseks piisav kaebaja väide, mille kohaselt on vaidlusalust summat on osaliselt kasutatud laenu tagastamiseks, osaliselt kaebaja ettevõtlusega seotud kulude katmiseks ning osaliselt makstud kassasse. Ühegi tõendiga neid väiteid varasemalt kinnitatud ei ole, ehkki kaebaja kinnitab, et kõiki nimetatud asjaolusid saab kaebaja dokumentaalselt 3 tõendada. Maksuhaldur märgib siinjuures, et vastavalt MKS §-le 56 on maksukohustuslasel maksumenetluses kaasaaitamiskohustus. Vastavalt viidatud paragrahvi lõikele 1 on maksukohustuslane kohustatud teatama maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Seega väites, et kaebaja saab dokumentaalselt tõendada, et kaebaja kontolt väljavõetud summa 931 625 krooni ei ole juhatuse liikme töötasu, kinnitab kaebaja ühtlasi ka seda, et on maksumenetluses jätnud kaasaaitamiskohustuse täitmata. Ühtlasi annab fakt, et väidetele vaatamata ei lisanud kaebaja vastavaid tõendeid kaebusele kohe, alust kahelda kohtumenetluse käigus esitatavate tõendite usaldusväärsuses. Seega rõhutab vastustaja, et kaebaja ei ole tõendanud pangakontolt sularahas välja võetud 931 625 krooni kasutamist oma ettevõtluses või selle paigutamist äriühingu kassasse.
  17. Maksuhaldur selgitab, et talle on esitatud korraga neli identset laenulepingut, millest kolmest nähtuvalt oleks Ive Pulma justkui andnud kaebajale laenu kogusummas 736 047 krooni. Nimetatud lepingutel puuduvad allkirjad, need sisu mõttes on identsed, lepingutes puudub laenu tagasimaksmise tähtaeg, samuti puudub kokkulepe intressi tasumise kohta. Ehkki esimene leping kannab kuupäeva 02.04.2005 ning kõige hilisem 16.02.2006, on paberkandjad säilinud samaväärselt, samuti puuduvad kõigil poolte allkirjad.
  18. Vastustaja märgib, et isegi kui eeldada, et Ive Pulma tõepoolest kaebajale sellised laenud andis, jääb selgusetuks, milliste vahendite arvelt Ive Pulma seda tegi. Ive Pulma on alates 16.09.2004 registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kelle tulu
  19. aastal oli 17 613 krooni ning
  20. aastal 45 396 krooni. Kaebaja väidetavalt Ive Pulmale väljamakseid teinud ei ole. Ive Pulma esitatud maksudeklaratsioonidest ei nähtu, et ta oleks ajal, mil eelpool viidatud laenud anti, saanud tulu muudest allikatest. Maksumenetluse käigus on Ive Pulma põgusalt viidanud, et sai tulu vara müügist, mille paigutas äriühingusse. Nimetatud väide on jäänud paljasõnaliseks ning ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Ive Pulma ei ole ka deklareerinud 2005 ja 2006 aastatel tuludeklaratsioonis tulu vara müügist. Samas on Ive Pulmal kaks ülalpeetavat last. MTA on seisukohal, et Ive Pulma poolt kaebajale laenu andmine on tõendamata ning esitatud laenulepingud ei ole usaldusväärsed. Kuigi vastustajale võib ette heita asjaolu, et viidatud laenulepinguid ei ole maksuotsuses käsitletud, ei anna see siiski alust maksuotsuse tühistamiseks osas, mis puudutab Ive Pulmale tehtud väljamakseid. Ka kaebaja ise ei väitnud eriarvamuses kontrollaktile, et kõnealuste väljamaksete näol oleks olnud tegemist laenu tagasimaksetega.
  21. Lisaks selgub laenulepingute võrdlusest kaebaja konto väljavõtetega, et lepingutes märgitud summad erinevad oluliselt tegelikult kontole kantud summadest, samuti on laenulepingus märgitud, et laenusumma kantakse kaebaja pangakontole, mitte ei anta üle sularahas. See asjaolu omakorda kinnitab vastustaja kahtlusi nende ehtsuses.
  22. Maksuhaldurile jääb arusaamatuks D. V. ja tema poolt 01.11.2006 kaebajale antud väidetava laenu seos kaebajaga ning selle laenu alusel tagasimaksete tegemine Ive Pulmale.
  23. Vastustaja märgib, et kontrollaktile esitatud eriarvamuses leidis kaebaja, et tegemist ei saa olla töötasuga, kuna Ive Pulma ja kaebaja vahel puudub tööleping, samuti ei kohusta äriseadustik maksma juhatuse liikmele tasu. Maksuhalduri hinnangul ei ole töösuhte olemasolu eelduseks tööleping, vaid pooltevahelise suhte iseloom. Riigikohus märkis juba 23.08.1998 oma määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-98, et asjaolust, et isikuga töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, ei tulene töölepingulise suhte puudumine. Seda põhimõtet on Riigikohus oma otsustes hiljem ka korduvalt jaganud. Maksuhalduri andmetel puuduvad kaebajal töötajad. Kaebaja seadusliku esindaja ütluste kohaselt teeb OÜ-s Project Trading tööd tema elukaaslane A. T., kes ei ole maksuhalduri andmetel töötanud kuskil alates
  24. aasta novembrikuust ning pole kontrollitud perioodil saanud kasu vara võõrandamisest või tulu muudest allikatest. 4
  25. Vastustaja viitab Riigikohtu 13.02.2008 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-90-
  26. Käesoleval juhul on juhatuse liige Ive Pulma kaebuse esitaja ainuomanik, seega tuleb hinnata, kas tehtud väljamaksete näol võis olla tegemist dividendi või muu kasumieraldisega. Kaebajal puuduvad töötajad, samuti ei ole Ive Pulma saanud muid tasusid kaebajalt ega muudest allikatest. Kaebaja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt võetakse Ive Pulma poolt kontolt raha tihti, kaootiliselt ja väikestes summades. Seega võib väljamaksete iseloomust lähtuvalt asuda seisukohale, et tegemist ei ole väljamakstud dividendidega ega ka muude kasumieraldistega. Ka kaebaja juhatuse liikme elukaaslase tegelik panus ja seos kaebaja tegevusega on tõendamata, seega võib oletada, et Ive Pulma osales täielikult kaebaja töös ja juhtimises. Veel viitab vastustaja Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2007 otsusele haldusasjas 3-
  27. Vastustajal puudub alus kahelda, et Ive Pulma ei oleks osalenud aktiivselt äriühingu juhtimises ning oleks olnud pigem passiivne investor. Kui pidada ka tõepäraseks Ive Pulma ütlusi, mille kohaselt töötas tema elukaaslane OÜ-s Project Trading tasuta, ei anna see alust eelduseks, et Ive Pulma seda üldse ei teinud.
  28. Kokkuvõtlikult on maksuhaldur seisukohal, et maksuotsus on õiguspärane, kaebaja kontolt tehtud väljamaksete hindamine töötasuks kooskõlas seadusega ning varasema kohtupraktikaga ja kaebaja paljasõnalised väited ei anna alust maksuotsuse osaliseks tühistamiseks. Vastustajale jäid arusaamatuks kaebaja väited, et maksuotsus rikub kaebaja õigust õiglasele ja erapooletule maksumenetlusele ja õiguste kaitsele õigusvastaselt tekitatud kahju vastu ning omandi kaitsele, mistõttu vastustaja nendel väidetel ka pikemalt ei peatunud. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei suutnud maksu- ega kohtumenetluses tõendada väljamaksete kasutamist väidetud viisil, ta ei täitnud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust ning ei ole pidanud sisuliste selgituste ja tõendite esitamisel kinni enda poolt võetud tähtaegadest. Seega on etteheited õigusrikkumisele erapooletule ja õiglasele maksumenetlusele kohatud. Eeltoodust lähtuvalt palub vastustaja jätta OÜ Project Tradingu kaebus rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHT VASTUSTAJA VASTUSELE
  29. Esiteks märgib kaebaja, et maksuhaldur on oma seisukohta muutnud, leides, et mingit laenu ei ole olnud. Samas on Ive Pulma poolt antud laen 736 047 krooni tervikuna laekunud kaebaja pangakontole, mille väljavõtted olid maksuhalduril juba maksuotsuse tegemise ajal. Seega on asjakohatud maksuhalduri arutlused laenulepingu allkirjade ning Ive Pulma raha päritolu kohta. Kaebaja leiab, et ainuke vaidlusküsimus Ive Pulmalt kaebaja pangakontole 736 047 krooni kandmise kohta saab olla nende summade kandmise õiguslik alus. Kaebaja selgitas maksumenetluses juba enne maksuotsuse tegemist, et tegemist on laenuga ning esitas ka sellekohased dokumendid. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses otsesõnu teistsugust seisukohta avaldanud, ning maksuarvestusest nähtuvalt on laenu tagasimakseid osaliselt aktsepteeritud, seega ka laenu andmist tunnustatud. Kohtumenetluses on maksuhaldur tulnud välja uudse positsiooniga, et laenu üleandmine ei ole tõendatud. Maksuhaldur peaks sel juhul esitama mingisuguse alternatiivse käsitluse, mida kujutab endast Ive Pulma poolt kaebaja pangakontole kantud 736 047 krooni, kui tegemist ei ole laenuga. Sellist selgitust maksuhaldur esitanud ei ole. Seega maksuhalduri poolt hetkel laenusuhte olemasolu mittetunnustamine ning sellega loogiliselt kaasnev laenu tagastamiste mittetunnustamine on vastuolus tõenditega, mis olid maksuhalduril olemas juba maksuotsuse tegemise ajal. Kuna maksuhaldur ei vaielnud vastu Ive Pulmalt kaebaja pangakontole 736 047 krooni kandmise faktile ega esitanud mitte ühtegi alternatiivset käsitlust sellele, et tegemist on laenuga (rääkimata sellise alternatiivse käsitluse õigsuse tõendamisest), siis tuleb lugeda Ive Pulma poolt kaebajale laenu andmine tõendatuks.
  30. Kaebaja leiab, et kuna Ive Pulma poolt kaebajale laenu andmine 736 047 ulatuses on tõendatud, puudub alus kahelda selles, et nimetatud summa ulatuses Ive Pulmale tehtud maksed kujutavad endast laenu tagasimaksmist. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi sisulist argumenti, mille tõttu laenu tagasimakseid tuleks lugeda hoopis Ive Pulma palgatuluks. Irratsionaalne oleks olukord, kus 5 äriühingule laenu andnud füüsiline isik jätab laenu tagasi nõudmata. Samuti on paljasõnalised ja tõendamata maksuhalduri oletused Ive Pulma poolt aktiivselt äriühingu juhtimises osalemise kohta.
  31. Maksuhaldur väidab, et tema 10.01.2007 korraldus kassadokumentide esitamise kohta viitab sellele, et neid dokumente varem ei esitatud. Kaebaja leiab, et nimetatud väide on paljasõnaline, kuna peale korralduse saamist vastas kaebaja esindaja 16.01.2007 maksuhaldurile, et kassadokumendid on juba kaebajale raamatupidamisteenust osutanud isiku poolt maksuhaldurile üle antud. Nimetatud selgitusele maksuhaldur hilisemas meilivahetuses mitte kordagi vastu ei vaielnud, seega oli kaebajal põhjendatud alus eeldada, et maksuhalduri 10.01.2007 nõue oli ekslik ja tulenes maksuhalduri tähelepanematusest. Riigikohtu 10.01.07 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-85-06 on märgitud, et hea halduse põhimõtte kohaselt vastutab haldusmenetluse õiguspärase läbiviimise eest eeskätt haldusorgan, aga mitte üksikisik. Lubamatu on olukord, kus maksuhaldur võimaldab maksumaksjal uskuda, et teatud dokument on maksutoimikus, ning teeb hiljem nimetatud seisukohale vastu vaidlemata, maksuotsuse, mille üheks keskseks põhjenduseks on etteheide vastava dokumendi puudumise kohta. Kõnealuses olukorras ei saa ka piisavaks lugeda maksumenetlust läbi viiva revidendi paljasõnalisi väiteid selle kohta, et kassaraamatut maksutoimikus ei olnud. Nagu osundasid maksuotsuse kättetoimetamisega seoses ilmnenud asjaolud, ei saa maksuhaldurit mitte kuidagi käsitleda erapooletu organina, vaid siiski poolena, kes soovib iga hinna eest kaitsta oma otsuseid, selleks kahetsusväärselt vajadusel ka võltsinguid kasutades.
  32. Maksumaksjal on küll kaasaaitamiskohustus selgituste andmiseks ja dokumentide esitamiseks, ent ilma õigus- ja raamatupidamisalaste teadmisteta oleks absurdne kaebaja esindajalt nõuda, et ta oleks asunud detailselt analüüsima kontrollakti õiguspärasust, ning osundama maksuhaldurile, millises osas on viimase poolt töö puudulikult tehtud ning uurimisprintsiip järgimata. Asjaolust, et kõigile maksuhalduri töö puudustele ei ole osundatud juba maksumenetluses, ei tulene, et vastavatele puudustele ei võiks osutuda hiljem.
  33. Maksuhaldur on MKS § 102 lg 1 punktile 2 viidates leidnud, et kaebaja kassaraamat tuleks kohtul jätta tähelepanuta, kuna kaebaja jättis selle sihilikult esitamata enne maksuotsuse tegemist. Kaebaja rõhutab veel, et kassaraamat esitati maksuhaldurile juba maksumenetluse ajal. Lisaks nähtub kaebaja ja maksuhalduri vahelisest elektronkirjade vahetusest , et pooled on olnud erineval arusaamal sellest, millised dokumendid maksutoimikus sisalduvad. Samuti nähtub kirjavahetusest, et kaebaja ei mõistnud seda arusaamade erinevust. Kaebaja 16.01.2007 vastusele (mille kohaselt kassaraamat oli maksutoimikus) ei vaielnud maksuhaldur vastu, seega võis kaebaja eeldada, et maksuhalduri varasem nõue esitada kassaraamat oli ekslik. Isegi juhul, kui kassaraamatut tõepoolest maksutoimikus ei olnud, siis ei oleks selles süüdi mitte kaebaja, vaid see oleks maksuhalduri hooletus, mis seisnes kaebajalt vastu võetud dokumentide vastuvõtmisel dokumentide koosseisu kahepoolsel fikseerimata jätmises ning kaebaja eksituses hoidmises selles osas, millised dokumendid maksutoimikus on ja millised mitte. Järelikult ei saa lugeda põhjendatuks kassaraamatu tähelepanuta jätmist viitega selle varasema esitamata jätmise tahtlikkusele või hooletusele.
  34. Viimaks märgib kaebaja, et maksuotsuse õigusvastasuses on võimalik veenduda ka ilma kassaraamatuteta. Vaidlus puudub selles, et kaebaja pangakontode väljavõtete, kuludokumentide ja laenulepingutega oli maksuhalduril võimalik tutvuda juba maksumenetluse käigus. Ainuüksi nimetatud dokumentide põhjal on ilmne, et maksuotsus on ebaõige, kuna kaebaja kontodelt väljavõetud sularaha kasutamise kohta on piisavad tõendid. Eriti puudutab see Ive Pulma poolt laenu andmist ja temale laenu tagastamist, mis on ammendavalt kajastatud nii laenulepingutes kui pangakontode väljavõtetel. 6 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  35. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ja tuleb ka osaliselt rahuldada.
  36. Käesoleva vaidluse esemeks on perioodil
  37. september kuni
  38. september 931 625 krooni suuruste sularaha väljamaksete lugemine Ive Pulma palgatuluks ja OÜ-le Project Trading kohustuse panemine tasuda sellelt summalt kinnipeetud tulumaksu 276 882 krooni, sotsiaalmaks 410 507 krooni, kohustusliku kogumispensioni maksed 24 879 krooni ja töötuskindlustuse maksed 15 450 krooni. Nimetatud 931 625 krooni on võetud perioodil 2005 märts kuni 2006 september sularahas Project Trading OÜ Hansapanga kontolt välja. Kaebuse esitaja ei vaidlusta maksuotsust talle tasumiseks määratud käibemaksu ja täiendava tulumaksu osas. Vaidlust ei ole selles, et väljavõetud sularaha oleks läinud kellegi teise kui Ive Pulma valdusse. Vastustaja ei vaidlusta seda, et Ive Pulma on tasunud OÜ Project Trading pangakontole nii ülekandega kui sularahas kokku 736 047 krooni. Kuivõrd maksuhaldur on maksuotsuses aktsepteerinud laenu tagasimaksetena Ive Pulmale Project Trading OÜ pangakontolt ülekantud summasid 119 700 krooni ulatuses, siis on laenusumma osas vaidlus 736 047 – 119 700 = 616 347 krooni üle. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur ei koostanud maksumenetluses kogutud dokumentide üksikasjalikku üleandmis-vastuvõtmisakti, millest nähtuks, kas üle anti ka vaidlusaluse perioodi puudutav kassaraamat. Samas ei vaidlusta vastustaja seda, et kaebaja esitas maksumenetluses Ive Pulma ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud laenulepingud. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitajale tasuti kaupade ja teenuste müügist vaid pangakonto vahendusel (kogu kaebuse esitaja tulu on näha pangakontodelt). Maksuamet on osundanud asjaolule, et Ive Pulma tegutses vaidlusalusel perioodil FIE-na, teenides 2005 aastal puhastulu 17 613 krooni ja 2006 aastal puhastulu 45 396 krooni (maksuotsuse lk 5), millele Ive Pulma vastu ei ole vaielnud. Vaidlust ei ole selleski, et vaidlusalusel perioodil 2005 september kuni 2006 september ei olnud kaebuse esitajal ühtegi bensiiniga sõitvat sõiduvahendit (maksuotsuse lk 49) ja kaebuse esitaja ei ole tõendanud isikliku auto kasutamist äriühingu majandustegevuses.
  39. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas kaebuse esitaja pangakontolt sularahas väljavõetud summat 931 625 krooni tuleb käsitleda Ive Pulma palgatuluna, nagu tegi MTA seda maksuotsuses, või Ive Pulma antud laenu tagasimaksetena, nagu leiab kaebaja. Vastustaja hinnangul puudusid maksuotsuse tegemise hetkel nimetatud summa osas kuludokumendid. Ive Pulmalt OÜ Project Trading pangakontole üle kantud ja sularahana sisse makstud summat 736 047 krooni peab kaebuse esitaja laenuks, vastustaja aktsepteerib, et summa äriühingule üle kanti, kuid ei aktsepteeri summat laenuna vaid leiab, et tegemist võis olla ka mingi muu maksega. Vastustaja on seadnud kahtluse alla ka asjaolu, et Ive Pulmal oli raha OÜ-le Project Trading laenu andmiseks. Vaieldakse ka selle üle, kas sularahas kaebuse esitaja kontolt väljavõetud 315 278 krooni, mille osas kaebaja ei väida, et tegemist oleks laenuga, on Ive Pulma palgatulu või kaebuse esitaja ettevõtlusega seotud kulu. Sellega seoses on vaidlus on selle üle, kas maksuhaldurile esitati maksumenetluse käigus kassadokumendid.
  40. Esiteks käsitleb kohus küsimust, kas 616 347 krooni ulatuses sularaha väljavõtmine kaebuse esitaja pangakontolt on laenu tagastus Ive Pulmale. Sellega seoses vajab esmalt hinnangut asjaolu, kas selle summa ulatuses oli Ive Pulmal kaebuse esitajaga laenusuhe. Kaebuse esitaja väidab, et vaidlusalusest summast 931 625 kroonist oli 616 347 krooni ulatuses tegemist laenusuhtega Ive Pulma ja OÜ Project Trading vahel ja ülejäänud 315 278 krooni kasutas OÜ Project Trading ettevõtlusega seotud kuludeks. Kohus nõustub sellega, et 616 347 krooni ulatuses tegemist laenusuhtega Ive Pulma ja OÜ Project Trading vahel (kogu laenusuhe oli 736 047 krooni ulatuses, millest maksuhaldur on varasemalt aktsepteerinud 119 700 krooni, mis on Ive Pulma tasunud kaebuse esitajale oma pangakontolt). Pearaamatu kontolt 2016 „Laenud osanikelt” (II kd lk 44-45) nähtub, et perioodi
  41. märts kuni
  42. september jooksul tehti Ive Pulmale laenu tagasimakseid kokku 736 047 krooni ulatuses. Maksuhaldur sellele vastu vaielnud ei ole ja kinnitas ka istungil, et 7 nimetatud summas Ive Pulma kaebuse esitajale tõepooleks raha andis. Maksuhaldur on aga vaidlustanud asjaolu, et tegemist on laenuga, leides, et võib-olla andis Ive Pulma raha äriühingule mõnel muul otstarbel. Kohtus leiab, et tegemist oli sisuliselt laenusuhtega. Õigus on kaebuse esitajal selles, et laenulepingule ei näe ükski õigusnorm ette kohustuslikku kirjalikku vormi. Seega ei ole kirjaliku vormi järgimine iseenesest laenusuhte tekkimise kohustuslikuks tunnuseks. Kaebuse esitaja on ise möönnud, et vastustajale elektrooniliselt esitatud laenulepingu koostas ta tagantjärele. Õigus on kaebuse esitajal selleski, et laenusuhte võib ka hiljem kirjalikult dokumenteerida (kasvõi võlatunnistuse näol). Laenusuhe on kirjalikult vaja fikseerida äriühingul aga selleks, et laenu tagasimakseid oleks võimalik käsitleda ettevõtlusega seotud kuluna. Kaebuse esitaja on laenusuhte kirjalikult dokumenteerinud ja maksuhaldurile maksumenetluses ka esitanud.
  43. Kaebuse esitaja on esitanud 02.04.2005 dateeringuga laenulepingu summale 566 047 krooni (II kd lk 46 pöördel), mille alusel on Ive Pulma pangakontolt 02.04.2005 kaebaja pangakontole laekunud 36 177 eurot ehk 566 047 krooni (I kd lk 35, selgitus „laenuleping“). Lisaks on kaebaja esitanud 11.07.2005 dateeringuga laenulepingu summale 38 000 krooni, mille järgi on Ive Pulma 11.07.2005 teinud kaebaja pangakontole sularaha sissemakse summas 19 000 krooni (II kd lk 30 pöördel, selgitus „SS“ – sularaha sissemaks) ja 16.08.2005 ülekande kaebaja pangakontole summas 10 000 krooni (II kd lk 31, selgitus „ülekanne“), 31.08.2005 ülekande kaebaja pangakontole summas 500 krooni (II kd lk 31 pöördel, selgitus „ÜL“ - ülekanne) ja 22.10.2005 sularaha sissemakse summas 8500 krooni (II kd lk 33 pöördel, selgitus „SS“ – sularaha sissemaks). Viimaks on kaebaja esitanud 16.02.2006 laenulepingu summale 134 000 krooni (II kd lk 48). Ive Pulma on 16.02.2006 teinud kaebaja pangakontole sularaha sissemakse summas 23 000 krooni (II kd lk 38, selgitud „sularaha sissemaks“), 02.06.2006 sularaha sissemakse summas 58 000 krooni (II kd lk 40 pöördel, selgitus „kassa sissemaks“), 17.07.2006 sularaha sissemakse summas 33 000 krooni (II kd lk 41, selgitus „kassa sissemakse“), 28.08.2006 sularaha sissemakse summas 2000 krooni (II kd lk 41 pöördel, selgitus „SS“ – sularaha sissemakse) ja 21.09.2006 sularaha sissemakse summas 16 000 krooni (II kd lk 41 pöördel, selgitus „kassa sissemaks“). Nimetatud ülekannete ja sissemaksete kohaselt on Ive Pulma andnud OÜ-le Project Trading seega 736 047 krooni. Samad summad nähtuvad pearaamatu kontolt 2016 „Laenud osanikelt” (II kd lk 44-45). Ka sama perioodi kassaraamatust ja pangaväljavõtetest nähtub, et nimetatud summast 616 347 krooni on tagastatud sularahas ning ülejäänu pangaülekannetega. Saadud laenu ja selle tagastamist kajastavad ka äriühingu 2005 ja 2006 majandusaasta aruanded (bilanss ja rahavoogude aruanne), milliseid kaebuse esitaja maksumenetluse ajaks äriregistrile veel esitanud ei olnud.
  44. Kohus leiab, et määrava tähtsusega ei ole siinkohal asjaolu, et laenulepingutel puuduvad allkirjad ja et need võivad olla koostatud tagantjärele. Oluline on, et Ive Pulma on andnud OÜ-le Project Trading kokku intressita laenu 736 047 krooni ja saanud maksuotsuse tegemise hetkeks selle summa ka tagasi. Sularaha sissemaksetel ei ole küll märgitud, et tegemist on laenulepingute alusel tasutud sissemaksetega, kuid seni, kuni ei ole tõendeid selle kohta, et nimetatud summad ei olnud Ive Pulma enda raha (vaid nt äriühingu deklareerimata sularahakäive), ei ole põhjust pidada neid millekski muuks kui Ive Pulma isikliku raha ülekanneteks äriühingule. Vastustaja kahtleb küll selles, et Ive Pulma andis raha üle laenu eesmärgil, kuid ei ole pakkunud ka välja, mis otstarbel Ive Pulma raha äriühingule andis. Ükski tõend ei viita sellele, et tegemist oleks kingitusega, teenuste või kaupade ostmisega või osakapitali suurendamisega (osakapital on 40 000 krooni). Äriliste suhete korral ei ole mingit põhjust eeldada, et Ive Pulma andis raha äriühingule üle kingitusena.
  45. Mis puutub vastustaja väitesse, et Ive Pulmal ei olnud raha kaebuse esitajale laenu andmiseks, siis kinnitas Ive Pulma kohtuistungil vande all, et sai põhilise osa laenusummast (02.04.2005 ülekantud 36 177 eurot ehk 566 047 krooni) liisingufirmalt. Ive Pulma müüs maha talle kuulunud korteri aadressil Tallinn, xxxxxxxxx ning arvestas müügisummast 600 000 krooni äriühingule antavaks laenuks. Korteri müük toimus küll juunis-juulis 2005 (kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt 8 on uued omanikus esitanud kinnistamisavalduse omanikukande muutmiseks 07.07.2005), kuid kuna Ive Pulma juba enne arvestas korteri müügist saadava rahaga, sai ta korteri tagatisena krediiti Sampo Pangast (kinnistusraamatu väljavõttelt nähtub, et 31.03.2005 avalduse alusel on kantud sisse hüpoteek summas 1 200 000 krooni hoopis Hansapanga kasuks). Kuna Ive Pulma müüs oma eluaseme, ei olnud tal vajadust deklareerida müügist saadud tulu. Uue eluaseme ostuks võttis Ive Pulma 2005 augustis laenu Sampo pangast ja teda toetas ka laste vanaema (seletused II kd lk 199). Igal juhul leiab kohus, et väideteks, justkui puudunuks Ive Pulmal raha äriühingule laenu andmiseks, puudub alus. Mis puutub peale korteri müügist saadud raha saamist sularahas äriühingu kontole vahemikus 11.07.2005 kuni 21.09.2006 tehtud sissemakseid kogusummas 170 000 krooni, siis ei anna kahtlused selles, kust Ive Pulma selle raha sai, siiski veel alust laenusuhte välistamiseks. Kohus rõhutab veel, et maksumenetluses ega kohtumenetluses ei ole kordagi väidetud, et kaebuse esitajal oleks olnud deklareerimata sularahakäivet. Pelgast kahtlusest siinkohal ei piisa ja Ive Pulma sularaha sisemakseid tuleb käsitleda tema antud laenuna. Sissemaksed on hiljem dokumenteeritud kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingutena.
  46. Kahtlemata oleks laenuga seonduv arusaamatus jäänud olemata, kui kaebuse esitaja oleks kohe laenu andmisel sõlminud laenulepingu siiski kirjalikus vormis ja lisanud ka sularaha sissemaksetele ning pangaülekannetele selgitused viitega konkreetsele laenusuhtele. Samas ei saa selle tegematajätmise tõttu laenu tagasimakseid siiski lugeda automaatselt palgatuluks, kuna vaidlust selles, et Ive Pulma raha äriühingule andis, ei ole. Asjaolu, et laenu tagasimaksed ei leidnud aset korrapärase graafiku alusel, ei muuda laenusuhet samuti olematuks, vaid teevad väljamaksete sihtotstarbe kontrollimise keerukaks. Ive Pulma kinnitas, et laenu tagasimaksmise graafikut ei olnudki kavandatud, kuna laenu tagastamine käis nii, nagu see parasjagu võimalik oli. Osadel tagasimaksetel (kontole) on märgitud selgitusena laenu tagastus, sularaha väljavõtmiste korral nähtub see aga ainult kassaraamatust. Kohus leiab, et ehkki kaebuse esitaja ei ole korrektselt ei laenu andmist ega selle tagasimakseid dokumenteerinud, on tegelikkuses tuvastatav, et 616 347 ulatuses sai Ive Pulma kaebuse esitajalt laenu tagasimakseid ja mitte töötasu.
  47. Maksuamet on nimetatud 736 047 kroonist aktsepteerinud maksuotsuses laenu tagasimaksetena 119 700 krooni (ei ole seda summat töötasu hulka arvestanud). Kohus leiab, et laenusummaks tuleb lugeda kogu eelnimetatud laenulepingute alusel tasutud 736 047 krooni. Seega on vaidlusalusest 931 625 krooni suurusest kaebaja pangakontolt välja võetud summast 616 347 krooni on kasutatud Ive Pulmale antud laenu tagasimaksmiseks ja maksuhalduril ei olnud alust lugeda 616 347 krooni Ive Pulma palgatuluks ja määrata sellelt makse.
  48. Mis puudutab maksuhalduri väiteid, et kaebaja jaoks töid tegevale A. T.le ei ole makstud palka, nõustub kohus kaebuse esitajaga selles, et need väited otseselt käesolevasse maksuvaidlusesse ei puutu. Makse on määratud Ive Pulma väidetavalt töötasult. Küll mõjutab asjaolu, et OÜ-l Project Trading ei olnud ühtegi palgalist töötajat, kahtlust, et Ive Pulmale laekunud summad on tegelikkuses palgatulu.
  49. Teise asjaoluna analüüsib kohus laenusummast ülejääva 315 278 krooni lugemist Ive Pulma palgatuluks. Nimetatud summa on osade kaupa välja võetud kaebuse esitaja pangakontolt. Summa osas väidab kaebuse esitaja, et tegemist ei ole palgatulu, vaid ettevõtlusega seotud kuluga. Kaebaja väidetel ei sisaldu maksuotsuses mitte ühtegi põhjendust selle kohta, miks nimetatud sularaha kasutamist ettevõtluses ei loeta tõendatuks. Kohus nõustub selles küsimuses vastustajaga, et kaebuse esitaja ei ole suutnud ei maksumenetluses ega kohtumenetluses tõendada kõnealuse 315 278 kasutamist kaebuse esitaja ettevõtluses. Maksuotsuse ja kontrollakti kohaselt ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis otstabel väljavõetud sularaha kasutati.
  50. Vastustaja väidetel puudusid asjaomased algdokumendid, kassaraamat vaidlusaluse perioodi (september 2005 kuni september 2006) kohta ja pearaamat 2005 aasta kohta. Nagu nähtub 9 maksuhalduri 09.11.2006 korraldusest nr 12-2.1/21201 (II kd lk 6) ja 10.01.2007 korraldusest nr 122.1/754 (II kd lk 7), kohustas maksuhaldur kaebajat esitama kontrollitava perioodi kohta dokumente, sh kassadokumendid. Kaebaja väidab, et esitas maksuhaldurile nii kassaraamatu kui kassasse laekunud raha kasutamist kajastavad kuludokumendid, mis võimaldasid kontrollida pangakontodelt sularahas välja võetud raha kasutamist. Esimese korraldusega nõutud dokumendid esitas kaebuse esitaja väitel juhatuse liige Ive Pulma 13.12.2006, selle kohta koostati dokumentide üleandmise-vastuvõtmise protokoll (II kd lk 8), milles aga ei ole fikseeritud, millised dokumendid kaebaja maksuhaldurile üle andis. Vaidlust ei ole selles, et kohtumisel olid kaebuse esindaja poolelt Ive Pulma ja raamatupidaja L. M. Kohtule vande all antud seletustes ei osanud Ive Pulma nimetada, millised dokumendid olid maksuhaldurile üleantud kasutas (II kd lk 199), seega ei ole kohal olnud kaebuse esitaja esindaja ise tegelikult kindel, kas kassaraamat ja sularahas tasutud kulutuste kohta algdokumendid üle anti. Kaebuse esitaja raamatupidaja L. M. kinnitas tunnistajana, et andis maksuhaldurile üle nii kassaraamatu kui algdokumendid. Ive Pulma kohtule antud seletuses seda ei osanud kinnitada. Revident Kersti Kivisild on kirjalikes tunnistustes (II kd lk 187-188) väitnud, et kassa aruandeid üle ei antud (vastus küsimusele 11, 19 ja 20). K. Kivisilla kinnitusel sularaha arved esitati ja neile anti ka hinnang kaebaja ettevõtlusest lähtuvalt (vastus küsimusele 20). Raamatupidamisdokumentide üleandmis-vastuvõtmisaktist nähtub vaid see, et on antud üle üks kaustatäis dokumente.
  51. Teise korraldusega nõutud dokumendid andis kaebaja enda kinnitusel maksuhaldurile üle 12.01.
  52. Ive Pulma 16.01.2007 elektronkirjast maksuhaldurile (II kd lk 9) nähtub, et maksuhaldur on küsinud kassadokumentide kohta ning Ive Pulma on vastanud, et kassadokumendid peavad olema mapis, mis on maksuhalduri käes – nii väidab raamatupidaja (I kd lk 195 pöördel). Ekirjavahetusest ei nähtu hiljem tõesti, et peale nimetatud vastust on maksuhaldur elektronkirja teel korduvalt kaebaja poole pöördunud ning täiendavaid küsimusi esitanud, ent samas viitab 16.01.2007 Ive Pulma e-kiri selgelt sellele, et 12.01.2007 mingil põhjusel siiski ei esitatud kassaraamatut.
  53. Kaebaja leiab, et vastustajal on kohustus tõendada, millised dokumendid maksuhaldurile esitati (kaebaja viitab 01.02.2006 revidendi käsiraamatule, mis on kättesaadav MTA veebilehel www.emta.ee, milles esitatakse revidendile nõue koostada vastuvõetavatest dokumentidest nimekirjad ja võtta nendele nii dokumentide andja kui vastuvõtja allkirjad.) Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja kohtumenetluse käigus esitatud elektrooniline kassaraamat võib olla tagantjärele koostatud. Raamatupidaja L. M. on oma ütlustes kinnitanud, et kassaraamatusse tehtud kandeid ei kinnitata ja neid saab seetõttu ka tagantjärele koostada või muuta. Vastustaja väidetel kinnitab sama ka HansaRaama programmi koostaja. Kohus leiab, et ehkki maksuhaldur on käitunud korrektse üleandmis-vastuvõtmisakti vormistamata jätmisel järelemõtlematult, tuleb käesoleval juhul lugeda tuvastatuks see, et kassaraamatut maksumenetluses üle ei antud. Maksuotsuse p 1.
  54. kohaselt ei esitanud kaebaja maksuhaldurile kassaarvestust ega muid kassadokumente, mis tõendaks, et pangakontodelt väljavõetud raha oleks kasutatud ettevõtluse tarbeks või et raha oleks kassas. Sama on kirjas kontrollakti punktis 2.
  55. Eriarvamuses kontrollaktile kaebuse esitaja esindaja Ive Pulma sellele vastu ei vaielnud. Tõepoolest ei saa kunagi sajaprotsendiliselt välistada seda, et maksuhaldur kõrvaldas osa dokumente maksutoimikust, kuid sellise järelduse tegemiseks ei piisa pelgalt kahtlusest, vaid selleks kahtluseks peaks olema teada ka mingi motiiv ja olemas mingi seda kasvõi kaudselt kinnitav tõend, mida käesoleval ajal esitatud ei ole. Samuti tuleb nõustuda vastustajaga selles, et esitatud elektroonilise kassaraamatu väljatrükk on põhimõtteliselt tagantjärele korrigeeritav ega saa olla üksi aluseks sularahakäibe hindamisel. Ettevõtlusega seotud kulu hindamisel on aga määravad eelkõige algdokumendid (sularaha tšekid) ja kassaraamat saab siin olla vaid abistava tähtsusega. Kohtu hinnangul ei ole küsimus kassaraamatu esitamisest või mitteesitamisest vaidluse lahendamise seisukohalt määrava tähtsusega. Kassaraamat näiteks vaid seda, millal millised summad äriühingu kassast välja läksid. Seda aga, kas tegemist oli ettevõtlusega seotud kulutustega, saab 10 hinnata vaid RPS § 7 tähenduses algdokumentide järgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja rikkus maksumenetluses MKS § 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust, mille tõttu maksuhaldur ei saanud maksuotsuse tegemise eel adekvaatselt hinnata kaebuse esitaja sularaha käivet vaidlusalusel perioodil.
  56. Kaebuse esitaja väidetel kasutati sularaha, mis jäi üle laenude tagastamisest, kaupade ja teenuste eest tasumiseks või jäeti kassasse. Nii väitis Ive Pulma istungil antud seletustes muuhulgas, et 2007 aastal enne maksuotsuse tegemist osteti Saksamaalt ca 300 000 krooni eest üks kraana auto ja üks veoauto. Selliste ostude kohta peavad olema korrektsed algdokumendid (sularaha tšekk) ja selles osas ei piisaks ka vastavatest kannetest kassaraamatus. Kaebuse esitaja väidetel tõendavad kassaraamatus kajastatud kaupade või teenuste eest sularahas tasumisi kassaraamatus viidatud raamatupidamise algdokumendid (II kd lk 49-140). Esitatud dokumentidest valdav enamus on bensiini ostutšekid. Kuivõrd kaebuse esitajal ei olnud vaidlusalusel perioodil ühtegi bensiiniga sõitvat sõidukit, nõustub kohus vastustajaga selles, et ühtegi bensiini ostutšekki ettevõtlusega seotud kuluna aktsepteerida ei saa.
  57. Kaebuse esitajal on õigus selles, et sularahatehingute toimumist võib vajadusel kontrollida ka teiste tehingupoolte kaudu, kuid kohus ei leia, et ükski õigusnorm oleks maksumenetluses ega kohtumenetluses käesoleval juhul maksuhaldurit selleks kohustanud. Maksukohuslase kaasaaitamiskohustus tuleneb MKS § 56 lõigetest 1 ja 2 ja selle kohaselt on maksu kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. MKS § 150 lõike 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.
  58. Kuna kaebuse esitaja vaidlusaluse 315 278 krooni kulutamise kohta nõutavaid algdokumente ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses ei esitanud, on maksuhaldur õigustatult käsitlenud Ive Pulma väljavõetud summasid tema isikliku palgatuluna. Maksumenetluses ega kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid, millest võiks järeldada, et vaidlusalune 315 278 krooni kasutati kuidagi muul moel kui Ive Pulma enda hüvanguks. Siinkohal on vastustaja viidanud täiesti õigustatult Riigikohtu 13.02.2008 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-90-07, kus on punktis 14 märgitud, et juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu hüve puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest. Taoline eeldus peab aga paika ainult sellisel juhul, kui juhatuse liige ei ole sama äriühingu aktsionär või osanik. Punktis 15 on lisatud, et osaühingu osanikule tehtud väljamakse puhul tuleb välja selgitada, kas tegemist on dividendi või muu kasumieraldisega. Väljamakse iseloomu hindamisel tuleb vajadusel muu hulgas välja selgitada, millised olid juhatuse liikme ülesanded äriühingus, milliseid töid teevad töölepingu alusel töötavad isikud ja milliseid juhatuse liige, kui palju on juhatuse liige saanud muid tasusid samast äriühingust või muudest allikatest, milline on tehtava töö maht ja keerukus. Oluline võib olla ka väljamaksete sagedus. Käesoleval juhul on juhatuse liige Ive Pulma kaebuse esitaja ainus osanik, seega tuleb hinnata, kas tehtud väljamaksete näol võis olla tegemist dividendi või muu kasumieraldisega. 2005 ja 2006 majandusaasta aruannete kohaselt dividende kummagi aasta kasumist ei makstud. Kaebajal puuduvad töötajad, samuti ei ole Ive Pulma saanud muid tasusid kaebajalt. Kaebaja juhatuse liikme elukaaslase tegelik panus ja seos kaebaja tegevusega on tõendamata, seega võib oletada, et Ive Pulma osales täielikult kaebaja töös ja juhtimises. Ka on asjakohane vastustaja viide Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2007 otsusele haldusasjas 3-05-426, kus on märgitud, et olukorras, kus äriühingu raamatupidamine ei kajasta tegelikult tehtud väljamakset ei töötasuna ega kasumieraldisena, osutub määravaks tasu saaja roll äriühingu kasumi teenimisel, teisisõnu see, kas tasu saaja osales kasumi teenimisel pigem aktiivselt äriühingut juhtides või passiivse investorina. 11 Puudub alus kahelda, et Ive Pulma ei oleks osalenud aktiivselt äriühingu juhtimises ning oleks olnud pigem passiivne investor. Kui pidada ka tõepäraseks Ive Pulma ütlusi, mille kohaselt töötas tema elukaaslane OÜ-s Project Trading tasuta, ei anna see alust eelduseks, et Ive Pulma seda üldse ei teinud. Seega on maksuotsus õiguspärane osas, millega loeti Ive Pulma palgatuluks 315 278 krooni ja määrati sellelt tasumiseks sotsiaalmaks, kinnipidamisele kuuluv tulumaks, töötuskindlustusmaksed ja kogumispensioni maksed. Selles osas tuleb maksuotsus jätta jõusse. 40.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude summas 74 578 krooni väljamõistmiseks. Menetluskuludeks on riigilõiv 5000 krooni ja õigusabikulud summas 69 578 krooni. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude koosseisu ega suuruse osas vastuväiteid, küll vaidleb vastu sellele, et kuludena aktsepteeritaks tasumata õigusabikulusid. Kohus leiab, et kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgmised.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega on kaebaja taotluse rahuldamise peamine õiguslik eeldus täidetud.

§ 93

lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et menetluskulu näol on tegemist riigilõivu ja õigusabikuluga.

§ 83kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Lõike 4 punkti 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on kaebaja esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus

§ 83

järgi lubatav.

§ 93

lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kaebaja esitatud kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja on asjas esitanud ka määruskaebuse menetluse lõpetamise määruse peale, mille ringkonnakohus rahuldas. 41. Esitatud maksekorraldustest ja kaebuse esitaja enda kinnitustest tulenevalt on õigusabikulust tasutud 21 788,70 + 11 682 = 33 470,70 krooni. Kaebuse esitaja möönab, et arved summas 18 054 (II kd lk 195) ja 18 054 krooni (II kd lk 196) on tasumata. Seega on reaalselt kandmata õigusabikulu summas 18 054 + 18 054 = 36 108 krooni. Kaebuse esita taotles kohtuistungil õigusabikulude väljamõistmisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikast lähtumist, mille kohaselt õigusabikulud ei pea olema asja lõpliku lahendamise hetkeks reaalselt kantud. Kaebaja leidis, et

õigusabikulude väljamõistmist reguleerivate sätete tõlgendus, mille kohaselt peavad need olema tasutud, on vastuolus põhiseaduse §-ga 15 ja halvendab vähemmaksejõulisemate isikute olukorda kohtumenetluses. Halduskohus lähtub siinkohal siiski Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohast (12.10.2006 otsus asjas nr 3-3-1-48-06), mille kohaselt saab halduskohtumenetluses lähtuda vaid reaalselt kantud õigusabikuludest. Seega loeb kohus käesolevas asjas põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu 5000 krooni ja tasutud õigusabikulud 33 470,70 krooni, kokku 38 470,70 krooni. 42.

§ 92

lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebuse ligikaudu 2/3 ulatuses: vaidlusalusest 931 625 kroonist luges kohus töötasuks 315 278 krooni ja juhatuse liikmele tagastatavaks laenuks 736 047 krooni ehk täpsemalt 66,16% kogu vaidlusalusest summast. Seega tuleb tasutud menetluskuludest vastustajal hüvitada kaebuse esitajale 66,16%, seega 25 452 (kakskümmend viis tuhat nelisada viiskümmend kaks) krooni ja 20 senti. Kadriann Ikkonen kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.