KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-791 Haldusasi OÜ Livrello kaebus Mak

) ja rahandusministri 29.12.1999 määrusega nr 120 (edaspidi määrus nr 120) kinnitatud erisoodustuste hinna määramise kord ei ava mõiste turuhind sisu. Seaduskeele ja õigusterminoloogia seisukohast avab turuhinna mõiste sisu majandusleksikon, mille kohaselt on turuhind tegelik hind, mida millegi eest saadakse. Lisaks on majandusleksikonis märgitud, et nõudmise ettenägematul vähenemisel langeb turuhind loomulikust hinnast madalamale ja turul võivad kliendid maksta sama kauba ühesuguse koguse eest erinevat hinda. Kaebaja selgitab, et maksuotsusest ei selgu ka, millisel alusel kasutatakse terminit keskmised ostu-müügi hinnad ja kuidas see mõjutab madalamat turuhinda.

1. Kaebaja märgib, et seadused ei nimeta ega osunda kuidagi, et turuhinna määramisel tuleb arvestada Eesti Statistikaameti andmebaasi andmetega, kinnisvarafirma Arco Vara poolt koostatud „Eesti kinnisvaraturu ülevaatega“ ja Eesti kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetega. Nende andmete rakendamine ja kasutamine ei vasta seetõttu seaduse nõuetele. Kaebaja selgitab, et Eesti Statistikaameti andmebaasis (majandus-kinnisvara) puuduvad andmed tehingute kohta, mis tehti kinnisvarabüroode vahendamiseta. Maksuotsuses märgitud korterite keskmine ostu-müügihind 25 200 kr/m2 puudutab ainult kinnisvarabüroode poolt vahendatud tehinguid. Kaebaja viitab, et kvartali andmed lisatakse andmebaasi 12 nädalat pärast aruandekvartali lõppu, seega seisuga 13.12.2005 ei olnud neid andmeid avaldatud. Kasutades tagantjärgi avaldatud ja kinnisvarabüroode poolt vahendatud tehingute hinda, kahjustab maksuhaldur maksukohustuslase õigust määrata võõrandatava eseme hind. Maksuhalduri aktidest ei nähtu, millisel kuupäeval on ülevaade koostatud, milliseid andmeid on selle koostamisel kasutatud ning millest tulenevalt on kaebaja osas leitud, et tegemist oli tüüpkorteriga. Lisaks antakse maksuotsuses
2. aasta jaanuari müügihind, kuid tehing tehti detsembris
4. 13.12.2005 ei olnud füüsiliselt olemas maksuotsuses ja revisjoniaktis märgitud Eesti kinnisvaraportaali www.kv.ee. Sarnaselt teistele allikatele ei ole seal võimalik määrata hinda tehingu tegemise päeval. Maksuhaldur kasutas isikustamata portaali andmeid, jättes teavitamata, kellele see kuulub, milliseid andmeid kasutatakse ja millised on allikad. PS § 12 kohaselt tuleb isikuid kohelda võrdselt. OÜ Livrello ebavõrdne kohtlemine piirab oluliselt maksuhalduri tegevusvabadust kaalutlusõiguse teostamisel. Kaebaja esitas kinnisvara asjatundjate artiklid, mis on kindlasti usaldusväärsemad, kui kinnisvarafirmade turuhinnad, mistõttu palub kaebaja nende arvamustega arvestada. 4
5. Maksuotsuses ja revisjoniaktis kasutatakse näiteks ka termineid: 2-toaliste korterite keskmised ostu-müügihinnad, tüüpkorterite keskmised hinnad ning 2-toaliste renoveerimata korterite keskmised hinnad ja korterite keskmised ostu-müügi hinnad. Kaebaja leiab, et on üheselt selge, et need ei ühti 13.12.2005 müüdud xxxxxxxxx korteriomandiga. Kaebaja selgitab et, maksuhalduri poolt kasutatav termin keskmine ei vasta nõuetele, kuna keskmine peab olema arvutuste teel leitav ega tohi sõltuda mingitest subjektiivsetest kaalutustest ja keskmise arvväärtus peab sõltuma kogumi kõigi elementide väärtusest. Lisaks peab keskmise tähenduslik seos tema abil lahendatava materiaalse probleemiga peab olema hõlpsasti arusaadav, keskmise omadused olema võimalikult lihtsad, keskmise arvväärtuse leidmiseks tehtavad arvutused olema lihtsad ja keskmisega peab olema hõlpus sooritada algebralisi tehteid. VASTUSTAJA SEISUKOHT
6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maksuotsusega määrati OÜ-le Livrello tulumaksu kokku summas 226 188 krooni, millest 4189 krooni moodustab ettevõtlusega mitteseotud tulumaks (puuduvate algdokumentide tõttu väljamaksetelt summas 13 262 krooni) ning 222 000 krooni tulumaks erisoodustuselt (arvestatud erisoodustuselt hinnaga 703 000 krooni). Maksuotsus jäi vaidemenetluses selles osas jõusse.
7. Korteri võõrandamise tehing toimus
8. aasta detsembris. Korter aadressil xxxxxxxxx asub Tallinna kesklinnas. Kaevatud maksuotsuses on maksuhaldur asja keskmise turuhinna määramisel lähtunud Eesti Statistikaameti andmebaasi andmetest
9. aasta IV kvartalis Tallinna Kesklinna piirkonna 2- toaliste korterite keskmiste ostu-müügi hindade kohta, mis olid 25 200 kr/m2; AS Arco Vara koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaate andmetest
10. aasta kohta Tallinna Kesklinna piirkonnas 2-toaliste renoveerimata korterite keskmiste ostumüügi hindade kohta, mis olid 22 000 kr/m2 ja Eesti kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetest, mille kohaselt müüdi
11. aasta detsembris Tallinnas Kesklinna piirkonnas kortereid keskmise hinnaga 30 093 kr/m
12. Vastustaja ei nõustu kaebajaga Eesti Statistikaameti poolt avaldatud andemete kaheldavuse osas, kuna nende andmete aluseks ei ole mitte pakkumiste, vaid faktiliselt toimunud tehingute hinnad.
13. Vastustaja märgib asja turuhinna osas, et see on asja harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mille sisustamisel tuleb lähtuda konkreetse vara omadustest. Turuhind on selline hind, millega oleks vara või teenust võimalik müüa isikule, kes ei ole selle tööandja töötaja või muul viisil temaga seotud isik. Võimalik, et asja turuhind on asja eriliste omaduste tõttu madalam teiste samasuguste kaupade harilikust väärtusest, kuid sellisel juhul peab maksumaksja tõendama põhjused, miks konkreetsel põhjusel on asja hind olnud turuhinnast madalam. Vastustaja leiab, et maksuotsus vastab nendele kriteeriumitele keskmise hinna arvutamise metoodika osas. Kaebusele lisatud Eesti Statistikaameti andmebaasi väljatrükk kajastab 2-toaliste korterite ruutmeetri hindade kõikumist vahemikus 19 900 – 25 200 krooni, kuid seda kogu Tallinna linna 2- toaliste korterite keskmiste ruutmeetrite hindadena. Käesolevas maksuasjas omab tähendust 2-toalise korteri ruutmeetri turuhind kesklinna piirkonnas, mis on ka kõige kõrgemate hindadega piirkond. Maksuotsuses on maksuhaldur korteri turuhinna määramisel lähtunud eeskätt kesklinna piirkonna 2-toaliste korterite keskmise ruutmeetri hinnast, seega arvutanud korteri keskmise turuhinna kooskõlas põhimõttega võrrelda võimalikult lähedastel tingimustel sõlmitud tehinguid. Maksuhaldur on keskmise hinna määramisel lähtunud tehingu toimumise ajast, korteri asukohast ning lähtunud konkreetse asja madalama hinnaklassi - renoveerimata korterite – keskmistest müügihindadest. Kaebaja tõlgendab kitsendavalt majandusleksikonis turuhinna “kui tegeliku hinna, mida millegi eest saadakse” tähendust, kuna turuhinna tuvastamisel peab eeskätt olema täidetud kriteerium, et võrreldakse tehinguid isikute vahel, kes ei ole omavahel tööalastes suhetes ning tehing peab olema reaalsest toimunud. 5
14. Maksuhalduril puudub õigus sekkuda eraisikute tehingutesse ning isikutel on õigus vabalt valida, millise hinnaga nad vara müüvad, kuid maksukohustuslasena laienevad nendele isikutele sellegipoolest maksuseadused ning kohustus maksta kõik seadusega ette nähtud maksud. Käesoleval juhul on kaebaja võõrandanud temale kuuluva vara oma lähikondsele turuhinnast madalama hinnaga ning seega on realiseerunud

§ 48

lõikes 1 ettenähtud teokoosseis, millega kaasneb täiendava tulumaksu maksmise kohustus.

1. Kaebaja on eksimuses ka maksevõimelisuse mõiste sisustamisel. Maksevõimelisus on maksukoormuse sõltuvus maksumaksja potentsiaalsest maksevõimest ehk majanduslikust edukusest. Maksevõimelisuse avaldumise vormid on tulu, omand ja tarbimine. Kaebaja poolt on kõrge turuväärtusega asja võõrandamisel kohatu väita, et ei olnud maksevõimeline. Eeltoodust tulenevalt puudub ka alus väiteks, et maksuhaldur ei ole järginud maksuotsuse tegemisel maksevõimelisuse printsiipi. Kuivõrd maksukohustus tekkis tehingute tegemise ajal, siis olenemata kaevatud maksuotsuse tegemise ajast, on maksukohustus tekkinud ajal, mil kaebaja oli maksevõimeline.
2. Kaebajale on kontrollimenetluses esitatud revisjoniakt, millele kaebaja esitas eriarvamuse. Eriarvamuses toodud vastuväidetele on maksuotsuses antud selgitused ja seisukohad. Vastustajale jääb arusaamatuks, milles seisneb kaebaja väide maksuasjas ära kuulamata jätmisest. Eriarvamuses esitatud seisukohtadega mittenõustumine ei muuda fakti, et maksukohustuslasele võimaldati enne tema õigusi puudutava haldusakti tegemist vastuväidete esitamist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
4. Kaebuse esitaja on vaidlustanud maksuotsuse vaideotsusega tühistamata jäetud osas, seega ei ole käesolevas haldusasjas vaidlust selles, et OÜ-l Livrello oli N. M. ees 13.12.2005 seisuga 100 000 krooni suurune võlg. Kaebuses on aga keskendutud üksnes 13.12.2005 korteri müügi tehingule ega ole sisuliselt vaieldud vastu 4189 krooni ulatuses tulumaksu määramisele (ettevõtlusega mitteseotud tulumaks puuduvate algdokumentide tõttu väljamaksetelt summas 13 262 krooni). Selle maksusumma tasumise kohustuse kummutamiseks kaebuse esitaja argumente ega tõendeid esitanud ei ole. Ka kohus ei pea omal algatusel nimetatud tulumaksuosa kontrollimist vajalikuks, kuivõrd asjas ei nähtu maksuhalduri poolseid ilmselgeid rikkumisi nimetatud maksu määramisel. Seega analüüsib kohus vaid asjaolu, kas 12.13.2005 korteri müük kujutas endast erisoodustust OÜ Livrello juhatuse liikmele Gennadi Mihelsonile. Poolte vahel ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad kaebajale kuulunud korteriomandi võõrandamist ning küsimus on üksnes selles, kas 100 000 krooni, millega vaidlusalune korteriomand võõrandati, vastab võõrandamise hetke turuhinnale ning kas maksuhalduri poolt kasutatud metoodika turuhinna leidmiseks on põhjendatud või mitte ning kas maksuhaldur on lõppjäreldustes leidnud põhjendatult, et korteriomandi müük M. M.ile on erisoodustuse andmine Gennadi Mihelsonile, mis toob kaasa kaebuse esitaja täiendava maksustamise.
5. Erisoodustuseks loetakse kõikvõimalikke rahaliselt hinnatavaid hüvesid, mida töötaja saab tööandjalt seoses töösuhtega. Seejuures hõlmab töötaja mõiste siin ka juriidiliste isikute juhtja kontrollorganite liikmeid ning Gennadi Mihelson kuulub OÜ Livrello juhatuse liikmena subjektide hulka, kellele OÜ Livrello erisoodustust teha sai. Kuna erisoodustus on palgatulu erivorm, siis loetakse erisoodustuse saajateks kõiki selliseid isikuid, kellele rahas väljamakstud 6 palka maksustatakse tulumaksu ja sotsiaalmaksuga nagu palgatulu (

§ 13). Erisoodustus on lisaks töötaja palgale antav täiendav hüve.

Hüve tähendab seda, et töötaja vara suureneb või töötaja kulud vähenevad. Erisoodustuseks võib olla ka kauba müük soodushinnaga. Ka sellistel juhtudel rikastub töötaja tööandja arvel – kui tööandja oleks kaupa müünud töösuhtes mitteomavale isikule, oleks tööandja teeninud tulu.

§ 48

lg 4 punkt 7 kohaselt on erisoodustuseks asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga.

1. Erisoodustus peab olema rahaliselt hinnatav. Rahandusministri 29.12.1999 ning määrus nr 120 „Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine“ kehtestab erisoodustuse hinna määramise korra. Määruse nr 120 punkti 9 kohaselt kui erisoodustuseks on tööandja asja tasuta üleandmine, siis loetakse erisoodustuse hinnaks asja turuhind või bilansiline maksumus (põhivara puhul jääkmaksumus) juhul, kui see on turuhinnast kõrgem või turuhinda ei ole võimalik usaldusväärselt määrata. Vaidlusalusele korterile sai arvestada välja turuväärtuse ja sellele korterile oleks lihtne olnud leida ostjat, seega kuulub korteri müük alla oma turuhinna ka siinkohal erisoodustuse mõiste alla. Käesoleval juhul ongi erisoodustuseks korteri müügihinna ja selle võõrandamise hetkel kehtinud turuhinna vahe.
2. Kohus leiab, et maksuhaldur on määranud võõrandatud korteri turuhinna õieti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt on eseme väärtus selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Just nii on turuhinna mõistet sisustanud maksuotsuses ja kohtumenetluses ka vastustaja: see on asja harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind. Kohus ei saa kuidagi nõustuda kaebuse esitajaga selles, et turuhind ongi konkreetne tehingus märgitud hind. Kaebaja ei ole kohtule isegi väitnud, et ta oleks pakkunud korterit müüa kellelegi teisele peale M. M., seega ei olnud ostjale isegi konkureerivaid pakkumisi, mis oleksid võinud olla oluliselt kõrgemad. Turuhind on selline hind, millega oleks vara või teenust võimalik müüa isikule, kes ei ole selle tööandja töötaja või muul viisil seotud isik. Oluline on, et võrreldaks hindu, mis vastavad samale kaubale või teenusele, samale kogusele ja ajale ning samadele müügitingimustele. Kesklinna piirkonnas konkreetsel ajavahemikul müüdud võrreldavate parameetritega (2-toaline, mitte uus) korterite turuhinna saab hõlpsasti arvutada välja keskmise ruutmeetrihinna järgi: esmalt arvutatakse välja konkreetse korteri ruutmeetri hind (müügihind jagatuna ruutmeetrite arvuga), siis liidetakse kõik saadud ruutmeetrite hinnad ja jagatakse müüdud korterite arvuga. Kohus leiab, et kinnisvara turuväärtuse ja keskmise ruutmeetri hinna määramine on nii lihtne arvutustehe, et selle olemusest peaks saama aru iga vähemalt põhikooli läbinud inimene. On tõsi, et maksuotsuses ei ole konkreetseid arvutustehteid välja toodud, kuid kuna on selge, millised olid algandmed (korteri müügi kuupäev, korteri ruutmeetrite arv, korteri müügihing, kolme andmebaasi alusel leitud kohalik keskmine müügihind (millest vastustaja valis madalaima)) ja mida välja arvutada sooviti (korteri turuhind lähtudes tema tubade ja ruutmeetrite arvust), siis on igati selge ka see, kuidas see tulemus saadi ja seda on ka ise võimalik vastavate tehetega järele kontrollida.
3. Maksuhaldur on keskmise hinna määramisel lähtunud tehingu toimumise ajast, korteri asukohast ning lähtunud konkreetse asja madalama hinnaklassi - renoveerimata korterite – keskmistest müügihindadest. Maksuotsuses on maksuhaldur asja keskmise turuhinna määramisel lähtunud Eesti Statistikaameti andmebaasi andmetest
4. aasta IV kvartalis Tallinna Kesklinna piirkonna 2- toaliste korterite keskmiste ostu-müügi hindade kohta (mis olid 25 200 kr/m2); AS Arco Vara koostatud Eesti kinnisvaraturu ülevaate andmetest
5. aasta kohta Tallinna Kesklinna piirkonnas 2-toaliste renoveerimata korterite keskmiste ostumüügi hindade kohta (mis olid 22 000 kr/m2) ja Eesti kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetest (mille kohaselt müüdi
6. aasta detsembris Tallinnas Kesklinna piirkonnas 7 kortereid keskmise hinnaga 30 093 kr/m2). Seega on vastustaja kasutanud kolmest erinevast allikast pärinevaid korterite turuhinna andmeid. Seejuures ei ole vaidlust selles, et vastustaja on kohaldanud kaebuse esitaja jaoks kõige soodsamat turuhinda: 22 000 kr/m2, mis on Arco Vara andmetel 2-toaliste renoveerimata korterite keskmiste ostu-müügi hindade tulemusena saadud ruutmeetrihind. Maksuhaldur hindas korteri turuväärtuseks selle võõrandamise hetkel 803 000 krooni.
7. Kaebuse esitaja väited selles osas, et Arco Vara poolt esitatud keskmisi ruutmeetrihindu ei saa arvestada seetõttu, et selles kajastub ka vahendustasu, on käesoleval hetkel ebaoluline. Esiteks on statistikaameti andmetel keskmine ruutmeetrihind isegi 3200 krooni mõrra kallim, ometi kajastuvad seal nendes andmetes kõik kinnisvaratehingud. Olulisem on aga see, et kaebuse esitaja ise ei ole esitanud kohtule ühtegi arvestust selle kohta, milline siis tema hinnangul oli vaidlusalusel ajal kohalik keskmine müügihind. Samadel põhjustel ei arvesta kohus ka kaebuse esitaja vastuväiteid selles osas, et korter oli eriti halvas seisukorras. Kuna kaebuse esitaja sellised väited ei ole tõendatud, oli maksuhalduril igati alust lähtuda madalaimatest kesklinna piirkonna 2-toaliste korterite ruutmeetrihindadest. On võimalik, et asja turuhind on asja eriliste omaduste tõttu madalam teiste samasuguste kaupade harilikust väärtusest, kuid sellisel juhul peab maksumaksja tõendama, mis põhjusel on asja hind olnud turuhinnast madalam. Asjaolu aga, et ostja elas vaidlusaluses korteris juba kolm aastat enne selle ostmist, suurendab pigem ostja huvi antud korteri vastu ja võiks seetõttu ostja erihuvi alusel isegi müügihinda kergitada. Asjaolu, et Gennadi Mihelson kuulus müüdud korteri korteriühistu juhatusse, ei oma käesoleval juhul korteri turuhinnaga seoses mingit pistmist
8. Kohtu hinnangul saab seda, et 2005 aastal ei saanud mistahes seisukorras olev korter Tallinna kesklinna piirkonnas maksta 100 000 krooni, lugeda suisa üldteada asjaoluks. Kaebuse esitaja ostis korteri 03.11.1997 aastal 155 000 krooni eest. Ka asjaolu, et võrreldes 1997 aastaga olid 2005 aastal kinnisvara hinnad mitmekordistunud, peab kohus üldteada asjaoluks. Kaebuse esitaja viited alates 2007 lõpust toimunud kinnisvara hindade langusele ei ole asjakohased, kuna vaidlusalune tehing toimud kaks aastat enne hindade languse algust ja praegune madalseis kinnisvaraturul ei saanud 13.12.2005 korteri müüki mõjutada. Seetõttu on asjakohatud ka kaebusele lisatud 2008 kirjutatud artiklid kinnisvara hindade languse kohta. 2005-2006 aastal olid kinnisvara hinnad praegusega võrreldes tipud ja ei näidanud veel mingeid langustendentse.
9. Kaebuse esitaja on väitnud ka seda, et tehingu tegemise ajal ei olnud kuskil kinnisvara turuhindu avaldatud ja seetõttu ta ei saanud lähtuda maksuhalduri kasutatud kohalikust keskmisest müügihinnast. Sarnaselt maksuhaldurile leiab kohus, et konkreetsest müügikuupäevast lähtumine ei ole käesoleval juhul vajalik. Juhul, kui kaebuse esitaja oleks tõendanud, et müügihind vastas nt 2005 aasta oktoobrikuu või vähemalt suve kohalikule keskmisele müügihinnale, ei oleks mingit probleemi selles, et korter müüdi sellise hinnaga tegelikkuses mitte oktoobris, vaid detsembris. Maksuhalduril tekkis põhjendatud kahtlus maksupettuses selletõttu, et kaebuse esitaja oli nõus müüma oma korteri ilmselgelt alla turuhinna: kaheksa korda odavamalt kohalikust keskmisest müügihinnast. Kohus leiab, et siin ei ole küsimus krooni pealt turuhinna järgimises (vaevalt oleks maksuhaldur lugenud erisoodustuseks korteri nt 750 000 krooniga müümist), kuid kui juba anomaalia korteri müügihinnas on tuvastatud, siis tuligi lähtuda korteri väärtuse määramiseks kohalikust keskmisest müügihinnast, mida maksuhaldur ka teinud on. 8
10. MKS § 94 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Viidatud sätte kohaselt on hindamine lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on mitteusaldusväärsed ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Maksuhaldur ongi määranud müüdud korterile väärtuse hindamise teel, mida MKS § 94 lg 1 võimaldas. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et maksuhaldur on leidnud kohaliku keskmise müügihinna igati usaldusväärselt, tuginedes kolmele erinevale andmebaasile ja kohaldades lõppastmes nendest kaebuse esitaja jaoks soodsaimat.
11. Erisoodustuse andmine peab olema seotud töösuhtega, mida ta käesoleval juhul kahtlemata ka on: juhul, kui Gennadi Mihelson ei oleks olnud korteri võõrandamise ajal OÜ Livrello juhatuse liige, on ilmselge, et korterit sellise hinnaga M. M.le müüdud ei oleks. Kohus peab välistatuks seda, et OÜ Livrello oleks vaidlusaluse korteri müünud 13.12.2005 100 000 krooniga suvalisele ostjale. Kuna ostjaks oli juhatuse liikme tütar, on siin näha selge seos sugulussideme ja korteri turuväärtusest kaheksa korda madalama hinna vahel. Ilmselgelt sai Gennadi Mihelson korteri müügitehingust tulu ja OÜ Livrello kahju. Seega ei olnud korteri müük OÜ Livrello huvides. Kui Gennadi Mihelson oleks tegutsenud OÜ Livrello huvides, oleks ta müünud korteri suvalisele isikule turuhinnaga, tasunud saadud summast N. M.le 100 000 krooni ja ülejäänud summa (arvestades turuhinda orienteeruvalt 703 000 krooni) oleks olnud OÜ Livrello tulu.
12. Erisoodustuse maksustamise eesmärk on tagada erinevas vormis tulu saavate isikute võrdne kohtlemine ning vältida maksudest kõrvalehiilimist. Riigikohus on leidnud 19.06.2002 otsuses nr 3-3-1-26-02 järgmist:

§-s 33 käsitletud erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitleda ka loonuspalgana. Kui antud kaasuses oleks OÜ Livrello juhatuse liige Gennadi Mihelson ostnud äriühingu korteri oma tütrele turuhinnaga, oleks pidanud OÜ Livrello tegema talle selleks 703 000 krooni suuruse väljamakse (palgatulu), millelt omakorda oleks OÜ Livrello pidanud tasuma nii tulu- kui sotsiaalmaksu. Kaebuse esitaja väited, et kahjustati tema omandipõhiõigust, ei vasta tõele. Kaebuse esitajal oli tõepoolest õigus müüa talle kuuluv korter vabalt valitud isikule vabalt valitud hinnaga, kuid PS § 32 ei anna omandi käsutamisel õigust hoiduda kõrvale riigi poolt määratud maksudest.

1. Kohtul ega maksuhalduril ei ole pädevust kontrollida majandustehingu otstarbekust, kuid majanduslikult ilmselgelt ebamõistliku tehingu tegemise puhul tõusetub kahtlus, et tegemist on maksupettusega ja sel juhul on maksumaksja seda suurem tõendamiskoormis näitamaks, miks sellist tehingut vaja oli ja miks seda tema maksuarvestuses just sellisel kujul kajastama peaks. Maksude tasumisest kõrvalehiilimise kahtlusi suurendab asjaolu, kui tehing tehti lähikondsega. Käesoleval juhul kaebuse esitaja seda teinud ei ole. Kuna korteri võõrandamine oma lähikondsele ilmselgelt alla turuhinna ei saanud käesoleval juhul olla tingitud teadmatusest, vaid pidi igal juhul olema kaebuse esitaja tahtlik tegevus, lähtus maksuhaldur õieti 6-aastasest aegumistähtajast (MKS § 98 lg 1).
2. Kaebaja leiab, et maksumenetluses rikuti ärakuulamispõhimõtet. Kaebaja väidete kohaselt jäeti maksuotsuse tegemisel arvestamata eriarvamuse punktidega 1 kuni 60, mistõttu jõuti maksuotsusega valele järeldusele. Kohus leiab, et maksuhaldur ärakuulamispõhimõtte vastu eksinud ei ole. Asjaolu, et OÜ Livrello esitas mahuka eriarvamuse, väljendabki tema ärakuulamisõiguse teostamist. See, et maksuhaldur kaebuse esitaja seisukohtadega ei 9 arvestanud, ei tähenda, et kaebaja ei oleks saanud oma arvamust avaldada. Maksumenetluses on kaebuse esitaja olnud pidevalt maksuhalduriga kontaktis ja ei nähtu ühtegi asjaolu, mille kohta kaebuse esitaja oleks veel pidanud saama oma arvamust avaldada ja mida talle ei võimaldatud. Seega on maksuhaldur juhindunud ärakuulamispõhimõttest ja kaebuse esitaja vastupidised argumendid on alusetud.
3. Kaebuse esitaja väited, et maksuotsuses ei ole analüüsitud tema maksudistsipliini, maksevõimet ja põhjendatud revisjonimeetmete valikut, ei ole asjakohased, kuna selliseid kohustusi maksuseadused maksuhaldurile ei pane. Revisjonitoiminguid on teostatud kooskõlas maksukorralduse seadusega, need on olnud kaebaja maksukohustuse väljaselgitamiseks vajalikud ning need ei ole olnud kaebuse esitajale ebamõistlikult koormavad. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, et maksuhaldur oleks laiendanud revisjoni mahtu, kuna tulu- ja sotsiaalmaksu määramise aluseks olevad asjaolud leidsid aset kontrolliperioodi jooksul. Asjas ei nähtu tõepoolest, et maksukohuslasega oleks peetud revisjoni lõpus lõppvestlust, kuid kuna juhatuse liige Gennadi Mihelson oli saanud revisjoni jooksul oma seisukohta väljendada nii suuliselt kui kirjalikult (esitades revisjoniaktile põhjaliku eriarvamuse), ei muuda lõppvestluse ärajäämine maksumenetlust õigusvastaseks. Kaebuse esitaja ohtrad viited terminoloogilistele erisustele (kinnistu vs korteriomand; turuhinna ja 2toalise korteri erinevad määratlused jne) ei muuda maksuotsust samuti õigusvastaseks ja peaksid ka minimaalseid juriidilisi teadmisi omavale isikule olema igati arusaadavad. Kuna kaebuse esitaja tegevusalaks on ka juriidiline nõustamine, siis seda enam ei saanud selliste mõistete kasutamine maksuotsuses talle eksitav olla. Kaebuse esitaja ohtrad etteheited maksumenetluse osas ei anna ükski alust maksuotsuse õigusvastasuseks. Kokkuvõtlikult on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
4. Kohus märgib, et kaebaja on kaebuses esitanud vastuväited ka vaideotsusele, kuid vaideotsust kaebusega vaidlustatud ei ole. Seetõttu jätab kohus kaebuse esitaja väited selles osas tähelepanuta.
5. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulude sissenõudmist taotlenud, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 10