Menetluskulude jaotus 5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Lk 1 / 3 2-09-32364 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 08.07.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses esitas S D nõude mõista kostjalt S I elatis poja A I ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Perekonnaseaduse (PKS) § 70 lg 2 alusel palus hageja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt. Kostja 29.12.2009.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses nõustus maksma elatist poja A I ülalpidamiseks poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses alates hagi esitamisest kohtule. Hageja lepinguline esindaja kirjalikus vastuses vähendas hagi nõuet kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud poole kuupalga alammäärani ning loobus elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõudest. Menetluskulude määramisel palus hageja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuna hagi esitamise põhjus oli kostja keeldumine vabatahtlikult oma pojale elatisraha maksmisest. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtule esitatud lapse A I sünnitunnistuse (sünd registreeritud 25.04.1994.a Narva Perekonnaseisuametis, akti kande nr 165) kohaselt on pooled lapse vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 60 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 Lk 2 / 3 2-09-32364 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. Kuna hagi oli kohtule esitatud 08.07.2009.a, siis PKS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise alates 08.07.2009.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus
lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja
lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise suurendamiseks alates ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast, s.o 1087,50 kroonist kuni 2175 kroonini kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 9787,50 krooni (2175 krooni – 1087,50 krooni x 9 kuud). Menetluskulud
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda, põhjendades oma nõuet sellega, et hagi esitamise põhjuseks oli kostja keeldumine elatise vabatahtlikult maksmisest. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud (konsultatsioon, tõlkimine, hagi koostamine ja vastuse koostamine) kokku 1800 krooni.
lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhust hagi esitamiseks. Käesoleva menetluses on kostja kohtunõuet koheselt täitnud, s.o esitanud kohtule andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja vara kohta. Samas on kostja kohe nõustunud elatise maksmisega seaduses sätestatud miinimummääras, s.o hagi õigeks võtnud. Elatise suuruse muutmisel elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine ei ole seadusega lubatud ning selles osas oli hageja nõue põhjendamatu. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.