3-09-1189/16

3-09-1189 KOHTUMÄÄRUS Kaebuses menetluse lõpetamise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1189 Haldusasi M. L kaebus, milles kaebaja taotleb: - Välja mõista Tahkuranna vallalt vallavalitsuse kaudu kaebajale tekitatud kahju 595 625 krooni Menetlusosalised ja nende Kirjalikus menetluses esindajad Kaebaja M. L Vastustaja Tahkuranna Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Uno Feldschmidt Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar 2010 RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 12 lg 3 Lõpetada menetlus M. L kaebuses haldusasjas nr 3-09-
3. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD 01.06.2009 esitas M. L kohtule kaebuse, milles taotles hüvitada talle riigivastutuse seaduse alusel Tahkuranna Vallavalitsuse poolt tekitatud kahju summas 595 625 krooni (tl 5-10). 19.06.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 58-59). 30.09.2009 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 62-63). 14.07.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 64-65). 23.07.2009 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 67). 06.10.2009 esitas vastustaja oma arvamuse kaebuse esitamise tähtaegsuse osas (tl 71). 09.10.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 74-75). 19.10.2009 esitas kaebaja oma seisukoha vastustaja arvamusele (tl 77-78). 18.11.2009 esitas kaebaja tähtaja ennistamise taotluse (tl 81-82). 1 3-09-1189 07.12.2009 esitas vastustaja arvamuse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusele (tl 93-94). 28.12.2009 esitas kaebaja seisukoha vastustaja arvamusele tähtaja ennistamises (tl 96-98). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED Kaebuse kohaselt tekkis talle kahju seoses sellega, et Tahkuranna Vallavalitsus tunnistas tema poolt ehitatud hoonete aluse maa omandireformi objektiks ning tagastas maa õigustatud subjektile. Kaebaja väidetel ei arvestanud vallavalitsus maa tagastamisel kaebaja õigustega hoonete aluse maa osas ning seetõttu jäi kaebaja ilma maa erastamise võimalusest. Käesoleval ajal nõuab maa omanik kaebaja poolt ehitatud hoonete kõrvaldamist maalt. Valla õigusvastase tegevuse tulemusel on kaebajale tekitatud kahju, mille välja mõistmist kaebaja taotleb. Kaebaja hinnangul on põhjuslik seos Tahkuranna Vallavalitsuse tegevuses ja kaebajale tekitatud kahju vahel. 01.06.2009 esitatud kaebuses viitab kaebaja kahjust teadasaamisel 12.08.2004 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-36/2004, kuid 30.06.2009 kaebuses märgib, et talle tekitatud kahjust sai ta teada juba varem, kuid ei saa konkreetseid kuupäevi esile tuua (tl 62). 23.07.2009 esitatud kaebuse täpsustuse märgib kaebaja, et sai juristilt, kes teda esindas
4. aastal Pärnu Halduskohtus, teada konkreetse kahju tekkimise aja – juulikuu viimastel päevadel, sest pöördus ta oma esindaja ja pr T. M´i poole (tl 67). Kaebaja viitab oma 19.10.2009 vastuses, et tema õiguste rikkumise protsess oli väga pikaajaline ning selle kronoloogia on ära toodud kaebuses. 18.11.2009 esitatud taotluses kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks kirjeldab kaebaja kaebuse esitamise asjaolusid ning on seisukohal, et on teinud järjepidevalt toiminguid vaidlusaluses asjas (tl 81-82). Vastuses vastustaja arvamusele selgitab kaebaja H L tehinguid
5. aastal, käsitleb Tahkuranna Vallavalitsuse 1998 aasta korraldust nr 279, 15.10.2003 korraldust nr 341, haldusasjas nr 3-36/2004 tehtud lahendeid. Vastustaja hinnangul on kahjunõue esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebaja poolt ei ole kirjeldatud ühtegi konkreetset sündmust ega viidatud ühelegi õigusaktile, mis oleks seotud kahjust teada saamisega. Samuti ei ole täpsustatud, millise õigusvastase tegevusega kahju tekitati. Asjaolud, millele kaebaja oma kaebuses tugineb on leidnud kajastamist Pärnu Halduskohtu 12.08.2004 haldusasjas nr 3-36/2004 tehtud kohtuotsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsuses 01.12.2005 haldusasjas nr 2-3/319/
6. Vastustaja on vastuses kaebaja tähtaja ennistamise taotlusele jätkuvalt seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja ei põhjenda, millistel põhjustel loeb ta kahju tekkimise päevaks 2006 a. juuli viimased päevad. Asjaolud, mille kaebaja tugineb, on leidnud kajastamist Pärnu Halduskohtu haldusasjas nr 3-36/
7. Vastustaja hinnangul puudub kaebuses kindel haldusakt või toiming, millega saab seostada vastustaja õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise kaebajale. KOHTU PÕHJENDUSED Kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel on käesoleval juhul määrava tähtsusega see, millal isikule kahju tekitati ja millal sai ta teada nõudeõiguse tekkimisest. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajal kahju seetõttu, et ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjon ei võtnud/ei küsinud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustamisel 22.02.1993 otsusega nr 101 kaebajalt dokumente ehitise püstitamise kohta. 2 3-09-1189 Kaebaja on seisukohal, et tal on seaduslik alus ja õigus nõuda maa erastamist ning ta esitas avalduse maa erastamiseks 20.07.1992 (tl 7). Kuid vallavalitsuse tegemata jätmiste ja kaebaja poolt 11.11.1991 sõlmitud kokkulepete arvestamata jätmise tõttu jäeti kaebaja avaldus maa erastamiseks vallavalitsuse 15.10.2003 korraldusega rahuldamata. Käesoleval ajal taotleb maa omanik ehitiste eemaldamist tagastatud maalt. Kaebaja hinnangul on talle tekitatud kahju, mis kuulub hüvitamisele Riigivastutuse seaduse alusel.. Tahkuranna Vallavalitsuse 14.10.1998 korraldusega nr 279 otsustati maareformi seaduse ja seadusest tulenevate õigusaktide ning ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 22.02.1993 otsuse nr 101 (haldusasi nr 3-30/98 tl 40) alusel tagastada Reiu külas asuv maaüksus maa tagastamise õigustatud subjektile. Korralduse p 5 kohaselt asusid maal õigusliku aluseta püstitatud M. L´le kuuluvad ehitised (haldusasi nr 3-30/98 tl 5). Kaebaja vaidlustas 17.12.1998 Tahkuranna Vallavalitsuse 14.10.1998 korralduse nr 279 Pärnu Maakohtus (haldusasi nr 3-30/98 tl 1). Kaebuse kohaselt rikub kaevatav korraldus kaebaja õigust erastada ostueesõigusega maad talle kuuluvate hoonete juurde. Toimikus asub M. L poolt 20.07.1992 esitatud avaldus maa erastamiseks talle kuuluvate hoonete juurde (tl 43, 33). Toimikus on samuti maaomaniku poolt 23.11.1997 esitatud avaldus, milles maaomanik teatab kaebajale, et soovib M. L poolt kasutatava maatüki vabastamist (tl 38). Haldusasjas 11.02.1999 tehtud kohtuotsusega jäeti M. L kaebus rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.1999 otsusega jäeti Pärnu Maakohtu 11.02.1999 otsus muutmata (tl 5557). Seega teadis kaebaja juba 17.12.1998 kohtu poole pöördudes, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel ei ole tal võimalik erastada maad tema poolt ehitatud hoonete juurde. Kaebuse täpsustuses kinnitab kaebaja, et kaebuses on ta küll viidanud kohtuotsusele haldusasjas nr 3-36/2004, kuid kaebaja sai talle tekitatud kaebusest teada juba varem (tl 62). Hilisemas kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et loeb siiski kahju tekkimise ajaks juulikuu viimased päevad 2006 aastal, kui sai vastused oma pöördumistele M. P´lt ja T. M´ilt (tl 67). Arvestades seda, et nii eelnevates kui ka käesolevas asjas esitatud kaebuses kirjeldatud asjaoludest tuleneb, et muudatused kaebaja õiguslikus olukorras seoses vaidlusaluse maa erastamiseks esitatud taotluse lahendamisega on põhjuslikus seoses ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 22.02.1993 otsusega nr 101 ja 14.10.1998 korraldusega nr 279, millega tagastati maa õigustatud subjektile, hakkas kohtu hinnangul kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg kulgema hetkest, mil kaebaja sai teada, et tema poolt erastamiseks taotletav maa kuulub tagastamisele. Kaebaja on küll pöördunud kohtu poole nõudega tühistada Tahkuranna Vallavalitsuse 15.10.2003 korraldus nr 342, millega otsustati lõpetada M. L´le maa erastamise menetlus õigusliku aluse puudumise tõttu, kuid antud haldusasjas kohtuotsuse jõustumine tähendas üksnes seda, et kaebaja suhtes lõpetati maa ostueesõigusega avalduse menetlus. HKMS § 9 lg 4 sätestab tähtaja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse esitamiseks. Erinorm sellest regulatsioonist tuleneb RVastS § 31 lg-st
8. RVastS § 31 lg-st 3 tulenevalt ei kohaldata RVastS lõiget 2 juhul, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist. Riigivastutuse seadus jõustus
9. jaanuaril
10. RVastS § 31 sätetest järeldub, et kui kahju tekitati enne
11. jaanuari 2002, siis peab kahju hüvitamise kaebus olema esitatud hiljemalt
12. jaanuariks 2005, välja arvatud juhul, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast
13. jaanuari
14. Lähtudes viidatud sätetest on kahjuhüvitamise nõude esitamise tähtaegsuse otsustamisel oluline, millal kaebaja sai teada nõudeõiguse tekkimisest. Tulenevalt eeltoodust tekkis kaebajal kahju siiski 17.12.1998 Tahkuranna Vallavalitsuse 14.10.1998 korralduse nr 279 alusel, millega õigusvastaselt võõrandatud maa tagastati ning 3 3-09-1189 kahju hüvitamise tähtaeg hakkas kulgema alates hetkest, mil M. L sai teada oma õiguste rikkumisest. Kuna kaebaja vaidlustas 14.10.1998 korralduse nr 279 õiguspärasuse kohtus on mõistetav, et kaebaja enne kohtumenetluse lõppu kahju hüvitamise kaebust ei esitanud, sest kujunenud olukorras polnud kahju veel pöördumatu. Kuid hiljemalt haldusasjas nr 3-30/98 tehtud kohtulahendi jõustumisest pidid kaebajale olema selge, et ta ei saa tema poolt püstitatud ehitiste juurde maad erastada. Lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (redaktsioon 28.02.1999-01.01.2000) § 22 lg 1 jõustus kaebuses tehtud kohtuotsus, millele apellatsioonkaebust ei esitatud 10 päeva möödudes selle kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel jõustus kohtuotsus ringkonnakohtu otsuse või määruse kuulutamisega. Haldusasjas nr 3-30/98 kuulutati Tallinna Ringkonnakohtu otsus 19.04.
15. Seega pidi kaebajale hiljemalt alates ringkonnakohtu otsuse kuulutamisest olema selge, et maa tagastamisel õigustatud subjektile ei ole võimalik kaebajale kuuluvate hoonete juurde maad erastada. Asja materjalidest ei saa järeldada, et vallavalitsus oleks hoidnud kaebajat teadmises, et kaebaja poolt esitatud maa erastamiseks esitatud avalduses toodud asjaolude osas toimub peale Tahkuranna Vallavalitsuse 14.10.1998 korralduse nr 279 jõustumist täiendav kontrollimine ja/või täiendavate dokumentide otsimine. Hinnates asjas esitatud tõendeid ei tuvastanud kohus ajavahemikku, mil kaebajal oli või võis tekkida põhjendatud lootus, et talle erastatakse maad Reiu külas asuvate hoonete juurde. Tulenevalt eeltoodust tuli kaebus kahju hüvitamiseks esitada hiljemalt
16. jaanuariks
17. Lähtudes eeltoodust on kaebus kahjuhüvitamise nõudes esitatud tähtaega rikkudes. Kohtumääruses 09.10.2009 on selgitatud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses tuleb märkida mõjuvad põhjused, mis takistasid kaebuse esitamist tähtaegselt (tl 75). Kaebaja esitas 18.11.2009 taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluses kirjeldab kaebaja kohtuvaidluse kulgemist haldusasjas 3-36/2004 ning märgib, et peale antud kohtuvaidlust leidis ta, et tuleb pöörduda kohtusse tekitatud kahju nõudega. Selleks tuli otsida arhiivides terve rida arhiivi toimikuid, kuid asjaajamisel tekkis takistusi. Samuti tuli kahju hindamiseks leida kompetentne ekspert. Eksperthinnangu saamisel asus kaebaja koostama hagiavaldust Pärnu Maakohtule ning see sai esitatud
18. aastal, kuid kohus keeldus seda menetlemast ja tagastas kaebajale hagiavalduse. Seejärel asus kaebaja koostama kaebust halduskohtusse, kuid kaebuse esitamisel tuli konsulteerida juristidega ning ka see võttis aega. Kaebaja hinnangul on ta teinud järjepidevalt toiminguid vaidlusaluses asjas (tl 81-82). Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Seega kaebaja poolt kaebuse ennistamise taotluses ja kaebuses kirjeldatud toimingute, haldusaktide ja kohtuasjades tehtud lahendite koostoimest kaebaja õiguste rikkumisel ning kaebaja väited tema poolt järjepidevas asjaajamises ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Samuti peab kohus vajalikus märkida, et mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Tulenevalt eeltoodust on kaebus kahju hüvitamise nõudes esitatud tähtaega rikkudes ning mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei ole. 4 3-09-1189 Lähtudes HKMS § 12 lg 3, kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Annika Vendik Kohtunik 5