← Eesti

3-08-1596/34

Obsah (8)§ 82§ 38§ 154§ 64§ 11§ 56§ 59§ 150

3-08-1596 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2009.a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1596 Haldusasi OÜ Daniels

) § 64 lg 1 p 6 alusel keeldunud täiendavate dokumentide ja selgituste esitamisest 2006.a. mai, oktoobri ja novembri kohta seoses kriminaalmenetlusega, kus muuhulgas kontrollitakse ka OÜ Danielson tehinguid OÜ-ga Karelon. OÜ-l Danielson ei ole võimalik kriminaalasja materjalidega tutvuda, seega OÜ Danielson ei tea täpselt, millises osas ja millises mahus võidakse teda süüdistada. Seetõttu on teabe ja selgituste andmisest keeldumine põhjendatud ning tõendamiskoormus oli maksuhalduril. OÜ Danielson ei pea kandma 3 vastutust selle eest, et OÜ Karelon ei ole maksuhaldurile esitanud raamatupidamisdokumente, kuna need on varastatud. Samas on OÜ Karelon volitatud isik M. P. kinnitanud, et tehingud OÜ-ga Danielson toimusid. Kolmandaks on OÜ Danielson esitanud maksuhaldurile tehingute kohta OÜ-ga Karelon KMS § 37 nõuetele vastavad arved, käibedeklaratsioonid, mille aluseks on RPS §-s 7 lg 1 sätestatud nõuetele vastavad raamatupidamise algdokumendid ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Arvetel on tehingu majanduslik sisu ja teenuse kogus arusaadavalt välja toodud. Juhul kui arvetes ei olnud kauba/teenuse nimetust, on arves viide aktile, kus teenuse majanduslik sisu on välja toodud. Ei ole õige üksikutest ja väheolulistest puudustest arvetes ja aktides (näiteks akt 08/09/1) teha järeldusi kõigi OÜ Karelon esitatud arvete ja aktide kui raamatupidamisarvestuslikult kõlbmatute kohta. Maksumenetluses ei piirdu tõendamiskoormus ainult maksukohustuslasega, vaid see lasub ka maksuhalduril. Maksumaksja on täitnud kaasaaitamiskohustust. Eesti maksuõiguses kehtib maksumaksja esitatud andmete õigsuse eeldus (

§ 82

). Maksuhaldur ei ole piisavalt tõendanud, millest on tekkinud tal põhjendatud kahtlus, et nimetatud seaduslikke eeldusi ei peaks antud juhul arvestama. Maksukohuslasel puudub võimalus kontrollida OÜ Karelon raamatupidamise õiguspärasust. Samuti ei nähtu, et maksuhaldur oleks kaalunud võimalust, et maksukohustus on hoopis OÜ-l Karelon või kellelgi vaidlusaluseid töid teostanud kolmandatest isikutest. Kui maksumaksja poolt OÜ-le Karelon makstud summad ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega, siis on küsimus, kuidas saavad olla OÜ Karelon poolt kolmandatele isikutele sama teenuse eest makstud summad seotud OÜ Karelon ettevõtlusega. Juhul kui OÜ-le Karelon makstud summade näol ei ole tegemist maksumaksja ettevõtluse kuluga, siis loogiliselt ei ole tegemist ka OÜ Karelon ettevõtluse tuluga. Samas on maksumaksjale teadaolevalt OÜ Karelon deklareerinud vastavad summad oma käibena ning arvestanud nendelt ka käibemaksu. Seega on tekitatud nimetatud tehingult käibemaksu kumulatsioon. Kui maksumaksja pole OÜ-lt Karelon soetanud teenuseid, siis tuleks samaaegselt ümber hinnata kõigi (sh OÜ Karelon jt. tehingutega seotud kolmandate isikute) maksuarvestus. 5) Maksuhaldur on valesti ja maksukohustuslase kahjuks hinnanud kogutud tõendeid. OÜ Karelon volitatud esindaja M. Purge on andnud maksuhaldurile seoses kontrollitavatel objektidel teostatud töödega üksikasjalikke ütlusi. Asjaolu, et teatud küsimustele jäid M. Purge vastused ebaselgeks, ei saa olla aluseks maksusumma määramisele OÜ-le Danielson. OÜ Danielson ei pea teadma, kuidas või millisel viisil on oma töid teostanud OÜ Karelon. AS Turgel Grupp ei peagi olema kuulnud midagi OÜ-st Karelon, kuna P. Õ. seletuse kohaselt AS Turgel Grupp töötajaid OÜ Danielson tööde tegemise juures ei olnud. Samuti ei eristanud P. Õ. objektidel OÜ Danielson masinaid. Seega ei ole P. Õ. välistanud asjaolu, et OÜ Danielson kasutas alltöövõttu OÜ Karelon näol. AS MTK Ehitus juhatuse liige Ivar Käes märgib õigesti, et nad kasutasid OÜ Danielson teenust. Asjaolust, et OÜ Danielson kasutas alltöövõtuks OÜd Karelon, I. Käes ei teadnud ega pidanudki teadma. Samuti ajab I. Käes ilmselt segamini mingi muu objektiga, et OÜ Danielson esitas talle hinnapakkumise. Ka teostatud tööde ajalise kestuse osas on I. Käesi seletused ebatäpsed ja puudulikud. Maksukohustuslane võib üksnes oletada, et nimetatud vastuolud tulenevad sellest, et AS MTK Ehitus ei viibinud pidevalt objektidel. Kui kolmandad isikud (M. V. puhul vastupidi) ei ole neile esitatud fotodelt ära tundnud M. Purget, ei tõenda see iseenesest, et OÜ Karelon alltöövõtjana ei oleks objektidel töid teostanud. OÜ Karelon omakorda kasutas objektidel alltöövõttu. Samuti ei saa pidada usaldusväärseks maksuhalduri poolt teostatud toiminguid fotode järgi isikute äratundmise osas, kuivõrd need ei ole menetluslikult nõuetekohaselt vormistatud. Sellistele ebaseaduslikult kogutud tõenditele ei saa rajada oma järeldusi. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta, et Peterburi mnt objektide kogu mahust (ligikaudu 7 miljonit krooni) teostati OÜ Danielson vahendusel alla poole, s.o. suurusjärgus 3,3 miljonit krooni. Nimetatud mahus kasutas OÜ Danielson OÜ-d Karelon. Ülejäänud tööde tegemisel kasutati kolmandate firmade (OÜ T.K. 4 Invest, AS PL Trans, OÜ ATI Grupp, OÜ Avust, OÜ Sirto Trade jne.) alltöövõttu. Seda on kinnitanud ka maksukohustuslase seaduslik esindaja A. Oja oma esimeses seletuses maksuhaldurile. Seega on maksuhaldur ekslikult tõlgendanud A. Oja ütlusi selles osas, et alltöövõttu kogu mahus teostas ainult OÜ Karelon. Tööde teostamine Peterburi tee 92G objektil nii OÜ T.K. Invest, AS PL Trans, OÜ ATI Grupp, OÜ Avust, OÜ Sirto Trade, OÜ Karelon, aga samuti OÜ Danielson enda poolt on mahtude kaupa eraldi võimalik iga töö teostaja osas dokumentaalselt välja tuua, mida aga maksuhaldur ei ole teinud. 6) Tulumaksu osas on maksuhalduri otsus väär. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et OÜ Karelon nimel väljastatud kaeve- ja pinnasetööd ning liiva arvetel kajastatud soetuse organiseeris tegelikult OÜ Danielson. Seega on maksuhaldur leidnud, et tegemist on maksukohustuslase ettevõtlusega seotud kuluga. Väljamaksed on tehtud RPS nõuetele vastava algdokumendi alusel. Samas on maksuhaldur jõudnud ebaõigele järeldusele, et maksukohustuslane teadis, et OÜ Karelon ei teostanud arvetel nimetatud töid Peterburi tee 92G objektil. OÜ Danielson on põhjendatult eeldanud, et nimetatud tööde puhul oli tegelik müüja OÜ Karelon. Täiendavate hoolsusnõuete väidetav mittejärgimine müüja isiku tuvastamisel ei saa olla aga aluseks tulumaksunõude esitamisel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Kui maksumaksja poolt esitatud arve ei ole mingil põhjusel kõlblik sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis ei tulene sellest iseenesest arve kõlbmatus tulumaksuarvestuses. Maksuotsusest nähtub, et maksukohustuslane on oma arvelduskontolt tasunud ülekannetega OÜ Karelon nimel vormistatud arvete alusel viimase arvelduskontole. Seega on ülekanded sooritatud seaduses ette nähtud nõuetele vastavate arvete alusel, millest on näha, mille eest ja kellele tasuti. TuMS § 51 läbivaks eesmärgiks on välistada äriühingust mittepõhjendatud kulutuste tegemise kaudu raha väljaviimine, millest tulenevalt aktsepteeritakse ettevõtlusega otseselt seotud kulutusi ja maksustatakse sellega mitte seotud kulusid. Kirjeldatud eesmärgist lähtudes on tulumaksuarvestuses eelkõige oluline ja kuulub tõendamisele asjaolu, et kaup või teenus on soetatud ning et see on otseselt seotud äriühingu ettevõtlusega. Erinevalt käibemaksuarvestusest, kus mahaarvamise eelduseks on tehingu teise poole kuulumine käibemaksukohustuslaste hulka, pole tulumaksu puhul esmatähtis, kellelt kaup osteti. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kui on tõendatud kauba või teenuse soetamine ja puudub vaidlus selle seotuse üle ettevõtlusega, ei saa ainuüksi maksuhalduri kahtlused, et võib-olla on kauba müüjaks keegi teine, kes esines tegeliku müüja nimel, olla aluseks täiendava tulumaksu määramiseks. Maksukohustuslane jagab seisukohta, et kulu on ettevõtlusega seotud, kui kulu on tehtud maksukohustuslase poolt; kulu on dokumentaalselt tõendatud; kulu on seotud maksukohustuslase, mitte kellegi teise ettevõtlusega; kulu on tehtud ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks; kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Tuleb vaid lisada, et dokumentaalse tõendamise nõue on vajalik eelkõige ülejäänud toodud punktide tõendamiseks ja kulu tõendavaid dokumente tuleb hinnata kogumis muude asjaoludega. Samuti tuleb vastuseks küsimusele, mis juhtub siis kui kontrollimise käigus selgub, et tehingupoolte andmed ei lähe kokku (näiteks väljamakse saaja ei ole tehinguid maksuhaldurile esitatud deklaratsioonides kajastanud või pole üldse deklaratsioone esitanud) asuda seisukohale, et niikaua kuni ei ole tõendatud ostja osavõtt maksupettusest, ei ole maksuhalduril õigust seada kulutuse olemasolu kahtluse alla. Tulumaksuarvestuses on seega oluline eelkõige see, et tegemist on ettevõtlusega seotud kulutusega. Antud juhul on ilmselgelt tuvastatud, et OÜ Danielson on ostnud oma majandustegevuse raames arvetel näidatud kauba/teenuse, mille eest on ka tasunud, s.t. on teinud ettevõtlusega seotud kulutusi. 5 7) Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet, mille tulemusena on maksuotsus sisult väär. Maksukohustuslasel puudus võimalus kontrollida, milliseid alltöövõtjaid OÜ Karelon kasutab ning millistes summades ja millise sisuga kokkuleppeid sõlmib kolmandate isikutega. Veelgi enam – maksukohustuslane ei olnud isegi teadlik OÜ Karelon poolt kasutatud konkreetsest allatöövõtjatest, kuigi eeldas, et ta neid kasutas. Maksuotsusega on sisuliselt laiendatud

§ 38- 42 sätestatud vastutuskohustust.

Sisuliselt määratakse OÜ-te Karelon ja teiste töid teostanud kolmandate isikute poolt tõenäoliselt tasumata jäänud maksud OÜ-le Danielson. Seega on maksuhaldur läinud kergema vastupanu teed ja määranud maksusummad isikule, keda on lihtsam kätte saada ning kellel on kohustuste täitmiseks piisavalt vara. Maksuotsuses rõhutatud ebaselgus ja vähene teave kolmandate isikute seletustes ei saa olla aluseks maksukohustuslasele maksusumma määramiseks. Maksuhaldur on otsinud vaid kinnitust oma eeldusele, et OÜ Karelon ei ole arvetes ja aktides teostatud töid maksukohustuslasele osutanud. Tulenevalt eeltoodust palub kaebuse esitaja tühistada maksuotsus ja mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja kohtukulud. VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega (tl 82-87). 1) OÜ Karelon poolt OÜ-le Danielson väljastatud arveid ja akte analüüsides ei nähtu üheltki neist, millises mahus, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul ehitustöid on teostatud, kuidas on kujunenud tööde maksumus ning mida ja kui palju arvel näidatud hind sisaldab. Samuti on tuvastatud, et aktil nr 08/09/1 kajastatud objekt ei ole õige, arvel on märgitud tööd, mida nimetatud objektil tegelikult ei teostatudki ning seetõttu ei saa antud OÜ Karelon poolt väljastatud dokumenti pidada usaldusväärseks. Arvetel on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehingud ning maksumaksja oli teadlik sellest, et arve esitaja ei ole arvetel näidatud teenuseid talle osutanud ega kaupu müünud. 2) OÜ Danielson on jätnud täitmata tehingu iseloomust tuleneva hoolsuse, mis seisneb selles, et arvete ning aktide vastuvõtmisel oleks OÜ Danielson pidanud teenuse osutajalt nõudma korrektset dokumentatsiooni ning selle õigsuses ise ka eelnevalt veenduma. See oli oluline eelkõige seetõttu, et OÜ Danielson tegutses objektidel sisuliselt ehitusteenuse vahendajana ning müüs soetatud teenused edasi peatöövõtjale. Kuna arvetel ja aktidel puuduvad ehitustööde teostamise ulatus ja maht ning ka objekt, kus töid on teostatud või sellel kajastatakse ebatäpset informatsiooni, siis on teenuse soetanud isiku ülesandeks maksuhaldurile tõendada, millistel objektidel, millises mahus ja ulatuses on konkreetselt iga akti alusel OÜ Karelon töid teostanud. Samuti on OÜ Danielson poolt põhjendamata, kuidas sai ta igati korrektsed, täpsete mahtude ja ajavahemikega teostatud tööde aktid esitada edasi AS-le Paide MEK, kui tal endal puudub igasugune ülevaade, millises mahus ja mis ajavahemikul neid töid tegelikult teostati. Ka liiva soetamine OÜ-lt Karelon ei ole piisavalt tõendatud, kuna puudub igasugune dokumentatsioon üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille alusel oleks võimalik kindlaks määrata kauba kogus, puuduvad transpordi saatelehed, millelt nähtuks, kes ning millise transpordiga ning kust liiva OÜ-le Danielson toimetanud on. Samuti ei ole OÜ Danielson andnud maksuhaldurile täpset informatsiooni kuhu OÜ-lt Karelon soetatud liiv toimetati, kuidas ja kelle poolt see vastu võeti, kuidas kontrolliti üle kogused. 3) Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et vaidlusalused pinnase- ja kaevetööd on reaalselt toimunud, kuid neid töid ei ole soetatud OÜ-lt Karelon, vaid tööd on organiseerinud OÜ 6 Danielson juhatuse liige A. Oja, kasutades selleks teisi äriühinguid ja nende töötajaid (OÜ Avust, OÜ ATI Grupp, AS PL Trans). 07.06.2007 on A. Oja oma selgitustes kinnitanud, et kõik tööd Peterburi teel organiseeris ja teostas OÜ Karelon ning et teisi alltöövõtjaid ei kasutatud. Alles maksuhaldurit 19.12.2007 kontrollaktile nr 12-3/870 esitatud eriarvamuses väidab OÜ Danielson, et tegelikult teatud osas kontrollitavatel objektidel tehtud tööde mahtudest teostasidki kolmandad isikud ning objektide kogumahust (7 miljonit krooni) 3,3 miljoni krooni eest teostas töid OÜ Karelon ning et maksuhaldur on asjaolusid valesti tõlgendanud. Küll aga ei ole OÜ Danielson oma väidete kinnituseks esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, millelt nähtuks, mis ulatuses ja milliseid töid keegi täpselt teinud on. Tõendatud on ka see, et OÜ Danielson ei ole soetanud OÜ-lt Karelon liiva koguses 19 292 tonni, vaid liiva Peterburi tee 92G ehitusobjekti tarbeks organiseeris OÜ Danielson ise Vetla karjäärist, kasutades selle veoks enda töötajaid ning autosid ning seotades lisaks veoteenust sisse veel OÜ-lt Melka Auto, OÜ-lt Sirto Trade, OÜ-lt Goldline Group, OÜ-lt Mithra. 4) Maksustamisel tuleb lähtuda kogu informatsioonist, mis on saadud kontrollitavate tehingute kohta. Kontrolli läbiviimisel lähtus maksuhaldur majandusliku tõlgendamise reeglist, mille kohaselt maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel lähtuti eelkõige maksuobjektiks olevate tehingute tegelikust sisust ning nende tehingute reaalsetest tagajärgedest. Tehingu juriidiline vorm on seejuures teisejärguline. Seega ei ole maksuobjektiks raamatupidamiskanded, vaid kannete aluseks olevad majandustehingud. Fakt, et OÜ Karelon ei ole esitanud maksuhaldurile ühtegi raamatupidamisdokumenti, ei tähenda, et nimetatud dokumente ei nõutaks OÜ-lt Danielson. Sellisel juhul arvestatakse neid raamatupidamisdokumente, mida on võimalik menetluse käigus koguda ning tehakse järeldused ühelt poolt neid ja teiselt poolt kogu muud informatsiooni kogumis hinnates. Kuna kaebuse esitaja ei ole ühelgi muul viisil tõendanud OÜ Danielson ja OÜ Karelon vahel tegelikult toimunud tehinguid, jäävad esitatud vastuväited paljasõnaliseks. Olukorras, kus tehingu toimumine arvetel näidatud poolte vahel on seatud kahtluse alla, on just maksukohustuslasel kohustus ja võimalus tõendada dokumentidel näidatu õigsust. Ebamõistlik on sellise tõendamiskoormuse panemine maksuhaldurile või kohtule, sest tegeliku müüja väljaselgitamine võib osutuda võimatuks või ülemäära aeganõudvaks (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-50-03). 5) Maksumenetluses ei ole maksukohustuslase õigus keelduda suulise teabe andmisest absoluutne. Isik võib teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda, kui need süüstaksid teda või tema lähedasi. Oluline on selle juures, kas need on teda süüstavad, mitte aga asjaolu, kas neid reaalselt ka tema vastu kasutatakse. Süütuse presumptsioonile tuginemise põhjendatus peab olema kontrollitav. Kaasaaitamiskohustuse rikkumine ning maksuhalduri tegevuse takistamine on karistatav

§ 154alusel.

Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õiguse teke ei saa olla suvaotsuseks ja seetõttu peab ütluste andmisest keeldumine olema kontrollitav. Sellest tulenevalt peab isik maksuhalduri poolt määratud ajal ilmuma maksuhalduri juurde ning vastama küsimustele, millele vastamine isikut ei süüstaks.

§ 64

lg 1 p-st 6 tulenevale õigusele saab tugineda alles peale maksuhalduri küsimuse ärakuulamist ning iga küsimuse puhul peab isik langetama eraldi otsuse, kas sellele vastamine on teda süüstav või mitte. Kui põhjendamiskohustus puuduks täielikult, tooks see kaasa olukorra, kus isikud saaksid keelduda hüpoteetilisele karistusmenetlusele viidates igasugusest koostööst maksuhalduriga. Maksukohustuslane ei ole põhjendanud, millistele asjaoludele tuginedes oli tal õigus keelduda täiendavate dokumentide esitamisest ja selgituste andmisest. 6) Maksuhaldur ei ole valesti ja maksukohustuslase kahjuks hinnanud kogutud tõendeid. Just tõendeid kogumis analüüsides ja hinnates jõudis maksuhaldur järeldusele, et reaalselt 7 tehinguid OÜ Danielson ja OÜ Karelon vahel toimunud ei ole. M. Purge seletused OÜ Karelon poolt tehtavate tööde kohta on ebausaldusväärsed, sest maksumenetluse käigus kogutud teistest tõenditest nähtub, et Peterburi tee 92G objektil töötasid reaalselt OÜ ATI Grupp, OÜ Avust, AS PL Trans, OÜ Sirto Trade, OÜ Goldline Goup, OÜ Melka Auto ja OÜ Mithra, kes teostasid samaaegselt töid, mida väidetavalt pidi Ainar Oja selgituste kohaselt tegema ainult OÜ Karelon. M. Purgelt võeti kontrollitavate objektide kohta seletusi menetluse käigus mitmel korral ning isikule anti võimalus viimase küsitlemise tulemusena vastused veelkord läbi mõelda. M. Purge kinnitas 03.09.2007 suuliste selgituste protokollis omakäelise allkirjaga, et annab hiljemalt 21.09.2007 vastused protokolli käigus vastamata jäänud küsimustele. Küsimused, mis Margus Purgel vastamata jäid (kes nimeliselt tegelesid võsa maha võtmisega, kopatöödega, liiva vedamisega, sh firmade ja isikute nimed; kellega konsulteeriti materjalide tellimise osas, sh firmade ja isikute nimed), omavad suurimat kaalu selles osas, mis kinnitaks OÜ Karelon poolt tööde teostamist OÜ-le Danielson kõne all olevatel objektidel. M. Purge poolt on eelnimetatud küsimused seniajani vastamata. OÜ-l Karelon puuduvad igasugused tõendid, peale M. Purge paljasõnaliste väidete, mis kinnitaks, et OÜ Karelon oleks ka reaalselt tegelenud kaupade või teenuste vahendusega kõne all olevate tehingute puhul. Maksuhaldur ei pea vajalikuks kahelda AS Turgel Grupp juhatuse esindaja Peep Õuna antud seletuses, kuna isikul puudub põhjendatud huvi esitada maksuhaldurile valeandmeid. P. Õun on oma selgitustes öelnud, et killustiku organiseeris objektile AS Turgel Grupp, kuid see läheb vastuollu A. Oja antud selgitustega, kes on korduvalt rõhutanud, et kõik vajaminevad materjalid objektide tarbeks organiseeris ja transportis OÜ Karelon. A. Oja ei ole kordagi maininud, et mingi osa killustikust tuli AS-lt Turgel Grupp. Seega on tõenäoline, et P. Õun oleks teadnud äriühingut OÜ Karelon, kes väidetavalt teostas kõiki töid objektidel, kuna maksumenetluse käigus on tuvastatud, et P. Õun omas ülevaadet Peterburi tee 92G toimuvast. M. V. on oma 26.11.

  1. a selgitustes maksuhaldurile fotol kujutatud Margus Purge kohta öelnud, et „objektil nägin küll mustade ja lühikeste juustega meest, kuid ei ole kindel, kas see isik, kes on pildil, oli ka Peterburi tee objektil“. Seega ei saa nimetatud ütluste põhjal väita, et M. V. tundis ära objektil viibinud M. Purge. Asjaolu, et mitte keegi kolmandatest isikutest, v.a M. V., kes ka ei olnud kindel, kas oli fotol kujutatud M. Purget objektil näinud või mitte, ei ole neile esitatud fotodelt ära tundunud M. Purget, annab alust arvata, et tõepoolest nimetatud isikut objektil ei viibinud, kuna reaalselt OÜ Karelon objektil töid ei teostanud. Alust arvata, et M. Purge ei tea ehitustegevusest Peterburi tee 92G objektil midagi ning tema nimetatud tehinguid realiseerinud ei ole, annavad M.Purge antud üldsõnalised, kaudsed ning ebakindlad selgitused. Lisaks toetab seda väidet ka OÜ Karelon majanduslik käitumine, kolmandate isikute ja maksukohustuslase vastuolulised selgitused, ebakorrektsed raamatupidamise algdokumendid. 7) Uurimispõhimõte tähendab muuhulgas seda, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur on menetluse käigus juhtinud OÜ Danielson tähelepanu tekkinud vastuoludele ja ebakorrektsustele OÜ Karelon osutatud teenuste kohta koostatud dokumentatsioonis (st arved ja aktid). Tulenevalt sellest on maksuhaldur andnud A. Ojale võimaluse esitada eelnimetatud puuduste põhjendamiseks ja kõrvaldamiseks objektidel teostatud tööde mahud, kalkulatsioonid jms ning ühtlasi selgitada seeläbi ka OÜ Karelon osa toimunud töödes. A. Oja on oma 07.06.2007 antud suulistes selgitustes lubanud OÜ Karelon poolt teostatud tööde loetelu maksuhaldurile ka esitada, kuid käesoleva ajani seda teinud ei ole. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi tõendit ega asjaolu, mis konkreetselt viitaks sellele, et uurimispõhimõtet ei ole antud maksumenetluses järgitud. Seega on sellekohane kaebuse esitaja väide paljasõnaline. 8 Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta OÜ Danielson kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Pooled vaidlevad selle üle, kas maksuhaldur on OÜ-le Danielson õiguspäraselt määranud täiendava käibemaksu summas 503 056 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 985 061 krooni. Kohus käsitleb esmalt käibemaksu ja seejärel tulumaksu määramise õiguspärasust.
  3. Vaidlust ei ole selles, et Peterburi tee 92G objekti tellija oli OÜ Nelgeron Logistics ja peatöövõtja AS Paide MEK, kes kasutas alltöövõtjatena OÜ-d Danielson (büroohoone esise parkla ja sissesõiduteega seonduvad tööd, I kd, tl 136-145) ja AS Turgel Grupp (laohoone ümbruse tööd, I kd, tl 154-160). Viimane kasutas alltöövõtjana muuhulgas OÜ-d Danielson, kellega kirjalikku lepingut ei sõlmitud. OÜ Danielson kasutas omakorda alltöövõtjaid. Vaidlus puudub ka selles, et vaidlusalusel objektil on tööd reaalselt teostatud. Vaidlus käib selle üle, kas Peterburi tee 92G objektil teostas OÜ Danielson alltöövõtjana töid ka OÜ Karelon või esitas OÜ Karelon kaebuse esitajale fiktiivseid arveid ning töid teostas tegelikult OÜ Danielson ise või tema organiseeritud muud isikud. Viimasel juhul puudus OÜ-l Danielson õigus OÜ Karelon arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning maksuotsus on selles osas õige. See tuleneb KMS § 29 lõike 1
  4. lausest ja lõike 3 punktist 1, mis sätestavad järgmist: „

(1)Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. /…/
(3)Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt: 1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;”. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 kehtestab üksikasjalikud nõuded arvele. Kaebuse esitaja leiab, et tehingud OÜ Danielson ja OÜ Karelon vahel on reaalselt toimunud ning maksuhaldur on tõendeid valesti hinnanud. Maksuhaldur kaebuse esitajaga ei nõustu. 8. Kohus ei jaga kaebuse esitaja seisukohta, et OÜ Karelon esindaja M. Purge maksumenetluses antud selgitused kinnitavad veenvalt tehingute toimumist (tl 8-9). Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtub, et M. Purge ei osanud anda maksuhaldurile täpseid selgitusi väidetava alltöövõtu tehingu üksikasjade, vaidlusalusel objektil teostatud tööde ega tööde eest tasumise kohta (II kd, tl 57-67). Nii ei teadnud M. Purge kindlalt, kes tegi hinnapakkumise, millises tasus kokku lepiti, milline oli täpselt territoorium, kus töid teostati, kuidas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid OÜ-le Danielson edastati (II kd, tl 5758). M. Purge lubas küsimustele hiljem täpsemalt vastata, kuid ei teinud seda. M. Purge selgituste usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et ta ei esitanud oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit. Õige on kaebuse esitaja väide, et M. Purge ütluste vastuolulisus või ebaselgus ei saa olla OÜ-le Danielson käibemaksu määramise ainsaks aluseks, kuid seda ei olegi maksuhaldur teinud. Maksuhaldur on selgitused võtnud ka teiste vaidlusalusel objektil töid teostanud äriühingute esindajatelt (AS Paide MEK, I kd, tl 132; AS Turgel Grupp, I kd tl 146 ja II kd tl 22; AS PL Trans, I kd, tl 166; OÜ Avust, I kd, tl 192; OÜ ATI Grupp, I kd, tl 177; OÜ Melka Auto, II kd, tl 20-21; OÜ Sirto Trade, II kd, tl 8; OÜ Goldline Group, II kd, tl 4; 9 OÜ Mithra, II kd, tl 1). Maksuhaldur osundab ka asjaolule, et vaidlusalusel objektil OÜ Karelon esindajat M. Purget fotode järgi ära ei tuntud. Nimetatud isikud kinnitasid, et objektil suheldi OÜ Danielson esindaja A. Ojaga. Samas kinnitas M. Purge ise, et viibis ise objektil vähemalt korra nädalas (II kd, tl 58). Kohtu arvates ei ole maksuhaldur fotode äratundmiseks esitamisel eksinud ka tõendite kogumise reeglite vastu, nagu väidab kaebuse esitaja.

selliste tõendite kogumist ei välista ning OÜ Danielson ei ole ka täpsustanud, milliste nõuete vastu maksuhaldur eksis.

  1. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et lisaks OÜ Karelon tehingute kajastamisele sisendkäibemaksuarvestuses on OÜ Danielson kontrollitava perioodi sisendkäibemaksu all deklareerinud veel järgmiste teenuste ja kaupade soetust: 1) liiva lükkamise ja planeerimise tööd AS-lt PL Trans; 2) pinnasejääkide ladustamine Väo paekarjääris OÜ-lt ATI Grupp; 3) kaeveteenus OÜ-lt Avust. Nimetatud teenused on maksuotsuse kohaselt tellinud OÜ Danielson (A. Oja) ning nende eest tasuti OÜ Danielson pangakontolt (maksuotsuse lk 12). Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et AS PL Trans teostas laohoone objektil hoonesiseseid täitetöid (st liiva lükkamist ja planeerimist teostati vundamendi postide vahel), tööd algasid juunis ja OÜ Danielson tasus tööde eest juulis 2006.a. Maksuhalduri sellist järeldust kinnitavad ka asjas kogutud tõendid – AS PL Trans juhatuse liikme Mihkel Saarendi kirjalik selgitus, arve nr 260865 ja AS PL Trans töötaja R. R. suulised selgitused (I kd, tl 166170). OÜ Karelon on sama sisuga tööde tegemise eest Peterburi tee 92G objektil esitanud arve alles 08.09.2006, kusjuures tööde tegemise aeg ja maht ei selgu ka arve aluseks olevast aktist (II kd, tl 102). Maksuotsusest nähtub ka see, et OÜ Danielson ja OÜ ATI Grupp sõlmisid 21.06.2006 tähtajatu lepingu, mille kohaselt OÜ-l Danielson on võimalus vedada oma transpordiga ehitusjäätmed Väo paekarjääris asuvasse ehitusjäätmete käitluspaika, mida haldab OÜ ATI Grupp (I kd, tl 179-180). OÜ ATI Grupp raamatupidaja M. M. kirjalikust selgitusest, arvest nr 260999 ja kolmanda isiku R. L. selgitustest nähtuvalt on OÜ Danielson nimetatud käitluspaika 2006.a juunis pinnast ka reaalselt vedanud (I kd, tl 177-184). Seetõttu ei ole usutav, et OÜ Danielson oleks pidanud nimetatud teenust täiendavalt soetama OÜ-lt Karelon. Kaeveteenuse osutamist OÜ-le Danielson kinnitab OÜ Avust juhatuse liige Hasso Arnim ja vastavad arved (I kd, tl 192-195). Maksuhaldurile on selgitusi andnud ka OÜ Avust kopajuht T. T. (I kd, tl 196-198), kes väitis, et enne tema Peterburi tee 92G objektil töödega alustamist ja ka pärast nende lõpetamist, oli objektil eelnevalt kaevetöid teinud AS-i Turgel Grupp kopp ja selle juht M. V.. Kaevetööde teostamist on kinnitanud ka OÜ Danielson töötaja T. L. oma 16.11.2007 maksuhaldurile antud selgitustes (II kd, tl 26). Kaebuse esitaja ei ole kahtluse alla seadnud maksuhalduri järeldust, et OÜ Avust, OÜ ATI Grupp ja AS PL Trans puhul on tegemist reaalset ettevõtlustegevust omavate äriühingutega, kes omavad kõne all olevate tööde teostamiseks vajalikke seadmeid ja töötajaid. Kindlaks on tehtud ka nimetatud äriühingute töötajad, kes reaalselt Peterburi tee 92G objektil töid teostasid. Samas ei ole tuvastatud neid äriühinguid ega isikuid, kes reaalselt OÜ Karelon allhankijatena objektil töid teostasid. Eespool toodud asjaolud kogumis kinnitavad kohtu arvates maksuhalduri järeldust, et nimetatud äriühingud on reaalselt teinud vaidlusalusel perioodil samu töid, mida väidetavalt pidi teostama OÜ Karelon. Kaebuse esitaja ei ole maksumenetluses põhjendanud, miks tuli tellida samu töid ja materjale lisaks veel teistelt äriühingutelt, kui väidetavalt korraldas kõik tööd OÜ Karelon. Täpsemaid selgitusi ei ole OÜ Danielson esitanud ka kohtumenetluses.
  2. Maksumenetluses on kindlaks tehtud ka see, et arvete kohaselt müüs OÜ Karelon perioodil
  3. a juuni kuni august OÜ-le Danielson liiva koguses 19 292 tonni. Väidetavalt on liiva kasutatud Peterburi tee 92G ehitusobjektil kaeve- ja pinnasetööde teostamiseks (maksuotsus lk 15-17). OÜ Danielson ei ole maksuhaldurile esitanud kauba üleandmis- 10 vastuvõtmisakte, liiva transpordidokumente ega dokumente, mis tõendaks liiva soetust OÜ-lt Karelon. Samuti ei ole esitatud müügiarveid, millega OÜ-lt Karelon soetatud liiv oleks edasi müüdud AS-le Paide MEK või AS-le Turgel Grupp, kes olid kõne all oleval objektil peatöövõtjaks. Samuti ei ole OÜ Danielson andnud maksuhaldurile täpset informatsiooni, kuhu OÜ-lt Karelon soetatud liiv toimetati, kuidas ja kelle poolt see vastu võeti, kuidas kontrolliti üle kogused. Selliseid tõendeid ei ole esitatud ka kohtumenetluses. Samas on maksuhaldur tuvastanud, et kontrollitaval perioodil on OÜ Danielson soetanud liiva veoteenust mitmetelt teistelt äriühingutelt. OÜ Melka Auto, OÜ Sirto Trade, OÜ Goldline Group ning OÜ Mithra antud selgituste kohaselt on nad perioodil juuni kuni august 2006 korduvalt transportinud OÜ-le Danielson liiva marsruudil Vetla karjäär – Peterburi tee, Tallinn (II kd, tl 1, 4, 8, 21). Eeltoodust on maksuhaldur kohtu arvates õigesti järeldanud, et liiva soetamine OÜ-lt Karelon ei ole usutav.
  4. Kaebuse esitaja ei ole kahtluse alla seadnud maksuhalduri järeldust, et OÜ Karelon ei ole reaalset majandustegevust omav äriühing. OÜ Karelon ei ole kontrollitaval perioodil käibemaksu tasunud ning tal puudusid nii töötajad kui tööks vajalik tehnika. OÜ Danielson poolt OÜ Karelon arvelduskontole kantud summad on kohe pärast laekumist sularahas välja võetud (maksuotsuse lk 17-20). Kohtu arvates viitab ka see, kogumis eespool toodud järeldustega, võimalusele, et OÜ Karelon ei ole tegelikult kaebuse esitajale kaupu müünud ja teenuseid osutanud.
  5. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et OÜ Karelon esitatud arved ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on nõuetekohased (I kd, tl 7). KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides. Kohus jagab maksuhaldur seisukohta, et OÜ Karelon väljastatud arvetest ja aktidest ei nähtu üheselt ja selgelt, millises mahus ja millisel ajavahemikul töid on teostatud, kuidas on kujunenud tööde maksumus ning mida ja kui palju arvel näidatud hind sisaldab. Nii näiteks puudub arvel 29.05.06/1 objekt, kus loetletud töid teostati, ning tööde teostamise maht ja aeg (II kd, tl 97); arvel nr 31.05.06/1 on viidatud üksnes aktile, kuid seda akti ei ole maksuhaldurile esitatud (II kd, tl 98); arvel 30.06.06/4 on viidatud aktile, millest aga ei nähtu tööde teostamise aeg ja maht (II kd, tl 99). Sarnaste puudustega on ka mitmed teised arved (II kd, tl 87, 100-105). Samuti on maksuhaldur kindlaks teinud, et aktil nr 08/09/1 kajastatud objekt ei ole õige, arvel on märgitud tööd, mida nimetatud objektil tegelikult ei teostatudki (II kd, tl 102). Erinevalt kaebuse esitajast leiab kohus, et nimetatud puudusi ei saa pidada väheoluliseks, sest need ei võimalda üheselt välja selgitada tehingu tegelikku sisu. Ka Riigikohus on rõhutanud, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse annab vaid nõuetekohane arve (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-26-02, p 10).
  6. Maksuotsuse järeldusi ei lükka ümber ka asjaolu, et OÜ Danielson juhatuse liikme A. Oja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud (II kd, tl 83-84). Kriminaalmenetluse lõpetamine 11 iseenesest ei tõenda, et tehingud OÜ Danielson ja OÜ Karelon vahel toimusid - määrusest nähtub vaid see, et KarS § 386 ettenähtud kuriteo koosseisu ei tuvastatud. Maksumenetluses hindab maksuhaldur

§ 11

ja § 59 lg 1 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt seda tõendit kogumis koos kõigi teiste tõenditega.

  1. Eespool toodud põhjendusi arvestades leiab kohus, et teenuste ja kaupade soetamine OÜlt Karelon ei ole tõendatud.
  2. Järgnevalt analüüsib kohus, kellel oli maksumenetluses tõendamiskoormus ning kas OÜ Danielson on rikkunud kaasaaitamiskohustust, nagu väidab maksuhaldur, või on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet, nagu leiab kaebuse esitaja.
  3. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on talle pannud ebaproportsionaalse tõendamiskoormuse. Kaebuse esitaja heidab maksuhaldurile ette, et maksuotsuses ei tuvastatud konkreetseid isikuid, kes Peterburi tee 92G objektil reaalselt töid tegid. Kaebuse esitaja arvates ta ei teadnud ega pidanudki teadma, keda OÜ Karelon alltöövõtjatena kasutas, sest suhtles üksnes OÜ Karelon esindaja M. Purgega. Samuti ei pea OÜ Danielson vastutama asjaolu eest, et OÜ Karelon ei ole maksuhaldurile raamatupidamisdokumente esitanud. Kohus ei pea kaebuse esitaja etteheiteid maksuhaldurile põhjendatuks.

§ 56tulenevalt on maksukohustuslasel maksumenetluses kaasaaitamiskohustus.

See tähendab muuhulgas, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, esitama tõendeid ning säilitama asjakohaseid dokumente seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.

§ 59

lg 1 alusel on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas kolmandalt isikult saadud teave, dokumendid või asjad.

§ 11

lg 2 alusel otsustab maksuhaldur, milliseid tõendeid milliste maksumenetluses väljaselgitavate asjaolude tõendamiseks koguda. Seega oli maksuhalduril kahtluse korral õigus kaebuse esitajalt täiendavaid tõendeid nõuda ja OÜ-l Danielson oli neid kohus esitada. Kui maksukohustuslane kaasaaitamiskohustust ei täida, tuleb maksuotsus teha tõendite pinnalt, mida maksumenetluses on olnud võimalik koguda. Maksuhalduril ei olnud antud juhul kohustust tuvastada üksikasjalikult kõiki isikuid, kes vaidlusalusel objektil töid teostasid (vt Riigikohtu otsust haldusasjas nr 3-3-1-50-03, p 10), vaid veenvalt põhjendada seda, miks ta leiab, et OÜ Karelon ja OÜ Danielson vahelisi tehinguid ei ole toimunud. Kohus on eespool leidnud, et tõendeid on kogutud piisavalt ning selgitanud, et nõustub maksuhalduri poolt tõenditele antud hinnanguga.

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebuse esitaja ei ole kohtumenetluses täiendavaid tõendeid esitanud. 17. Kohus ei nõustu OÜ Danielson seisukohaga, et tema kaasaaitamiskohustuse välistas maksumenetlusega paralleelselt toimunud kriminaalmenetlus.

§ 56

sätestatud kaasaaitamiskohustusest tulenevalt peab maksukohustuslane üldjuhul andma teavet ja esitama asjakohaseid dokumente ka siis, kui ta teab, et nimetatud tõendite alusel tekib või suureneb tema rahaline kohustus riigi ees.

§ 64

loetleb siiski tingimused, kui maksukohustuslasel on võimalik keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest.

§ 64

lg 1 p 6 alusel on selline õigus isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda õigusrikkumises süüditunnistamist. Tuleb siiski nõustuda maksuhalduriga, et

§ 64

lg 1 p 6 sätestatud õigus ei ole maksumenetluses piiramatu ja maksukohustuslane ei saa nimetatud sättele tuginedes üldsõnaliselt keelduda mistahes teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Vastasel juhul muutuks

§ 56sätestatud kaasaaitamiskohustus sisutuks ning seaks ohtu maksude kogumise.

Ka

§ 64

lg 1 p 6 sõnastus viitab asjaolule, et keelduda ei saa 12 kaasaaitamiskohustuse täitmisest üldiselt, vaid pigem konkreetsetele küsimustele vastamisest või konkreetsemalt piiritletud dokumentide esitamisest. OÜ Danielson on selgituste andmisest ja tõendite andmisest keeldunud üldsõnaliselt vaikimisõigusele viidates. Seetõttu kohus leiab, et OÜ Danielson ei täitnud maksumenetluses enese mittesüüstamise privileegi kasutamise eeldusi ja ei vabanenud täielikult kaasaaitamiskohustuse täitmisest. Kuna teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise tõttu on kaasaaitamiskohustust rikutud, vähenes selle võrra maksuhalduri tõendamiskoormus. Kohus märgib, et OÜ Danielson ei ole ühtki täiendavat tõendit esitanud ka pärast seda, kui kriminaalmenetlus lõpetati ning vaikimisõiguse kasutamise väidetav põhjus langes ära. Ka see viitab asjaolule, et kaasaitamiskohustuse mittetäitmise põhjendus maksumenetluses oli otsitud.

  1. Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et OÜ Danielson oleks pidanud OÜ Karelon arvete ja nende aluseks olevatele aktide korrektsele vormistamisele suuremat tähelepanu pöörama ning vajadusel nõudma nõuetekohaseid dokumente. Seda oli kaebuse esitajalt mõistlik eeldada ennekõike põhjusel, et OÜ Danielson tegutses ka ise vaidlusalusel objektil allhankijana, müüs OÜ-lt Karelon väidetavalt soetatud teenused edasi AS-le Paide MEK ja AS-le Turgel Grupp ning pidi seega omama täpset ülevaadet tehtud tööde tegemise ajast ja mahust. Seetõttu ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, et ta näitas nimetatud tehingute tegemisel üles nõutavat ja tavapärast hoolsust.
  2. Kõike eespool toodut kokku võttes leiab kohus, et täiendava käibemaksu määramine OÜle Danielson oli õiguspärane.
  3. Tulumaksuga seonduvalt vaidlevad pooled selle üle, kas OÜ Danielson poolt OÜ-le Karelon tehtud väljamakseid saab käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Kui vastus on jaatav, on maksuhaldur kaebuse esitajale õigesti määranud täiendava tulumaksu.
  4. TuMS § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse TuMS § 51 sätestatud residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud tulumaksuga. TuMS § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48-
  5. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu § 51 lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 2 punktide 4 ja 5 järgi loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ka kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks ja kohustuste täitmiseks. TuMS § 54 lg 4 paneb maksumaksjale kohustuse kanda TuMS §-de 4853 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
  6. kuupäevaks. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Kohus on eespool lugenud tõendatuks, et OÜ Danielson ei ole OÜ-lt Karelon kaupu ega teenuseid soetanud. Muuhulgas on kohus põhjendanud, miks OÜ Karelon esitatud arveid ei saa pidada nõuetekohaseks ning et tegemist ei ole väheoluliste ja formaalsete puudustega. Samuti on kohus jõudnud järeldusele, et maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ega 13 pannud maksukohustuslasele ebaproportsionaalset tõendamiskoormust. Need seisukohad on asjakohased ka tulumaksuga seonduvalt ning puudub vajadus neid siinkohal korrata. Veenev ei ole kaebuse esitaja väide, et ta eeldas põhjendatult, et Peterburi tee 92G objektil teostatud vaidlusaluste tööde puhul oli tegelik müüja OÜ Karelon. Maksuotsuses tuvastatud ja eespool kontrollitud asjaolusid kogumis hinnates pidi kaebuse esitaja teadlik olema sellest, et OÜ Karelon ei olnud kaupade ja teenuste tegelik müüja. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et töid, mida kaebuse esitaja väitel teostas OÜ Karelon, teostas tegelikult kaebuse esitaja ise ja kolmandad äriühingud ning seda seisukohta ei ole kaebuse esitaja ümber lükanud. Kuna OÜ Karelon arvetel on kajastatud tehingud, mida faktiliselt ei toimunud ja kaebuse esitaja oli sellest teadlik, ei saa OÜ Karelon arvete alusel toimunud väljamakseid lugeda seotuks OÜ Danielson ettevõtlusega. Seega kokkuvõttes on tulumaksu määramise peamiseks aluseks asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Seega on maksuhaldur OÜ-le Danielson ka tulumaksu õigesti määranud.
  7. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et maksuotsus on õiguspärane nii käibemaksu kui tulumaksu määramise osas ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  8. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis OÜ Danielson menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Enno Loonurm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.