Kaja peab vastama
Kooskõlas
lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 05.11.2009.a esitas Swedbank AS-i esindaja kohtule hagi I D vastu. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel sõlmitud lepingust nr 06-245202EG. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale 5 439,52 krooni. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kuna kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale kätte anda, siis vastavalt
kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Vastamiseks anti tähtaeg 15 päeva arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemist. Avalikult kättetoimetamise väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.12.2009.a.
lg 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Hagiavalduses palus hageja lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks või kui kostjale toimetatakse menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt
lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse Lk 2 / 3 2-09-58006 kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 1350 krooni väljamõistmise nõude, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning riigilõiv menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamise eest 100 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (1350 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Pärnu Maakohus 08.10.2009.a määrusega jättis Swedbank AS maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata
Samal päeval määrus jõustus. Hagiavaldus on kohtule esitatud 05.11.2009.a. Kohus leiab, et
lg 1ja 2, § 144 p 1, 7 alusel on põhjendatud maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõivu (maksekäsu kiirmenetluse kulu) 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni ja menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kulu 100 krooni väljamõistmine kostjalt.
lg 2 alusel tuleb menetluskuludelt mõista kostjalt välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Geete Lahi Kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.